Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16,00 eurot ja mitte rohkem kui 6400,00 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi kord

taotlemise Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 17.10.2011.a esitas AS T kohtule hagi OÜ N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 01.10.2010.a sõlmitud kohustusega ühinemise lepingu alusel põhivõlgnevus 15 383,22 eurot ja viivis 65,45. Alates 18.10.2011.a. palub hageja kostjalt välja mõista viivist 0,02% päevas põhinõudelt, mis on 15 383,22 eurot. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 597.79 eurot. 18.mai 2011 kuulutas Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja välja OÜ B pankroti. OÜ B (pankrotis) võlgneb 01.11.2004.a. sõlmitud üürilepingu alusel hagejale 19 124,23 eurot. OÜ B sõlmis OÜ N (kostja) kohustusega ühinemise lepingu, mille kohaselt asutakse ühiselt OÜ B võlgnevust tasuma hageja ees maksegraafiku alusel. Kohustusega ühinemine tähendab seda, et kostja vastutab solidaarselt OÜ B rahalise kohustuse täitmise eest hageja ees. Võlgnevust on maksegraafiku alusel tasunud hagejale 3 541,01 eurot. Maksegraafikujärgsed maksed on tasumata alates juunist 2011.a. k.a. ning osaliselt on tasumata 2011.a. märtsi graafikujärgne makse. Kohus määras asja lahendamises kohtuistungi 30.04.2012.a kell 10.00. Kohus edastas kostjale kohtukutse e-postiga ja kostja esindaja kinnitas kutse kättesaamist 24.01.2012.a e-kirjaga. 26.04.2012.a edastas kostja esindaja kohtule teate, et tema volitused antud tsiviilasjas kostja esindajana on lõpetatud. 30.04.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus leiab, et kohtukutse toimetati kostja esindajale kätte enne volituste lõpetamist, seega saab lugeda kostja kohtuistungist teadlikuks.

Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja on mõjuva põhjuseta jätnud kohtuistungile ilmumata, hageja esitas kohtuistungil taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 esitab kohus otsuse õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kuna üürnik jäi üürimaksete tasumisega hätta ning selleks, et kohustust hageja ees täita, sõlmis üürnik kohustuse ühinemise leping kostjaga VÕS § 178 lg-e 4 mõttes. VÕS § 178 lg 4 järgi, kui kaks kostjat ühinevad selleks, tagada võlausaldaja nõue, siis tekib kohustuse ühinemisel solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt teiselt. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlg 15 383,22 eurot ja viivis 65,45 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 18.10.2011.a kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 15 383,22 eurot 0,02% päevas Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 597,79 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 597,79 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.