Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mail 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-15257
Tsiviilasi
OÜ JIhagi SA’i vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind Menetlusosalised ja nende
510,44 eurot Hageja: JIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: SA (isikukood XXX, elukoht XXX). Lihtmenetlus
esindajad
Menetluse liik
Hagi rahuldada. Välja mõisa SA JIOÜ kasuks põhivõlga 510,44€ ja viivist 509,44€ ning menetluskulude katteks kokku 341,91€ ning mõista välja menetluskuludega tasumisega viivitamise korral alates lahendi jõustumisest nendelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viis kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue AS EM ja kostja vahel sõlmiti 24.09.2008.a. leping nr. 1683310, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/ või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EM loovutas 30.09.2010.a kostja vastase nõude põhisummas 510,44 eurot hagejale koos õigusega nõude kõrvalnõudeid. Vastavalt AS EM lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kosjalt välja mõista perioodi 18.08.2009-28.06.2011 eest viivise summas 509,44 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kuna AS EE loovutas kostja vastu olnud nõude hagejale, siis kostja poolt esitatud maksekorraldusega, mille alusel oleks justkui raha kantud AS-ile EE, ei ole võimalik kostjal tõendada käesoleva hagi aluseks oleva nõude osalist tasumist. Praegusel hetkel on võlausaldajaks hageja, mitte AS EE. Hageja on seisukohal, et kostjat ei vabasta kohustusest ainuüksi asjaolu, et kostja väidete kohaselt varastati temalt rahakott koos telefoni SIM-kaardiga ning sellega tekitati võlgnevus. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et SIM-kaardi kasutamiseks on vajalik selle PINkoodi teadmine. Juhul, kui kostjal ka tegelikkuses varastati rahakott koos SIM-kaardiga, siis ei saanud väidetav varas teada SIM-kaardi PIN-koodi. Juhul kui aga kostja hoidis kaarti ja selle koodi koos, siis on tegemist ilmselge lohakusega ja tavapäraselt eeldatava hoolsuskohustuse mittetäitmisega. Hageja juhib tähelepanu ka üldtingimuste punktile 5.2.5, mille kohaselt oli kostja kohustatud teavitama E koheselt SIM-kaardi vargusest. Sellise käitumise puhul on võimalik kaart koheselt sulgeda. Kostja ei ole oma kohustust täitnud piisava hoolsusega. Kostja on oma kohustust rikkunud. Seega on kostja vastutav isik käesoleva haginõude ees. Kostjal oli oma tegevusega võimalik saavutada olukord, kus võlga ei tekiks. Kostja ei kasutanud temal olevaid võimalusi ning on oma käitumisega põhjustanud võlgnevuse tekkimise. Kostja väidete osas, mis puudutavad krediidipiiri, märgib hageja järgmist. Vastavalt üldtingimuste punktile 4.7.2 E võib piirata kliendile teenuse osutamist juhul, kui klient on ületanud temale kehtestatud krediidilimiiti. Seega on tegemist AS EE õiguse, aga mitte kohustusega. Seetõttu on ka asjakohatud krediidilimiiti puudutavad vastuväited. Tõendid: liitumisleping 1683310; 28.06.2011.a. e- kiri; arved nr 0815835036, 0815700068, 0815565684, 0815432118; üldtingimused; nõude loovutamise teatis. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu. 26.04.2009.a. varastati kostjalt rahakott, kus sees oli E SIM-kaart, millega oli tehtud pärast vargust kõnesid. SIM-kaardi sulgemisel teatati, et arve on 7 000 krooni, kostja kuulimiit oli ainult 800 krooni. EEAS-i väitel suurendasid nad kostja kuulimiiti tema teadmata. Kostja oli alguses kohe nõus maksma EEAS-ile ühe kuu tasu kuulimiidi piires kuni 51,13 eurot, millega EEAS aga ei nõustunud. Kostja on selle summa EEASile tasunud. TÕENDID: maksekorraldus 51,13 euro tasumise kohta; arved nr. 0815432118, 0815565684; teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta; kriminaalmenetluse lõpetamise määrus; kannatanu ülekuulamise protokoll. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud ja kogutud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2 (6)
VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita kokkulepitud tingimustele. VÕS § 100 järgi on lepingu rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1, 2 järgi ei ole kohustuse rikkumine vabandatav, va kui rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel ajal selle asjaoluga arvestaks, väldiks, seda asjaolu või selle asjaolu tagajärge ületaks. Kohtule hageja esitatud EEAS ja kostja vaheliselt sideteenuste lepingust nt 1683310 24.09.2008 nähtub, et EEAS vahendab kostjale sideteenust, annab kostja kasutusse SIM-kaardi ning krediidilimiit on 800 krooni kuus. Seega on õige kostja väide, et krediitlimiit on kuus 800 kr, kuid seda ei vaidlustanud ka hageja. Samas nähtub liitumislepingust (lepingu allosas enne lepingu poolte allkirju ja lepingu sõlmimise kuupäeva, mis on tähistatud *), et krediidilimiidi ületamine annab EEAS-le õiguse piirata või peatada kliendile, antud juhul kostjale, mobiiltelefoniteenuste osutamise kuni ettemaksu tasumiseni ja teenuse piiramine kliendile limiidi ületamisel on E õigus mitte kohustus. Seega eksib kostja selles, et EEAS on alusetult lubanud sideteenuse osutamist üle limiidipiiri. Krediidilimiidi ületamisest tulenevate õiguste rakendamise valik kuulub sideteenuse osutajale, mitte sideteenuse saajale ehk kliendile ehk kostjal ja seega ei ole kostjal õigus keelduda üle limiidi, so üle 800 kr, korral tehtud/kasutatud/saadud teenuste eest tasumist ning sellist keeldumist tuleb pidada kohustuse rikkumiseks VÕS § 100 tähenduses, mis ei ole vabandatav VÕS §101 lg 1, 2 järgi. Kostja väitis, et temalt varastati 26.04.2009.a. rahakott, kus oli ka SIM-kaart, mistõttu ei ole ta kohustatud tasuma teenuste eest, kuna sellega on tehtud kõnesid pärast varastamist. Lepingust ja selle tingimustest nähtuvalt kasutatakse SIM-kaarti terminalseadmesse (mobiiltelefoni) sisestanuna kliendi identifitseerimiseks ja kliendile teenuse osutamiseks (p 1.3.14) ning p 4.6, 5.2.5 alap 3 alusel kohustub klient SIM-kaardi varguse, kaotuse puhul EEAS-i sellest viivitamatult teavitama, teenuse osutamist piiratakse pärast seda, kui E on saanud kliendilt vastavasisulise teate ning kuni teate saamiseni lasub SIM-kaardi kasutajal kohustus tasuda teenuste eest. Kostja poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse alustamise teatega 19.05.2009 on tõendatud, et 19.05.2009 on registreeritud kostja teade sellest, et temalt on varastatud SIM-kaart 26.04.2009. Viidatud teatisest nähtub, et kostja on teatanud väidetavast vargusest politseiasutust enam kui 20 päeva arvates väidetava varguse toimepanemisest. Ülekuulamise protokollist nähtub, et kostja on üle kuulatud 19.05.2009 ja protokolli kohaselt lasi kostja kaardi kinni panna alles 07.05.2009. Kriminaalmenetlus on lõpetatud määrusega 15.09.2009. Kohtu nõudmisel EEAS-lt saadud andmete (tõendite kogumine) kohaselt (tõend 14.04.2011 nr 4-4/2, vastus kohtu päringule) ei ole kostja teavitanud sellest, et SIM-kaart oleks varastatud ning 07.05.2009 deaktiveeriti SIM-kaart maksmata arvete tõttu. Hinnates 1) EEAS vastust kohtu päringule osas, et kostja pole teavitanud SIM-kaardi vargusest, 2) samuti kostja pöördumist politseiasutuse poole alles 19.05.2009 pärast väidetavalt 26.04.09 toimunud SIM-kaardi vargust, leiab kohus, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu p 4.6 alusel viivitamatult teavitanud oma lepingupartnerit EEAS-i SIM-kaardi vargusest. Lepingust nähtuvalt on teenuste tarbimine võimalik SIM-kaardiga vastava salakoodi alusel (lepingus on toodud SIM-kaardi andmed- koodid). Eeltoodu tõttu on õige hageja väide, et kaardiga ja kaardiga seotud koodiga tehtavate sideteenuste kulude riski kannab kostja, kuna lepingu p 1.3.14 alusel identifitseeritakse just SIM-kaardi kaudu EEAS-i (kui sideteenuse osutaja) jaoks klient ehk antud juhul kostja, kellele saab üldse teenust võimaldada. 3 (6)
Eeltoodu alusel vastutab kostja pärast 26.04.2009 toimunud telefoniteenuste eest kooskõlas tingimuste p 4.6. Kohtule esitatud arvetest sideteenuste kulude kohta nähtub, et aprillis 2009 (arve 01.05.09 nr 0815432118) osutati kostjale teenust 589,32 kr eest, mais 2009 (arve 0815565684 01.06.09) 6322,35 kr eest, millele lisandub aprillikuu eest võlg 589,32 kr, kokku on koos eelneva võlaga arvel kohustutuste summa vastavalt 6911,67 kr. Eelpool tuvastas kohus (EEAS kiri 14.04.11 kiri kohtule), et EE deaktiveeris võla tõttu 07.05.2009 kostja kasutuses olnud SIM-kaardi. Kostja esitatud politseiaustusega peetud kirjavahetusest (teatis kriminaalmenetluse algatamise kohta 19.05.2009, Põhja Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 15.09.09, kostja (kannatanud) ülekuulamise protokoll 19.05.09, teade jälitustoimingute kohta 04.10.2011 perioodil 06.09.09.11) ei nähtu, et 2009.a. maikuu kõned märgitud ulatuses (vt vastaval arvel 01.06.09 kajastuvate teenuse eest tasu) oleks tehtud pärast 07.05.2009, mil EEAS-i deaktiveeris võla tõttu kostja kasutuses olnud SIM-kaardi. Hageja poolt kohtule esitatud EEAS 07.02.2012 e-kirja kohaselt oli teenuste osutamine kostjale piiratud pärast 07.05.09 selliselt, et kostja sai vastu võtta vaid kõnesid ning temal esinevate võlgnevuste tõttu ei eemaldatud väljaminevate kõnede piirangut, mis kehtis kuni lepingu ülesütlemiseni 22.07.2009. Hageja esitatud arvetest sideteenuste kulude kohta juunis 2009 (arve 0815700068 01.07.09) ja juulis 2009 (arve 0815835036 01.08.09) nähtub, et sellel perioodil ei nõuta kostjalt ka kõnede eest tasu, välja arvatud 75 krooni kuus (mõlemal kuul) miinimumtasu, mis vastab lepingus sätestatule ja nähtub lepingu alaosast enne poolte allkirju, lepingu sõlmimise kuupäeva ning tingimuste p 4.5 (teenuse osutamise piiramine ei vabasta klienti kuumakse või miinimumarve tasumise kohustusest). Arvestades seda, 1) et politseiasutuse ja kostjavahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et kõnede maht ja ulatus, mis kajastub 2009. a. maikuu kohta esitatud arvel 01.06.09 oleks tehtud pärast 07.05.2009 (kui kostja kasutuses olnud SIM-kaart deaktiveeriti selliselt, et kostja sai võtta vastu vaid kõnesid), 2) et 2009.a. juuni ja juulikuu eest ei ole EEAS kostjalt kõnede eest tasu ei nõudnud, leiab kohus, et kostja vastutab nende sideteenuste kulude eest, mida ta sai kasutada pärast 26.04.2009 kuni 07.05.2009. Kostja ei ole tõendanud seda, et teenused, mille eest nõutakse tasu ja mis kajastub 01.06.2009 esitatud arvel (maikuu eest), oleks tehtud pärast 07.05.2009 kui EEAS deaktiveeris kostja kasutuses olnud SIM- kaardi väljuvate sideteenuste saamiseks. Eeltoodu alusel on märgitud 2009.a. aprilli ja maikuu kõnede eest tasumata jätmine summas 6911,67 kr (589,32 kr+6322,35 kr) lepingu p 5.2.2 rikkumine (kohustus tasuda teenust eest õigeaegselt) VÕS 100 tähenduses, mis ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1, 2 järgi. Kõnede eest tasu on kokku seega 6911,67 kr. Lepingu järgi (lepingu tingimuste p 4.5 ja lepingu enda alaosas) oli kostjal kohustus tasuda ka miinimumarved, mis esitatud arvetest nähtuvalt oli vastavalt 75 kr kuus, kokku 150 kr 2009.a. juulis ja juunis (arved 0815835036, 08157000368). Selle kohustuse suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on jätnud ka märgitud kohustuse täitmata, mis on samuti kohustuse rikkumine VÕS 100 tähenduses, mis ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1, 2 järgi. EEAS nõudis kostjalt käsitlustasu 1000 kr, mis kajastub ka arvel 01.08.09 nr 0815835036. Sellise käsitluskulu tasumise enda kohustust ega selle ulatust ei ole kostja iseenesest 4 (6)
vaidlustanud, pealegi on hageja tõendanud kohtule esitatud liitumislepingu nr 1683310 lisaga 24.09.08 seda, et kostja otsis järelmaksuga mobiiltelefoni Sony Ericsson S 500i Green ja et selle lisa tingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma liitumislepingu lõpetamise/peatamise tõttu/ SIM-kaardi sulgemisega seotud kulusid 1000 kr (vt lepingu II alalõik pärast pankade andmeid). Seda, et kostjaga on leping üles öeldud 22.07.2009 seoses temapoolsete kohustuste rikkumisega (võlg) ei ole kostja vaidlustanud, pealegi on see tõendatud hageja esitatud EEAS-i e-kirjaga 07.02.12. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud lepingust tulenevat käsitlustasu maksmise kohustust VÕS 100 tähenduses, mis ei ole vabandatav VÕS § 103 lg 1, 2 järgi. Kuna kostja on jätnud tasumata talle 2009.a. aprill-mai osutatud sideteenuste eest ning 2009.a. juuni ja juuli eest miinimumtasu ning käsitlustasu, siis on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi ehk teenuste eest, miinimumtasu ja käsitlustasu maksmist. Käsitlustasu, sideteenuste eest tasu ja miinimumarve eest tasu on kokku (589,32+6322,55+75 kr+75 kr +1000 kr=8651,19 kr e 552,91€. Hageja nõuab kohustuse täitmist väiksemas ulatuses 510,44€. Hageja on tõendanud kohtule EEAS 30.09.2010 teatisega kostjale, et EEAS on nõude kostja vastu loovutanud hagejale summas 7986,65 kr e 510,44€, millises ulatuses on hageja oma nõude ka kostja vastu kohtule esitanud. Seega on viidatud teatisega hageja tõendanud, et hageja on asunud nõude omandamisega EEAS asemele kui uus võlausaldaja kostja suhtes. Nimelt võib võlasusaldaja VÕS § 164 lg1 loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata oma lepingust tuleneva nõude osaliselt, täielikult teisele isikule ja lg 2 alusel asub seega uus võlasusaldaja nõude loovutamisega senise võlausaldaja asemale ja kostjal on kohustuse täitmise kohustus seega alates nõude üleminekust uuele võlausaldajale ehk hagejale. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist kostjalt. Kostja on tõendanud, et ta on tasunud maksekorraldusega 51,13 eurot EE AS-le 25.10.2011 ehk pärast seda kui EEAS teatas kostjale oma nõude loovutamisest hagejale. Hageja ei ole nõustunud sellega, et võlg tuleks tasuda eelmisele võlausaldajale. Seega ei ole 25.10.2011 51,13 € tasumine kostja poolt tehtud õigele võlausaldajale ehk hagejale käesoleva vaidluse objektiks oleva võla ja lepingute raames. Eeltoodu alusel on kostjal seni kohustus hageja ehk uue võlasusaldaja ees täitmata ning kostjalt tuleb võlg 510,44€ hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 ja § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlasusaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral lepingus kokkulepitud viivist. Lepingu järgi on viivis 0,15% päevas. Kostja ei ole vaidlustanud viivise suurust ega määra, seega on viivis perioodi eest 18.08.2009-28.06.2011 519,62€. Hagejal on õigus nõuda viivist vähesemas ulatuses ehk 509,44€. Kostja ei ole vaidlustanud viivise suurust, määra ega viivitatud perioodi, seega on viivisenõue põhjendatud, tõendatud ja VÕS § 113 lg 1 ja § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel tuleb kostjalt viivist 509,44€ hageja kasuks välja mõista.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse lihtmenetluse otsuses (hagi hind kuni 2000 € incl.). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 150,18€ ja õigusabi kulude katteks 191,73€ (OÜ JIÕigusbüroo arve 112568 29.06.11 OÜ JIOÜ-le). Menetluse käiku arvestades 5 (6)
(tõendite esitamise kohustus, kohtu kirjadele vastamine, täpsustamine) on lepingulise esindaja kulud 191,73€ TsMS § 175 lg 1, 4 järgi põhjendatud, tõendatud ega ületa Vabariigi Valituse määrusega nr 137 04.09.2008 kehtestatud piirmäära (§ 1 lg 1 - hagi hinna puhul kuni 640€ on piirmäär 320€). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 510,44 eurot.
Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.