Tallinna Ringkonnakohus Iko Nõmm, Kaupo Paal, Ande Tänav 10.mai 2012, Tallinn 2-09-59593 Erik S hagi AS Allante Transport vastu võla ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 23.septembri 2011 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Allante Transport apellatsioonkaebus 24.aprill 2012, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Hageja Erik S (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline Menetlusosalised ja nende esindaja advokaat Ahti Kuuseväli esindajad Kostja AS Allante Transport (registrikood 10392946), lepinguline esindaja Marko Jaani
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
31 955,82 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.septembri 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja AS Allante Transport kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Erik S esitas Harju Maakohtule 13.11.2009 hagi AS Allante Transport vastu põhivõla 500 000 krooni (31 955,82 euro), 05.11.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1000 Krooni (63,91 euro) ja edaspidiselt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras saamiseks alates 06.11.2009 põhivõlalt kuni selle äratasumiseni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt laenas hageja kostjale 500 000 krooni, mille saamise kohta andis kostja juhatuse liige Ants Lampe 01.04.2006 võlakirjal oma allkirja. Hageja esitas kostjale raha tagastamise nõude 19.10.2009 ja andis raha tagastamiseks tähtaja 26.10.2009. Kostja laenu ei tagastanud. Perioodil 27.10.09-05.11.2009 oli viivis 10 päeva eest 1000 krooni, kuivõrd seadusjärgne viivise määr oli 0,02% päevas. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. 500 000 krooni üleandmine kostjale on tõendamata ja äriühingus ei dokumenteeritud sellise raha vastuvõtmist. A. Lampe ei allkirjastanud võlakirja. Hageja ei laenanud kostjale 500 000 krooni ja hagejal ei olnud sellist raha. Kostja sai hagejalt laenu 187 200 krooni, mille ta hagejale tagastas. Rohkem võlasuhteid poolte vahel ei ole. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist, st 500 000 krooni tagastamist 26.10.2009; kostja ei tagastanud hagejale 500 000 krooni; viivis on perioodi 27.10.2009 - 05.11.2009 eest 1000 krooni; A. Lampe oli 01.04.2006 ja on käesoleval ajal kostja juhatuse liige.
6.Ekspertiisiaktist nähtub, et vaidlusaluse dokumendi „võlakiri 01.04.2006“ allkirjastas kostja poolt tõenäoliselt A. Lampe. Viimase ütluste kohaselt ta sellist dokumenti ei allkirjastanud, kuid hageja vaidles sellele vastu. Selliseid tõendeid (dokumentaalne tõend 01.04.2006, E. S ütlus, ekspertiisiakt), millest nähtuvalt allkirjastas A. Lampe 01.04.2006 dokumendi, on kogumis rohkem. Kostja ei lükanud ümber hageja väidet sellest, et A. Lampe ei allkirjastanud 01.04.2006 dokumenti. Seega on tõendatud, et A. Lampe allkirjastas kostja nimel 01.04.2006 võlakirja.
7.01.04.2006 dokumendist nähtub, et kostja A. Lampe isikus sai hagejalt vaba tahte alusel enda käsutusse 500 000 krooni, võlakiri koostati ühes eksemplaris ja see jääb kuni nimetatud summa täieliku tasumiseni hageja valdusse. Võlakirja sisu ja tekst on üheselt arusaadav selles, et kostja A. Lampe isikus sai märgitud 500 000 krooni enda käsutusse. A. Lampe ütluste kohaselt ta seda raha ei saanud.
8.Hageja ütluste kohaselt palus kostja hagejalt äritegevuseks laenu. Selle 500 000 krooni sai hageja omakorda laenuks oma isalt A S. A. S saadud raha andis hageja isiklikult A. Lampele tema kabinetis sularahas üle ja hageja koostas selle kohta vaidlusaluse
01.04.2006 dokumendi, mille A. Lampe allkirjastas. Tunnistaja A. S ütlustest nähtub, et hageja palus teda laenata kostja majandustegevuseks raha ja kuna ta usaldas oma poega ning teadis, et pojal on A. Lampega head suhted, siis A. S nõustus hagejale märgitud rahasumma laenama. See toimus 2006. aastal ja raha sai ta pojalt tagasi 2007. aastal. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja tasus A. Sle 500 000 krooni 16.02.2007. A. S ütlused ja A. Lampe poolt allkirjastatud 01.04.2006 dokumentaalne tõend tõendavad laenu andmist kostjale ja laenuks antud raha üleandmist kostjale seadusliku esindaja A. Lampe vahendusel. Kostja väide, et hagejal olnud raha kostjale laenamiseks, on ümber lükatud A. S ütlustega ja hageja pangakonto väljavõttega. Viidatud tõendid kinnitasid tunnistaja ja hageja vahelist laenusuhet 500 000 krooni kohta ja raha andmist hagejale selleks, et see kostjale laenata. Kui kostja raamatupidamisdokumentides või muudes dokumentides on mingil põhjusel 500 000 krooni laekumine kajastamata, ei tähenda see seda, et sellist rahasummat ei saadud. Kuivõrd kostja ei tõendanud, et A. Lampe ei allkirjastanud 01.04.2006 dokumenti ja ei saanud 500 000 krooni, siis on õiged ja tõendatud hageja väited sellest, et hageja sõlmis kostjaga laenulepingu 500 000 krooni kohta VÕS § 396 lg 1 tähenduses ja et hageja andis laenulepingu alusel laenuks antud 500 000 krooni A. Lampele kui kostjal juhatuse liikmele VÕS § 396 lg 1 järgi üle.
9.Hageja nõudis kostjalt laenu tagastamist ehk kohustuse täitmist 26.10.2009. Seega muutus laenu tagastamise kohustus VÕS § 82 lg-te 3 ja 7 järgi 26.10.2009 sissenõutavaks. Kuna kostja ei tagastanud 500 000 krooni, rikkus kostja VÕS § 100 tähenduses kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel kostjalt sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist ehk 31 955,82 euro tagastamist. Märgitud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kostja ei ole seni võlga tasunud, on kostja viivituses ehk rikub kohustust VÕS §100 tähenduses. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 teise lause järgi seaduses sätestatud ulatuses viivist. Vaidlus puudus, et perioodil 27.10.2009-05.11.2009 oli vastav määr arvutatuna päevas 0,02% ja viivis 63,91 eurot. Seega tuleb kostjalt viivis 63,91 eurot hagejale välja mõista. Hageja palus viivise välja mõista kooskõlas TsMS (otsuses ekslikult märgitud VÕS) §-ga 367 alates 06.11.2009 seaduses sätestatud määras. Seega tuleb kostjalt alates 06.11.2009 viivis välja mõista põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
10.Mis puutub poolte väidetesse, kas 01.04.2006 dokumendi näol on tegemist võlatunnistusega, siis on viidatud dokumendi näol tegemist dokumendiga, mis kinnitab laenulepingu alusel soorituse tegemist kostjale ehk laenulepingu täitmist hageja poolt kostjale. Asjaolu, et poolte vahel oli varasemalt laenusuhe, mille järgi sai kostja hagejalt laenu 187 200 krooni ja mis maksti hagejale koos intressidega tagasi, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Küll aga ei tähenda see seda, et poolte vahel ei olnud teisi laenusuhteid. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja palub maakohtu otsuse täielikult tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Laenaja võimalused laenulepingu rahatuse tõendamisel on piiratud. Laenaja üheks võimaluseks laenulepingu rahatuse tõendamisel on asjaolu tõendamine, et laenuandjal puudus laenamiseks raha, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, ei olnud võimalik ka
selle üleandmine laenajale. Eeltoodu pinnal esitas kostja maakohtule taotluse tõendite kogumiseks, st et maakohus nõuaks Maksu- ja Tolliametilt välja A. S andmed maksustatavate tulude kohta perioodil jaanuar 2005 kuni detsember 2006 ning AS-lt Swedbank A. S kontoväljavõtted perioodi kohta jaanuar 2005 kuni detsember 2006. Kostja soovis eelnimetatud tõenditega tõendada, et hageja isal puudus 500 000 krooni. Maakohus jättis põhjendamatult kostja taotluse eelnimetatud tõendite kogumiseks rahuldamata, millega välistas kostja võimaluse tõendada asjaolu, et laenuandjal puudus laenamiseks raha ja see tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.
13.Kohus kohaldas ebaõigesti õigusnormi, kui leidis, et 01.04.2006 dokumendi näol on tegemist dokumendiga, mis kinnitab laenulepingu alusel soorituse tegemist kostjale ehk laenulepingu täitmist hageja poolt kostjale. Siinkohal tuleb arvestada VÕS § 30 lg-s 1 sätestatut. Kõne all oleva võlatunnistuse näol on tegemist nn deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuleb lisaks võlatunnistuses sätestatule kontrollida ka vastutuse aluste olemasolu, mille maakohus jättis tegemata. Maakohus jättis välja selgitamata, kas võlg oli olemas või mitte.
14.Kohus leidis ekslikult, et kostja ei lükanud ümber hageja väidet sellest, et A. Lampe ei allkirjastanud kostja nimel 01.04.2006 dokumenti. Hageja ei andnud kostjale 01.04.2006 võlakirjast nähtuvat 500 000 krooni üle, mistõttu A. Lampe ei allkirjastanud võlakirja. Kohus jättis tähelepanuta 05.09.2011 kohtuistungi protokollist ja hageja seletusest nähtuvad väited, et: „me müüsime maha kaks korterit, ühe erastasin ja müüsime maha ja teise korteri müüsime isa nimelt maha“. Hageja teatas, et ta sai enda korteri müügist 270 000 krooni ja isa korteri müügist 230 000 krooni. Tunnistaja A. S kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et: „Erik, minu poeg, tõi minule kogu raha sularahas. 140 000 krooni oli ühe korteri eest, teise korteri eest 240 000 krooni või 250 000 krooni.“ Eeltoodust nähtuvalt lahknevad hageja seletused ja tunnistaja ütlused. Kuna hageja seletusest nähtuvalt sai ta ühe korteri müügist endale 270 000 krooni, siis ei saanud ta oma isale viia sularahana kahe korteri raha, mistõttu ei saanud A. S hagejale ka 500 000 krooni laenata, kuna tal puudusid selleks rahalised vahendid.
15.Hageja ei tõendanud, millal ja kuidas ta laenas kostjale väidetavalt 500 000 krooni ja kuidas ta selle summa kostjale üle andis. Kostja jaoks pidanuks sularaha üleandmine ja vastuvõtmine olema dokumenteeritud, mida ei tehtud, kuna reaalselt ei antud 500 000 krooni kostjale üle.
16.Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et hageja koostas nö laenu andmiseks ühel ja samal päeval kaks erineva pealkirjaga dokumenti – üks kandis pealkirja võlakiri ja teine pealkirja laenuleping. Mõlemas eelnimetatud dokumendis on erinev A. Lampe allkiri. Üks dokument kannab äriühingu pitsati jäljendit, teine aga mitte. Mõlema dokumendi ülesehitus on sisult ja kujult erinevad, mis seab kahtluse alla hageja väidete usaldusvääruse ja usutavuse. On arusaamatu, miks sõlmiti poolte vahel samal kuupäeval kaks erineva nimetusega lepingut. Laenulepingus summaga 180 000 krooni soovis hageja maksegraafiku kehtestamist ja teenida laenatavalt summalt intresse, kuid hageja andis kostjale 500 000 krooni väidetavalt üle ilma igasuguse maksegraafikuta ja üleantavalt summalt intressi küsimata.
17.Hageja ei tõendanud veenvalt ja mõistetavalt, milleks kostja soovis kasutada väidetavalt sularahas saadavat laenusummat, eriti arvestades asjaolu, et hageja pidi kostjale laenu andmiseks ise laenu võtma. Maakohus kostja eelnimetatud vastuväidet ei käsitlenud ega vastanud sellele. Hageja käitumise motiivid on ebausutavad. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
20.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Kohus analüüsis otsuses kõiki tõendeid ja märkis, millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldused. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud kostja väidetega. Kohus rahuldas hagi põhjendatult. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Maakohus jättis kostja taotluse tunnistaja A.S konto väljavõtte nõudmiseks ning Maksu- ja Tolliametilt A,S maksustatavate tulude kohta andmete saamiseks rahuldamata 24.08.2011 määrusega (t lk 246). Kostja ei esitanud kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg-s 1 sätestatu kohast vastuväidet, mistõttu ei või ta TsMS § 333 lg 3 järgi tugineda veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates ja ringkonnakohus jätab sellekohased apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
23.Apellatsioonkaebuse väited, nagu ei oleks kohus tuvastanud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja oleks jätnud osa kostja väiteid tähelepanuta, ei vasta tõele. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et kostja juhatuse liige A.Lampe allkirjastas 01.04.2006 võlakirja ja hageja andis kostjale 500 000 krooni üle. Iseenesest on õige kostja väide, et 01.04.2006 võlakirja näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ja et kostja peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja seda antud juhul teinud ei ole.
24.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus jätnud kontrollimata kostja vastutuse aluste olemasolu. Kohus tuvastas, et võlg oli olemas (hageja andis kostjale laenuks raha) ja kostja peab oma võlakohustuse hageja ees täitma (laenu tagastama).
25.Kostja tõlgendab hageja seletusi ja tunnistaja A.S ütlusi ebaõigesti. Ringkonnakohtu hinnangul nendes vastuolu ei ole. Hageja andis seletusi korterite müügist saadud raha kohta, tunnistaja aga raha kohta, mis hageja talle pärast korterite müümist üle andis. Samas jätab kostja põhjendamatult tähelepanuta, et tunnistaja A.S ütluste kohaselt ei olnud tal mitte üksnes korterite müügist saadud raha, vaid ka muud säästud sularahas, mida ta hoidis kodus ja mille arvel tal oli võimalik anda hagejale 500 000 krooni, mille viimane laenas kostjale.
26.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja tõendanud, millal ja kuidas ta andis kostjale raha üle. Hageja andis selle kohta vande all seletusi (t lk 264,265). Asjaolu, et kostja ei kajastanud raha laekumist oma raamatupidamisdokumentides, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, milleks kostja laenatud raha kasutas. Hageja ei pidanud seda tõendama, nagu kostja ekslikult leiab. Maakohus leidis ka õigesti, et asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et poolte vahel oli teistel tingimustel veel teine laenusuhe 187 200 krooni osas. Hageja seletas vande all, mis põhjusel oli poolte vahel kaks erinevat laenusuhet erinevate tingimustega (t lk 265). Hageja seletused on usutavad ja kooskõlas muude tõenditega.
27.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
28.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
29.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.