Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja esitas 05.10.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. K. 13 666 krooni saamiseks. Kohus tegi 25.10.2010 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 26.10.2010. Võlgnik esitas 29.10.2010 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtu Valga kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1). Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohustas hagejat 26.11.2010.a kohtumäärusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Hageja esitas 13.12.2010.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale vormikohase hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 12 249 krooni ning kõrvalkuludena 12 706,80 krooni väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.12.2010.a kohtumäärusega võeti tsiviilasi nr 2-10-48773 menetlusse lihtmenetluse korras. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmiti hageja ja kostja vahel 01.08.2009.a üürileping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse eluruumi aadressil x.xxxxxxx-x, xxxxx linn. Lepingu lõppemise tähtaeg oli 31.12.2009.a. Lähtudes VÕS § 310 lg-st 1 on hageja seisukohal, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kuna hageja ei teatanud lepingu lõpetamise soovist. Põhjusel, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakti asub hageja seisukohale, et korter on jätkuvalt kostja valduses. Hageja on kostja vastu esitanud üürilepingust tulenevad nõuded: 1) üüri eest summas 6000 krooni s.o 383.47 eurot; 2) kõrvalkulude (kommunaalteenused perioodil september 2009.a kuni november 2010.a) eest summas 6249 krooni s.o 399.38 eurot ning 3) viivisintresside eest summas 12 706,79 krooni s.o 812.11 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

10.01.2011.a ja 07.02.2011.a kostja poolt esitatud vastuses leiab kostja, et esitatud nõue on alusetu ning põhjendamata. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping on lõpetatud 19.08.2009.a. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on esitatud pahauskselt põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud võlgnevuse olemasolust, samuti ei ole kostjale esitatud tasumiseks ühtegi arvet. Kostja ütles üürilepingu erakorraliselt üles telefoni teel ning saatis ülesütlemisavalduse tulenevalt hageja juhatuse liikmega R. H. sõlmitud kokkuleppest allkirjastatuna aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja juhatuse liige palus selle lühikese ajavahemiku eest tasuda summa 500 krooni ning kinnitas kostjale, et leping on lõpetatud. Kostja on olnud veendumuses, et hageja aktsepteeris lepingu ülesütlemist alates 19.08.2009.a.

MENETLUSE KÄIK

07.02.2012.a korraldas kohus kostja ärakuulamise, mille käigus kostja selgitas, et hageja ei ole kordagi ühendust võtnud ega võlgnevusest teada andnud. Kuna korteri välisuksel puudus lukk, paigaldas kostja ise lukusüdamiku. Lepingu lõpetamisel jättis võtme postkasti põhjusel,

et korteri üürileandmist vahendanud AS xxxxxxxx töötaja E. P. võtmeid enda kätte ei võtnud. Kostja kinnitas, et ei ole vaidlusaluses korteris päevagi elanud, siiski puhastas ja koristas korterit ning kaalus korteri üürile võtmist, otsustades siiski korterit mitte üürida. Kostja selgitas kohtule, et ei ole korteri üürilepingut allkirjastanud ning on elanud ja elab tänaseni oma vanemate juures aadressil x.xxxxxxxx. 07.02.2012.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja TsMS § 405 lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 15.02.2012.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Täiendavaid avaldusi ja dokumente pooled kohtule tähtaegselt ei esitanud. Lisaks andis kohus TsMS § 273 lg 5 alusel hagejale tähtaja kuni 15.02.2012.a üürilepingu originaaleksemplari väljastamiseks kohtule. Hageja kohtule lepingu originaaldokumenti ei esitanud, kuid teatas, et ei ole kohtu poolt 07.02.2012.a saadetud teadet kätte saanud, mistõttu pidas kohus vajalikuks anda 16.02.2012.a hagejale korduv tähtaeg dokumentide esitamiseks hiljemalt 29.02.2012.a. Hageja ei esitanud tähtaegselt kohtule lepingu originaaldokumenti ega täiendavat vastust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kostja vastu üürilepingust tulenevalt üüri, kõrvalkulude ja viivitusintressi nõudes. Kostja vaidles hageja nõudele täielikult vastu ning leidis muuhulgas, et hagejal puudub õiguslik alus nõude esitamiseks kostja vastu. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi ärakirjadena esitatud tõendeid: 1) hageja poolt esitatud eluruumi x.xxxxxxx-x üürileping (tl 29-32); 2) kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide/selgitus (tl 33); 3) xxxxxxxx xxxxxxx AS poolt väljastatud arved/ viivisarvestused kommunaalmaksete eest perioodil 07.09.2009.a kuni 07.09.2010.a (tl 34-57). Poolte vahel on vaidlus lepinguliste õiguste ja kohustuste osas. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Lähtudes VÕS § 76 lg 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule tõendina esitatud eluruumi üürileping (tl 29-32) ei ole kohtule nähtuvalt poolte poolt allkirjastatud. Kohus andis hagejale korduvalt tähtaja originaaldokumendi esitamiseks (tl 102; tl 110-111), hageja kohtule lepingupoolte poolt allkirjastatud üürilepingut ei esitanud. Kohus

selgitab hagejale, et jätab tõendina esitatud üürilepingu TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna tegemist on ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kinnitab lepingulise kokkuleppe olemasolu kostjapoolne 500 krooni suuruse summa ülekanne hagejale, antud faktilist asjaolu on kohtule kinnitanud mõlemad menetlusosalised. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavalduse liigiks kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul järeldub esitatud tõenditest, et kostja on 500 krooni tasumisega asunud lepingut täitma. Samas puudub kohtul selgus summa tasumise aluseks oleva tahteavalduse sisu osas. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus asub seisukohale, et kuigi tahteavalduste tõlgendamine võimaldab antud juhul jõuda järelduseni, et eesmärgiks oli üürilepingu sõlmimine, puudub selgus lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste osas. Kohtule ei nähtu allkirjastamata lepingust kostja tahteavaldust sõlmida leping kohtule esitatud lepingus sätestatud tingimustel. Kuigi VÕS § 271 kohaselt on kostja põhikohustuseks üüri maksmine eluruumi kasutamise eest ei ole kohtule esitatud veenvaid tõendeid m.h üürisumma ja kõrvalkulude tasumise kohustuse olemasolu kohta. Hageja on kohtule esitanud tõenditena hulgaliselt erinevaid arveid, millega soovib tõendada vaidlusalusel perioodil teenuse osutamist kostjale (tl 34-57). Hagimenetluses lahendab kohus tsiviilasja üksnes nendest asjaoludest lähtuvalt, mida on hageja ja kostja kohtu ette toonud. Eristada tuleb menetlusosaliste poolt asjaolude kohtu ette toomist ja menetlusosaliste endi poolt kohtu ette toodud asjaolude tõendamist. Kohus on seisukohal, et asjaolude kohtu ette toomiseks ei saa pidada seda, kui hageja esitab mingi menetlusdokumendi lisana näiteks arved ja märgib, et tehtud kulutused on arvetest näha ja tuvastatavad. Esitatud arved tõendavad vaid hageja kohustust tasuda arvetelt nähtuvate teenuste eest, mitte kostjapoolset kohustust tasuda esitatud arvete eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus leiab, et tõendamata on asjaolu, et kostja kohustuks tasuma esitatud arvete eest. Rahalise kohustuse rikkumine on taunitav, kuid seda üksnes juhul, kui selleks on konkreetne õiguslik alus ja nõude osas vastuväited puuduvad. Kostja on kohtule selgitanud, et ei ole vaidlusaluses korteris päevagi elanud, siiski puhastas ja koristas korterit ning mõtles korteri üürimise peale, kuid otsustas siiski korterit mitte üürida.

Asjaolu, et kostja ei ole korterit kasutanud nähtub kohtule xxxxxxxx xxxxxxx AS poolt esitatud arvetelt, millel kajastuv elektrinäit on püsivalt samas suuruses. TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kohus asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohtul puudub antud juhul võimalus kontrollida hageja poolt esitatud faktilisi asjaolusid. Põhjusel, et hagi jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid ning jätab arvestamata kostja esitatud tõenditega (tl 109). Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.