Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.mai 2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-63876
Tsiviilasi
A G hagi P Hi vastu kahjuhüvitise 2868, 66 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.07.2011 otsus
Apellatsioonkaebus hind
2868, 66 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A G apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja A G (isikukood XXX XXX), esindaja adv Ilja Santašev Kostja P H (isikukood XXX, XXX), esindaja adv Merli Eichler.
Kohtuistungi toimumise aeg
12. aprill 2012, avalik kohtuistung
Tühistada Harju Maakohtu 29.07.2011 otsus. Hagi rahuldada osaliselt. Mõista P Hilt välja A G kasuks põhivõlg 1312, 11 eurot ning viivis 488, 25 eurot, s.o kokku 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot ja 36 senti. Mõista P Hilt välja A G kasuks alates 12.05.2012 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-08-63876
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue A G esitas 17.04.2009 Harju Maakohtule hagi P Hi vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt purunes 01.01.2007 XXX asuva, kostjale kuuluva, korteri köögis veetoru ja kraani ühendav voolik. Kuna korter seisis pika aja jooksul tühjana, püstikute ventiilid aga ei olnud kinni keeratud, kahjustas väljavoolanud vesi alumistel korrustel asuvaid kortereid, s.h hagejale kuuluvat korterit XX. Juhtumi kohta koostati akt, millele kirjutas alla ka kostja ema E H. Hageja korduvatele pöördumistele nõudega hüvitada tekitatud kahju kostja ei reageerinud. Seetõttu pöörduski hageja kohtusse ja palus kostjalt välja mõista korteri remondikulud 44 884, 85 krooni (2868, 66 eurot) ja viivise 11 976, 65 krooni (426, 21 eurot) ning viivise 11% põhinõudest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja lõplikud seisukohad on kajastatud 20.11.2010 esitatud menetlusdokumendis (tl 83-86, I köide). Hageja avaldas jätkuvalt arvamust, et tema nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2007, mistõttu soovib ta saada VÕS § 113 lg 1 alusel viivist sellest kuuspäevast alates (kuni kohustuse kohase täimiseni, summat näitamata). Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel pärast seda, kui naaber teatas tilkuvast laest, keeras kostja korterisse tuleva veetoru ventiili igaks juhuks kinni ja mingeid pretensioone veekahjustuste kohta talle avarii järgselt ei esitatud. Alles veebruaris 2008 sai kostja hagejalt kahju hüvitamise nõude, milles hageja nõudis 44 884, 85 krooni tasumist. Kuigi kostja soovis pärast kirjaliku nõude saamist hageja korteris väidetava kahju üle vaadata, hageja seda ei võimaldanud. Kostja ei pääsenud hageja korterisse veekahjustusi ega kahju ulatust hindama, samuti puuduvad hagiavalduse juures kahju ja selle ulatust tõendavad fotod, seetõttu vaidlustas kostja hageja kahjunõude täies ulatuses. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et tõendamata on kahju olemasolu, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ning põhjuslik seos nende vahel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on Tallinnas XXX asuva korteri omanik ja kostja oli 01.01.2007 XXX asuva korteri omanik. Samuti ei ole vaidlust selles, et 01.01.2007 toimus XXX elamus veeavarii ning et hagejale kuuluv korter asub kuuendal, kostjale kuuluv korter seitsmendal korrusel, s.o hagejale kuuluva korteri peal. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejale on tekkinud veekahju ning kas kostja on veekahju põhjustaja. Samuti on vaidlus hagejale tekkinud kahju suuruse üle. Kuna hageja on tuginenud asjaolule, et tema korteris toimunud veeuputuse tekkepõhjuseks oli kostja korteri köögis purunenud veetoru, reguleerib pooltevahelisi suhteid omandi kasutamisel ja teiste korteriomandite omanike omandi kahjustamisel korteri-omandiseadus. Vastavalt KOS § 11 lg 1 ple 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Hagiavalduse kohaselt purunes 01.01.2007 kostjale kuulunud korteri köögis veetoru ja kraani ühendav voolik. Kuna püstikute ventiilid ei olnud suletud, kahjustas väljavoolanud vesi ulatuslikult alumistel korrustel asuvaid kortereid, s.h hageja korterit nr X. Kostja väitel ei ole tõendatud, et veeavarii sai alguse kostja korterist, samuti on tõendamata hageja korteri kahjustamine, kahjustuste
Tsiviilasi nr 2-08-63876 ulatus ja selle likvideerimise kulud. Kuivõrd kostja hageja väidetega ei nõustunud, siis on antud juhtumi puhul objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamiskoormus hagejal. Seega tuli hagejal tõendada, et tema korterile on tekkinud veekahju, veekahju põhjuseks oli veetoru purunemine kostja korteris, kostja tegevus/tegevusetus oli õigusvastane ja milline oli kahju suurus. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud veekahju. Hagiavalduse kohaselt kahjustas XXX korteris veetoru ja kraani ühendava vooliku purunemise tulemusena hulgaliselt väljavoolanud vesi hagejale kuuluvat korterit. Hageja väitel on tema korter osaliselt renoveeritud, uputuse jälgi võis näha remondiks ettevalmistusel tehtud fotodel. Hageja poolt kohtule esitatud 01.01.2007 (otsuses ekslikult märgitud ka 01.01.2008) akti kohaselt on XXX (otsuses ekslikult märgitud majanumbriks ka XX) korterite XXX ning trepikoja üleujutamine fikseeritud videokaamera abil üleujutuse käigus kannatada saanud korterite omanike, KÜ XXX juhatuse esimehe N G ja juhatuse liikme S L juuresolekul. Hageja ei ole kohtule esitanud ei fotosid ega videosalvestist tema korterile väidetavalt tekitatud veekahju kohta. Kohus leidis, et hagejale tekkinud kahju ei tõenda Ehituskonsult Grupp OÜ poolt 14.11.2007 koostatud remonditööde eelarve. Nimetatud eelarve on koostatud 14.11.2007 ehk peaaegu aasta pärast väidetava veekahju tekkimist. Samuti ei tõenda hagejale veekahju tekkimist hageja esitatud ostutšekid ega hageja sõlmitud lepingud. Tšekkidel on märgitud ostjaks kolmandad isikud, mistõttu ei saa nendega tõendada kahju tekkimist ega selle suurust. Hageja esitatud lepingutest ükski ei viita veekahjustuste kõrvaldamisele ega tõenda kahju tekkimist. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et 01.01.2007 XXX elamus toimunud veeavarii oleks alguse saanud kostja korterist. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks 01.01.2007 koostatud akti veeavarii kohta ja jättis selle tähelepanuta. Kohus leidis, et tunnistaja O P (korteri X omanik) ütlustega ei ole tõendatud, et XXX elamus 01.01.2007 toimunud veeuputus sai alguse kostjale kuulunud korterist. Nimetatud tunnistaja (kes aktile ka alla kirjutas) ei käinud kostja korteris ega näinud seega ka avarii põhjuseid, küll nägi ta hageja korterit, mis asub kuuendal korrusel ja mida uputas ülaltjooksev vesi (tunnistaja ise elab viiendal korrusel). Kuigi tunnistaja O P väitis, et veejooks sai alguse seitsmenda korruse korterist X, ei ole ta nimetatud asjaolusid ise näinud, vaid sai selle informatsiooni korteriühistu juhatuse esimehelt N Glt, tunnistaja väitel rääkisid seda ka kõik teised, kes liikusid koridoris: põhiliselt kolmanda ja neljanda korruse elanikud. Ühegi teise 01.01.2007 aktile alla kirjutanud isiku tunnistajana ülekuulamist hageja ei ole taotlenud. Kohus ei pidanud tõendatuks, et kostja on teisele majaelanikule, s.o O Ple, kahju hüvitanud ja sellega oma süüd tunnistanud. Nimetatud isiku tunnistajana antud ütluste kohaselt hüvitas E H talle veekahju, kuid kohtu arvates ei saa sellest tuleneda õiguslikke tagajärgi kostjale. Antud juhul ei ole tõendatud, et E H oleks tegutsenud kostja nimel. Asjaolu, et korteriühistu esimees helistas veeavariiga seoses 01.01.2007 kostja emale, kes tuli ka kohale, ei anna alust järeldada, et E H tegutses kostja nimel. Seetõttu ei saa kostjale tekkida kohustusi 01.01.2007 koostatud aktist. Kuna tegemist on paneelmajaga, mille konstruktsioon võimaldab vee liikumist ka teisiti kui vaid ülalt alla, võis veelekke põhjustada ka mõni teine seitsmenda korruse korter. Kohus nõustus kostjaga, et veelekke põhjuse oleks pidanud hageja õigeaegselt ja objektiivselt välja selgitama või vähemalt tegema seda korteriühistu, kes tegutseb kõigi korteriomanike nimel. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja E Hi ütlused, kuna need on vasturääkivad ja seetõttu ebausutavad.
Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või - alternatiivselt - saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Tsiviilasi nr 2-08-63876 Apellandile jääb arusaamatuks ja ebaselgeks, miks kohus tegi järelduse, et puuduvad tõendid selle kohta, et veeavarii sai alguse kostja korterist, tehes selle põhjal järelduse, et kahju olemasolu ja kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ei ole tõendatud. Kohtumenetluse käigus on välja selgitatud nii kahju olemasolu kui asjaolu, kust sai alguse veeavarii. Asjas on üheselt tuvastatud, et kahju tekitajaks on kostja ning et tema käitumine on õigusvastane. Kohtuotsusest jääb mulje, nagu ei oleks kahju tekitajat võimalik tuvastada, seetõttu on kaheldav kohtuotsuses sisalduvate põhjenduste vastavus menetlusõiguse normidele. Tegelikkusele ei vasta kohtuotsuses toodud väide, et kostjal puudus võimalus pääseda hageja korterisse. Kostja käis hageja korteris koos ehitusspetsialistiga (asja menetluse ajal) ning pärast korteri külastamist pakkus hagejale kompromissina 5000 krooni, millega hageja ei nõustunud ja mis on ka kajastatud 18.10.2010 kohtuistungi protokollis. Kohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Kui kostja ei ole kahju põhjustanud, miks oleks ta pidanud pakkuma hagejale kompromissi. Ka on mõistmatu ja oletuslik kohtu käsitlus, et paneelmajas võiks vesi voolata teisiti, kui ülemisest korterist alumisse. Tõendeid, mis oleksid võimaldanud teha sellist järeldust, kohtule ei ole esitatud. Apellandi väitel hindas kohus ebaõigesti esitatud tõendeid, jättes osa tõenditest vajaliku hinnangu ja analüüsita. Näiteks jääb arusaamatuks, mis alusel on kohus otsustanud, et 01.01.2007 akt ei ole usaldusväärne ning jätnud selle tähelepanuta. Kohtu sellekohased järeldused on raskesti mõistetavad. Kohus jõudis sellele järeldusele üksnes ühe tunnistaja ütluste alusel, kuigi akti olid allkirjastanud neli isikut, s.h hageja tütar N G, kes ühtlasi oli ja on korteriühistu esimees. Pealegi oli akt allkirjastatud kostja ema poolt, kes viibis kohapeal ja oma allkirjaga tunnistas, et veeuputus sai alguse just nimelt kostja korterist. Selle tõendi tähelepanuta jätmisega jäeti hageja ilma võimalusest tõendada, et uputus sai alguse kostja korterist. Apellant ei ole nõus ka kohtu seisukohaga, nagu ei tõendaks tunnistaja O P ütlused, et veeavarii sai alguse kostjale kuulunud korterist X. Nõustuda ei saa järeldusega, et tunnistaja on aktile alla kirjutanud, ise veeavarii põhjuseid tuvastamata. O P allkirjastas akti E Hi juuresolekul, kes oma allkirjaga kinnitas avarii põhjust, mistõttu ei olnud O Pl alust selles kahelda ega minna kostja korterisse seda kontrollima. Pealegi jättis kohus tähelepanuta ja analüüsimata asjaolu, et nimetatud tunnistajale veeuputusest põhjustatud kahju hüvitati ja hüvitajaks oli E H. Ka nimetatud asjaolu tõendab, et veeuputus sai alguse kostja korterist. Maakohus leidis, et hageja poolt sõlmitud lepingud remonttööde teostamiseks ei tõenda hagejale veekahju tekkimist, kuna ükski neist ei viita veekahjutuste kõrvaldamisel. Kohtu kõnealune järeldus on asjakohatu, sest leping ei pea ega saagi kajastada remondi tegemise põhjust. Samuti ei ole apellant nõus kohtu hinnanguga E Hi tegutsemisele. Mõistetamatu on kohtu järeldus, et kostja ema ei tegutsenud kostja nimel. Kui kohus seda ka leidis, oleks ta pidanud ütlema, kelle nimel E H korteriühistuga ja hagejaga suheldes tegutses. Kohus jättis tähelepanuta nii hageja kui tema esindaja (korteriühistu esimehe) väited selle kohta, et kostja ise jättis oma ema kontaktandmed ja korterivõtmed, kuna ta elab Soomes. Korteriühistule olid antud kostja ema andmed selleks, et korteriga seotud küsimustes oleks võimalik tema poole pöörduda. Tõenditega kooskõlas ei ole kohtu järeldus, et E Hi tegudest või avaldusest ei saa tulla õiguslike tagajärgi kostjale, kuna tõendatud pole, et E H oleks tegutsenud kostja nimel, mistõttu ei saa kostjale tekkida kohustusi 01.01.2007 koostatud aktist. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus muutmata. Vastustaja peab maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut õigeks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus
Tsiviilasi nr 2-08-63876 Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusnormi rikkumise tõendite ebaõige hindamise - tõttu tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Maakohus märkis õigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et XXX elamus toimus 01.01.2007 veeavarii, kuid määratles ebaõigesti vaidluse esemeks olevad asjaolud. Kostja ei vaidlustanud seda, et veeavarii tulemusel võis hageja korter saada kahjustusi, kuid vaidles vastu asjaolule, et veelekke lähtekohaks oli tema korter (vastava ühenduse purunemine), ühtlasi väitis, et pärast kirjaliku nõude saamist ei võimaldatud tal hageja korteris väidetavaid kahjustusi üle vaadata. Kostja on küll väitnud, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude tõendamiseks, kuid möönis, et oli teadlik, et korteri X laest vett tilkus (11.12.2009 esitatud vastus hagile tl 42-44, I köide). Seega tuli kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas vaidlusalune intsident sai alguse kostja korterist (põhjuslik seos) ning milline oli hagejale tekitatud kahju suurus. Maakohus on õigesti märkinud, et antud vaidluse puhul reguleerib pooltevahelisi suhteid (mis tekkivad omandi kasutamisel ja teiste korteriomandite omanike omandi kahjustamisel) korteriomandiseadus. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Maakohtul ei olnud alust pidada 01.01.2007 koostatud akti (tl 107, I köide, tõlge tl 55, I köide) ebausaldusväärseks ega jätta seda kõrvale. Kõnealuse akti sisu ei ole vastuolus muude tõenditega, s.h ka tunnistaja O P ütlustega. See, et nimetatud tunnistaja ei viibinud kostja korteris, ei võimalda jätta akti tervikuna kõrvale. Lisaks mitmele majaelanikule (kaasomanikule) on aktile kirjutanud alla ka kostja ema, kes tuli kutse peale kohale (kelle kontaktandmed olid ühistu juhatusel olemas). Oma 11.12.2009 vastuses hagile kostja ei eita, et vaidlusalune korter seisis pikka aega tühjana (s.h 01.01.2007) ning et kõnealusel ajal oli kostja ema see isik, kellel olid kostja korteri võtmed ja kellel oli õigus korterisse siseneda. Nii 01.01.2007 aktist kui tunnistaja O P ütlustest (tl 118-119, I köide) nähtuvalt olid mitmed madalamatel korrustel (VII korrusest allpool) asuvad korterid ja trepimademed üleujutatud (mistõttu elamu vee- ja elektrikommunikatsioonid suleti). Tunnistaja ütluste kohaselt jooksis vesi põhiliselt köögis, valamu ja elektripliidi lähedusest (mööda seinu), samuti elektripistikutest ja laelambi kohalt, veelekke tagajärgi koristati kuni kella neljani hommikul. Tunnistaja väitel käisid kostja korteris teised, tema tegeles vee koristamisega, nii tema kui kostja korteris ka filmiti, samuti tehti fotosid, kuid need ei ole säilinud. Eeltoodust nähtuvalt on väär kohtu seisukoht, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et XXX elamut 01.01.2007 üleujutanud vesi võis lähtuda mingist muust allikast, kui väidab hageja. Kolleegium nõustub apellandiga, et takistuse puudumisel jookseb vesi ülalt alla (seda üldjuhul ka elamus). Asjaolu, et mingi osa veest võib kalduda sellest kõrvale, ei anna alust teha veelekke põhjuste kohta kohtuotsuses sisalduvaid oletuslikke järeldusi. Praegusel juhul võimaldavad tõendid väita, et 01.01.2007 veeavarii sai alguse kostja korterist ning selle tulemusel põhjustati hageja omandile kahjustusi. KOS § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud, lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb
Tsiviilasi nr 2-08-63876 vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud nende asjaolude esinemist, mis võiksid teda vabastada vastutusest hüvitada hagejale kahju. Kostja väide, et tal ei võimaldatud hageja korterit üle vaadata on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei tõendanud, et ta oleks enne kohtumenetluse algust avaldanud soovi hageja korteri kahjustusi näha. Kui asja on kahjustatud, siis VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kahju suurust ei ole hageja esitatud tõendite põhjal võimalik objektiivselt määrata. Tõendit selle kohta, milliseid konkreetseid kahjustusi hageja korterile 01.01.2007 veeavariiga põhjustati, ei ole kohtule esitatud. Hageja on esitanud kohtule remonditööde eelarve (tl 58-60, I köide), mis on koostatud enam kui 10 kuud hiljem. See, et aktis on viidatud uputuse tagajärgede likvideerimisele, ei võimalda selles märgitud andmeid lugeda üheselt seotuiks veeavariist tingitud kahjuga. Pealegi nähtub muudest tõenditest, et kahjustusi tekitas vesi põhiliselt köögis. Kui kahju täpne suurus ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav ja kõigi asjaolude täielik väljaselgitamine ei ole enam võimalik, võib nõude suuruse hindamisel kohaldada TsMS § 233 lg-t 1, mille kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Sama tuleneb ka VÕS § 127 lg-st 6, mille kohaselt siis, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et asja kahjustamise korral on hagejal VÕS § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist, samuti võib ta nõuda kahjuhüvitist kalkulatsiooni alusel ka siis, kui asi on korda tehtud. Eelmärgitust tulenevalt lähtubki kohus kahju suuruse määratlemisel hageja esitatud remonditööde eelarvest, kuid arvestab vaid neid kulutusi, mis on vajalikud köögi kordategemiseks. Eelarve kohaselt moodustab vastav materjalikulu 5330 krooni, tööde teostamise kulu 10 868 krooni, millele lisandub koristuse ja prügi väljaveo eest 1200 krooni (1/2 - 2400 kroonist), seega kokku 17 398 krooni. Vastav summa koos käibemaksuga (17 398 + 3132) on 20 530 krooni, s.o 1312, 11 eurot. Nimetatud summa tuleb kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tema nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2007. Hageja esitas hüvitise nõude koos vastava kalkulatsiooniga kostjale veebruaris 2008, kostja sai selle kätte 07.02.2008. Hüvitise tasumise tähtajaks oli nõudekirjas märgitud 14 päeva, seega saab viivist arvestada alates 22.02.2008. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Seega tuleb lähtuda poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga intressimäära avaldamise teadetest nähtuvalt oli alates 01.01.2008 kuni 01.01.2009 intressimäär 4,0 %. Alates 01.01.2009 kuni 01.07.2009 oli vastavaks määraks 2,5% ning alates 01.07.2009 langes määr 1%-ile, olles seda kuni 01.07.2011. Alates 01.07.2011 oli
Tsiviilasi nr 2-08-63876 intressimääraks 1,25% ning alates 01.01.2012 on määraks 1,0%. Vastavalt sellele tuleb viivis kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 järgset viivist tuleb arvestada summalt 1312, 11 eurot ning see tuleb välja mõista ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga (11.05.2012). Viivise suuruseks alljärgneva arvestuse kohaselt (ajavahemiku 22.02.2008-11.05.2012 eest) on 488, 25 eurot. Alates 22.02.2008 kuni 31.12.2008 oli viivise määraks 11% aastas, s.o 0,030% päevas. Viivis nimetatud perioodi (313 päeva) eest moodustab 123, 21 eurot. Alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 oli viivise määraks 9,5% aastas, s.o 0,026% päevas. Viivis nimetatud perioodi (181 päeva) eest moodustab 61, 75 eurot. Alates 01.07.2009 kuni 30.06.2011 oli viivise määraks 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Viivis kahe aasta eest moodustab kokku 209, 94 eurot. Alates 01.07.2011 kuni 31.12.2011 oli viivise määraks 8,25% aastas, s.o 0,023% päevas. Viivis nimetatud perioodi (184 päeva) eest moodustab 55, 53 eurot. Alates 01.01.2012 on viivise määraks 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Viivis alates 01.01.2012 kuni 11.05.2012 (131 päeva eest) moodustab 37, 82 eurot. Alates 12.05.2012 on kostja kohustatud kuni põhivõla tasumiseni maksma hagejale viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda.
Ü. Jänes
T. Kollom
I. Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.