Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-55574
Tsiviilasi
OÜ OSC hagi OÜ T vastu võlgnevuse summas 644,23 euro ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – OÜ OSC (reg.kood xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Kostja – OÜ T (reg.kood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Minni-Triin Park 644,23 eurot
Istungi toimumise aeg
24.04.2012.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Kostja seaduslik esindaja DN Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Minni-Triin Park
Resolutsioon
Jätta rahuldamata OÜ OSC hagi OÜ T vastu võlgnevuse summas 644,23 euro ja viiviste nõudes Hageja menetluskulud jätta tema menetluskulud jätta hageja kanda.
enda
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise müügilepingu, millega kostja pidi hagejale müüma kaks Matador 315/80 rehvi. Kostja esitas hagejale 10.08.2010.a arve nr TMB 14370 summaga 10 080 krooni. Hageja maksis arve 10.08.2010.a. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi kostja arves nimetatud kauba oma kuludega saatma hageja aadressile XXX, Jõhvi, kuid seda ei teinud. Hageja teatas, et tuleb arves nimetatud kaubale ise järele kostja aadressile XXX, Tallinn 17.10.2011, kuid sellel päeval talle kaupa üle ei antud. Hageja taganes 17.10.2011.a lepingust, kuna leidis, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud. Seoses lepingust taganemisega palus hageja kostjal tagastada tasutud müügisumma 10 080 krooni. Kostja seda teinud ei ole. Sellest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 644,23 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuna põhinõude tasumiseni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja olid pikaajalised koostööpartnerid ning hageja osutas kostjale transporditeenust juba alates 2009.a aastast. Kostjale osutasid eelviidatud koostöösuhtega seonduvaid teenuseid ning teenuste osutamise eest arveid nii hageja kui M OÜ, kes mõlemad tegutsevad OSC kaubamärgi all. 2010.a soovis hageja osta kostjalt kaks Matador 315/80 rehvi. Vastavalt hageja soovile tellis kostja viidatud rehvid ning esitas 30.06.2010.a pakkumise, milles märkis, et ühe rehvi hind on 4 200 krooni+käibemaks. Hageja aktsepteeris pakkumise ja kostja andis rehvide valduse hagejale üle. Rehvid anti üle kostja tegevuskohas, kus hageja käis kostjale veoteenuse osutamise tõttu regulaarselt. Pärast hagejale rehvide üleandmist väljastas kostja M OÜ-le rehvide eest arve nr 14120 summas 644,35 eurot. Arve esitati M OÜ-le vastavalt hageja ning kostja vahelisele senisele praktikale, mille kohaselt toimus arveldamine OSC kaubamärgi all tegutseva M OÜ vahendusel. 05.08.2010.a ja 09.08.2010.a saatis kostja kaks meeldetuletust rehvide eest tasutud arve tasumiseks. Kuivõrd hageja palus meeldetuletuste saamise järel arve hagejale ümber vormistada, esitas kostja 10.08.2010.a M OÜ-le kreeditarve ja hagejale arve nr 14370. Hageja tasus arve samal päeval. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud väited on vastuolulised ja ei ole usutavad. Hageja sõidukid käisid poolte koostöö tõttu igapäevaselt hageja tegevuskohas. Seega on ebaloogiline, et kostja oleks pidanud kauba saatma hageja asukohta XXX. Poolte koostöö jätkus regulaarselt ka müügilepingu täitmise järel. Usutav ei ole hageja väide, et kostja jättis täitmata müügilepingust tulenevad kohustused, kuid hageja jätkas sellele vaatamata kostjaga koostööd, esitamata seejuures ühtegi pretensiooni. Hageja väited müügilepingu rikkumise kohta on pahatahtlikud ning tagantjärgi otsitud. 2010.a lõpul poolte suhted halvenesid ning seetõttu loobus kostja 2011.a alguses koostööst hagejaga. Hageja väited müügilepingu rikkumise kohta on esitatud pärast koostöösuhte lõppemist ning sellise tegevuse eesmärgiks ei ole oma väidetavate õiguste kaitse vaid kostjale alusetu nõudega kahju tekitamine. Asjakohaseks tõendiks ei ole hagile lisatud vedaja akt, sest sellest ei nähtu seos hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu esemeks olnud rehvidega. Hageja taganemisavaldus on tühine kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Samuti leiab kostja, et taganemisavaldus on alternatiivselt
tühine, kuna hageja on avalduse esitanud pärast mõistliku tähtaja möödumist. Kuna hageja põhinõue on alusetu, puudub hagejal õigus nõuda viivist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - nende vahel sõlmiti 2010.a suuline müügileping, mille kohaselt hageja ostab ja kostja müüb 2 tükki Matador 315/08 rehvi - hageja tasus müügilepingu järgi esitatud arve nr 14370 10.08.2010.a. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on müügilepingu järgse kauba hagejale üle andnud. Selleks, et tuvastada võimalik müügilepingu rikkumine kostja poolt tuleb kohtu arvates välja selgitada müügilepingu tingimused. Kuna kirjalik müügileping puudub, tuleb arvesse võtta ka müügilepingu sõlmimise asjaolusid. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu 10.08.2010.a. (tlk 89). Hageja leiab, et seda tõendab hageja poolt 10.08.2010.a esitatud arve nr 14370. Kostja väidete kohaselt sõlmiti müügileping 30.juuni 2010.a. Arvestades asjas esitatud tõendeid on kohus seisukohal, et veenvamalt tõendatud on kostja väited müügilepingu sõlmimise ja müügisumma tasumise kohta. Asja materjalidele on lisatud kostja 01.07.2010.a arve, millest nähtuvalt tuli OÜ-l M tasuda kahe Matador 315/80 rehvi eest 10 080 krooni, maksetähtaeg 15.07.2010.a. Nimetatud arve on kooskõlas kostja poolt 30.06 saadetud pakkumisega Matador rehvide 315/ 08 müügiks (tlk 42). Tunnistaja MK, kes müügilepingu kostja poolt hagejaga sõlmis, ütlustega on tõendatud, et kauba eest maksjaks pidi olema OÜ M , nii nagu 01.07.2010.a arvel kirjas, kuid hiljem paluti arve maksmiseks suunata hagejale ja 01.07.2010.a arvele teha kreedit. Tunnistaja MK`i ütlused on kooskõlas asja materjalidele lisatud kirjavahetusega, millest nähtuvalt saatis MK 05.08 ja 09.08.2010.a teate, et OÜ-l M on tasumata arve (tlk 44). Sellele järgnevalt on 10.08.2010.a saadetud hagejale kiri kreeditarve ja uue arve saatmise kohta (tlk 49). Nimetatud kirja manuses (tlk 49) olid nii arve OÜ-le M nr 14120 (arve 01.juuli 2010.a, tlk 115), kreeditarve OÜ-le M nr 14369 (10. august 2010.a, tlk 116) ja arve hagejale nr 14370 (10.august 2010.a, tlk 117). Kõikidel arvetel kajastuvad vaidlusalused rehvid. Puudub vaidlus, et hageja tasus arve nr 14370. Hageja ei ole vaidlustanud, et arve nr 14370 sai ta tasumiseks koos arvega nr 14120 ja kreeditarvega nr 14369. Seega on kohtu arvates dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja MK`i ütlustega veenvalt tõendatud kostja väited, et poolte vahel sõlmiti müügileping 30.06.2010.a, algselt pidi hageja eest müügisumma tasuma OÜ M , arve tasumise viivitamise tõttu tasus poolte kokkuleppel müügisumma hageja. VÕS § 82 lg 5 esimese lause kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.
Eelnevast sättest tulenev vastastikuste kohustuste täitmise üheaegsuse reegel on müügilepingute puhul tavaline. Hageja väidab, et müügilepingu täitmine kostja poolt pidi toimuma mingi aja jooksul (täpset aega ei ole hageja väljendanud) peale müügisumma tasumist. Kostja väidete kohaselt andis hagejale kaup üle juuli alguses 2010.a, müügisumma tasumise tähtaeg saabus peale kauba väljastamist. VÕS § 82 lg 5 on dispositiivne, seega said pooled kokku leppida VÕS § 82 lg 5 sätestatust erinevalt. Käesoleva vaidluse lahendamisel on kohtu arvates oluline tuvastada kumb pool pidi oma kohustuse täitma esimesena. Tunnistaja M K`i ütlustest nähtub, et hagejale anti kaupa maksetähtajaga, kuivõrd pooled olid koostööpartnerid ja nende vahel olid tihedad ärisuhted. Seega on kohtu arvates tõendatud, et kostja pidi oma kohustuse, anda hagejale kaup üle, täitma enne kui kauba eest tasutud. Kuna kauba eest esitatud arve on hageja poolt tasutud on kohtu arvates piisavalt veenvalt tõendatud, et vaidlusaluse müügilepingujärgse kauba on hageja kätte saanud. Veenvust kostja väidetele, et hagejale anti vaidlusalune kaup üle enne, kui tasuti arve, lisab asjaolu, et kuigi kostja poolt on kirjalikult teatatud algse arve tasumata jätmisest, samuti on tunnistaja MK`i ütlustega tõendatud pooltevaheline suhtlus müügilepingujärgse arve tasumiseks, puuduvad igasugused tõendid, et enne arve tasumist või mõistliku aja jooksul peale arve tasumist on hageja kostjalt kauba saabumise, üleandmise aja, koha jm kohta teavet nõudnud. Asjas on tõendatud, et alles 1,2 aastat pärast arve tasumist teatas hageja, et ta ei ole kaupa saanud (tlk 13). Hageja on veoteenuse osutaja. Arvestades kauba spetsiifikat ei ole veenev hageja seisukoht, et ta jäi kaupa ootama ja ootas passiivselt üle aasta kauba saabumist. Ebausutav on kohtu arvates ka hageja väide, et kostja pidi oma kuludega kauba hageja juurde Jõhvi saatma. Ebausutav on väide seetõttu, et tunnistajate MK`i ja KK`u ütlustega on tõendatud, et pooltevahelise äritegevuse raames käis hageja auto praktiliselt iga päeva kostja juurest kaupa võtmas. Arvestades eeltoodut ja tunnistaja KK`u ütlusi, millest nähtuvalt on ta veendunud, et vaidlusalune kaup sai hageja autole, on kohus seisukohal, et kostja on müügilepingu kohaselt täitnud. 17.10.2011.a taganes hageja poolte vahel sõlmitud müügilepingust, väites, et kostja on rikkunud kohustust anda hagejale kaup üle. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käesolevas asjas leidis tõendamist, et vaidlusaluse müügilepingu on kostja täitnud, kaup on hagejale üle antud. Kuna müügilepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud, siis ei ole hageja taganemisavaldus kehtiv. Taganemise kehtetusest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda tagasitäitmist ja viivist. Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kuna kauba üleandmise kostja polt hagejale leidis tõendamist, puudub vajadus analüüsida kostja alternatiivseid vastuväiteid hagile.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.