Danske Bank A/S hagi DHOÜ vastu võla saamiseks / Danske Bank A/S-i põhivõla 8131,87 eurot, intressi 209,30 eurot ja viivise 7922,57 eurot tasumise kohustuste täitmise nõue OÜ D vastu
Tsiviilasja hind
8131,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, aadress Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Lepinguline esindaja Krista Arraste (elektronpost [email protected])
Kostja ja tema esindaja
OÜ D (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Igor Š (XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) hagiavaldus OÜ D (registrikood XXX) vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt D (registrikood XXX) Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) kasuks 16 263,74 (kuusteist tuhat kakssada kuuskümmend kolm koma seitsekümmend neli) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud OÜ D (registrikood XXX) kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.1.Danske Bank A/S (hageja) esitas 26.09.2011 kohtule hagiavalduse OÜ D (kostja) vastu põhivõla 8131,87 eurot, intressi 209,30 eurot ja viivise 7922,57 eurot tasumise kohustuste täitmise nõuetes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning menetleda asja kirjalikus menetluses. Kohus viis hagi lahendamiseks läbi kirjaliku menetluse. Hageja esitas hagiavalduse 26.09.2011. Kostja vastas hagile 07.12.2011. Hageja vastas kostja vastusele 19.12.2011. Kohus määras 12.03.2012 määrusega asjas kirjaliku menetluse asja kohtuistungil arutamata. Määrusega kohustas kohus kostjat hiljemalt 30.03.2012 vastama hageja 19.12.2011 menetlusdokumendile. Kostja esitas vastuse 30.03.2012. Kohus kohustas 12.03.2012 määrusega hagejat esitama oma seisukohad, taotlused, tõendid ja vastuväited hiljemalt 20.04.2012. Hageja esitas oma menetlusdokumendi 18.04.2012. Kohus andis 12.03.2012 määrusega mõlemale poolele tähtaja teise poole seisukohtadele kirjalikult vastamiseks ja seisukohtade esitamiseks kuni 30.04.2012. Kumbki pooltest nimetatud ajaks kohtule menetlusdokumente ei esitanud. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 07.05.2012.
1.2.Hagiavalduse (tl-d 1-8) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.11.2007 kasutusrendilepingu nr XXX (tl-d 9-11). Lepingu põhitingimuste kohaselt võttis kostja liisingusse Audi A8 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 30 358,03 eurot ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.11.2012 vastavalt kasutusrendilepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused (tl-d 12-16). Liisinguese anti kostja valdusse ja kohustusse. Kostja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale 15.05.2009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palus viivitamatult tagastada lepingu objektiks oleva vara (tl 17). Hageja tegi pärast lepingu lõpetamist vara realiseerimiseks kulutusi ja esitas kostjale 14.10.2010 lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude (tl 18).
1.3.Hagiavalduse (tl-d 1-8) kohaselt oli liisingueseme soetusmaksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist 18 163,59 eurot. Liisinguese realiseeriti hinnaga 14 060,56 eurot, milline summa ei sisalda käibemaksu. Vara soetusmaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist on 4103,02 eurot. Graafikujärgsete tasumata kuumaksete summa on 788,69 eurot. Intressivõlgnevus on 209,30 eurot. Tasumata kindlustusmaksete võlgnevuse summa on 1232,16 eurot. Muude liisinguandja kulude suurus on 2008 eurot. Kostja viivisevõlgnevus 15.05.2009 seisuga on 340,95 eurot. Kostja viivisevõlgnevus ajaperioodi 24.10.2010 kuni 23.09.2011 eest on 8148,13 eurot. Hageja on vähendanud kogu viivisenõuet 7922,57 euroni ja nõuab selle tasumist.
1.4.Kostja esitas 07.12.2011 hagi vastuse (tl-d 33-35), milles tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt kaalub kostja GG(G ) kolmanda isikuna menetlusse kaasamist kolmanda isikuna hageja poolel, sest kostja sõlmis GG rendilepingu, mille alusel GG kasutas liisingueset ning millist 2 (6)
lepingut GG ei täitnud. Kostja tunnistab tasumata kindlustusmaksete summas 1232,16 eurot, viivise summas 340,92 eurot, intressi summas 16,40 eurot ja tasumata kuumaksete summas 1995,99 eurot tasumise nõudeid (tl 34). Kostja ei tunnista hageja muude kulude 2008 eurot tasumise nõuet ja põhinõuet summas 4103,02 eurot, sest hageja ei ole esitanud kostjale mingit dokumenti antud kulude tõendamiseks. Kostja ei ole teadlik, mis hinnaga oli sõiduk realiseeritud ja mis muud kulud on seotud sõiduki realiseerimisega. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele summas 7992,57 eurot. 05.02.2011 hagihoiatuses on märgitud, et viivise ulatus on 340,92 eurot. Hagi esitamise päevaks moodustab viiviste ulatus 7922,57 eurot. Kostjale on viivise arvestus arusaamatu ja kostja leiab, et viivise nõue summas 7992,57 ei ole põhjendatud ega tõendatud.
1.5.Hageja esitas 20.12.2011 vastuse kostja vastusele (tl-d 44-48). Hageja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ja kolmas isik sõlmisid omavahel rendilepingu. Liisingueseme soovituslik müügihind oli 349 000 krooni, mille tõendamiseks esitas hageja 27.01.2010 sõiduki müüki suunamise akti nr XXX(tl 51). Hageja hinnangul on võimalik lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav. Hageja hinnangul tuleb arvestada muuhulgas liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hageja palub arvesse võtta asjaolu, et vara müügiprotsessi periood langes Eesti majanduse madalseisu ja autode ostu vastu sisuliselt puudus ostuhuvi, hageja oli sunnitud müügihinda vähendama, kuna tõenäoliselt oleks vastupidisel juhul müügiprotsess veelgi pikenenud ja vara turuväärtus seetõttu veelgi vähenenud. Hageja tegi endast kõik oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lepingu objektiks oli luksusauto Audi A8 4,2 bensiinimootoriga. Kostja tagastas liisingueseme Eesti majanduse madalseisu perioodil, mil autode ostuhuvi järelturul sisuliselt puudus, rääkimata luksusautode ostuhuvist.
1.6.Hageja 20.12.2011 vastuse (tl-d 44-48) kohaselt kasutas hageja liisingueseme tagasisaamiseks OÜ M meeldetuletus- ja tagastusteenust. Edasimüüja teenuse kasutamise ja vara edasimüügiks ettevalmistamise kulude suurus oli 2008 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja M OÜ 17.08.2010 arve nr 1008069 tasumist tõendava 23.08.2010 maksekorralduse (tl 52).
1.7.Kostja esitas 30.03.2012 vastuse hageja menetlusdokumendile (tl-d 69-70). Vastuse kohaselt ei ole hageja ikkagi tõendanud asjaolu, mis hinnaga tegelikult oli liisinguese müüdud. Kostja ei vaidle pärast hageja poolt täiendava dokumendi esitamist kulude kohta vastu hageja 2008 euro tasumise nõudele. Kostja vaidleb endiselt vastu viivisenõudele summas 7922,57 eurot. 2010. aastast on kostjal vähenenud oluliselt tööhõive ja sellega seoses vähenenud sissetulek. Kostja palub vabastada kostja viivise summas 7922,57 eurot tasumise kohustusest täies ulatuses lähtudes asjaoludest, et kostja majanduslik seis on väga keeruline ja nõutav viivis ebamõistlik ja kostjat kahjustav.
1.8.Hageja esitas 16.04.2012 seisukohad (tl-d 74-77). Menetlusdokumendi kohaselt realiseeriti vara hinnaga 14 060,56 eurot, millist asjaolu tõendab hageja 16.08.2010 arvega nr 20100810960, mis on väljastatud DnB Nord Liising AS-ile (tl 78). Hageja on seisukohal, et hind, millega ese tegelikult õnnestub müüa, annab indikatsiooni vastava eseme turuhinna kohta, seega hind, millega ese õnnestus müüa, ongi liisingueseme väärtus ehk turuhind.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Esmalt teeb kohus kindlaks, milliste nõuete osas on poolte vahel vaidlus ja lahendab hagi osaliselt kostja õigeksvõtule tuginedes (punkt 2.1), seejärel hindab kohus tõendeid ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud (punktid 2.2 ja 2.3), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.4). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.5).
2.1.Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu 16 263,74 euro tasumise nõude, mis koosnes järgmistest nõuetest: - vara soetusmaksumuse 4103,02 eurot hüvitamise nõue; - tasumata kuumaksete tasumise nõue summas 997,99 eurot, mis koosneb soetusmaksumuse kuumaksetest summas 788,69 eurot ja intressist summas 209,30 eurot; - tasumata kindlustusmaksete 1232,16 eurot hüvitamise nõudest; - muude kulude 2008 eurot hüvitamise nõudest; - viivise 7922,57 eurot tasumise nõudest. Kostja avaldas vastuses hagile, et ta tunnistab tasumata kindlustusmaksete summas 1232,16 eurot, viivise summas 340,92 eurot, intressi summas 16,40 eurot ja tasumata kuumaksete summas 1995,99 eurot tasumise nõudeid (tl 34). 30.03.2012 menetlusdokumendis avaldas kostja, et ta ei vaidle vastu 2008 euro tasumise nõudele (tl 70). Eeltoodust nähtuvalt on pooltel vaidlus vara soetusmaksumuse hüvitamise nõude, intressi tasumise nõude ja viivise tasumise nõude osas. Muude nõuete osas on poolte vahel vaidlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 sätestab: „Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta)“. TsMS § 206 lg 1 sätestab, et lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja peab tahet hagi õigeks võtmise kohta kohtule avaldama. Kohus on seisukohal, et menetluslik tahteavaldus hagi õigeksvõtmiseks ei pea olema sõnastatud ilmtingimata kostja avaldusena. Tahteavaldus hagi õigeksvõtmiseks võib ilmneda lisaks sõnaselgele avaldusele ka kostja avaldustes selle kohta, millises ulatuses ta nõuet tunnistab või millises osas ta nõudele vastu ei vaidle. Kostja on tunnustanud oma vastuses hagile kuumaksete tasumise nõuet ja kindlustusmaksete tasumise nõuet, märkides, et ta nimetatud nõudeid tunnistab. 30.03.2012 menetlusdokumendis on kostja tunnustanud kulude 2008 eurot hüvitamise nõuet, märkides, et ta ei vaidle nõudele vastu. Arvesse võttes nõude tunnustamist kostja poolt, rahuldab kohus hageja nõude kostja õigeksvõtule tuginedes osaliselt. Kohus rahuldab hagi tasumata kuumaksete tasumise nõude 788,69 eurot, kindlustusmaksete hüvitamise nõude 1232,16 eurot ja muude kulude hüvitamise nõude 2008 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4028,85 eurot.
2.2.Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: 1) liisingueseme müügihind selle võõrandamisel oli 14 060,56 eurot. Kostja on nimetatud asjaolule vastu vaielnud, märkides, et hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Hageja esitas väite tõendamiseks 16.08.2010 arve nr 20100810960, mis on väljastatud DnB Nord Liising AS-ile (tl 78). Kohus loeb nimetatud dokumentaalse tõendiga tõendatuks hageja väite, et liisinguese müüdi ostuhinnaga 14 060,56 eurot. 2)
Liisinguleping lõpetati 15.05.2009.
TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine 4 (6)
protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja väitele, et leping lõpetati 15.05.2009. Seetõttu tuleb hageja väide lepingu lõpetamise aja kohta lugeda kostja poolt omaks võetuks. 3) liisingueseme väärtus (turuhind) on liisingueseme ostuhind selle võõrandamisel, milleks on 14 060,56 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja väitele, et liisingueseme turuhind on 14 060,56 eurot. Kostja on esitanud üksnes väite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, millise ostuhinnaga liisinguese tegelikult müüdi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja väide, et liisingueseme turuhinnaks on käesoleval juhul liisingueseme ostuhind võõrandamisel, lugeda kostja poolt omaks võetuks. 4) Hageja on esitanud väite, mille kohaselt on intressivõlgnevuse suuruseks 209,30 eurot. Kostja on intressivõlga 16,40 euro ulatuses tunnustanud, 192,90 euro ulatuses ei ole kostja intressivõlgnevuse osas seisukohta avaldanud ega intressivõla suurusele vastu vaielnud. Kuivõrd kostja ei ole intressivõla suurusele vastu vaielnud, tuleb hageja väide intressivõla suuruse kohta lugeda kostja poolt omaks võetuks. 5) Hageja ja kostja vahel on kokku lepitud intressimäära 0,3% päevas kohaldamises. Kuivõrd kostja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud, tuleb hageja väide intressimäära suuruse kohta lugeda kostja poolt omaks võetuks.
2.3.Kostja on esitanud viivisenõudele vastuväite ning viivise vähendamise avalduse, mille aluseks olevate asjaoludena on kostja välja toonud kostja tööhõive olulise vähenemise 2010. aastast ja sellega seoses vähenenud sissetuleku ning kostja keerulise majandusliku seisu. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud tõendeid ega palunud kohtult tõendite kogumist. Kuivõrd kostja väidete aluseks olevad asjaolud on tõendamata, ei võta kohus nimetatud vastuväiteid hagi lahendamisel arvesse.
2.4.Hageja on esitanud liisingueseme soetusmaksumuse tasumata osa hüvitamise nõude, intressi tasumise nõude ja viivisenõude.
2.4.1.Kohtu hinnangul kuulub asjas põhikohustuse osas kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liisingueseme tasumata soetusmaksumus lepingu ülesütlemise ajal oli 18 163,59 eurot. Finantseerimiskuludeks tuleb kohtu hinnangul lugeda ka tasumata intressi 209,30 eurot tasumise nõue. Liisingueseme väärtus oli 14 060,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud pärast liisingueseme tagastamist hüvitama hagejale hageja kulud summas 4312,33 eurot. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagiavalduse liisinguandja kulude 4312,33 eurot hüvitamise nõuetes.
2.4.2.Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud viivisemäära suuruses. Kohtu hinnangul kuulub viivise osas kohaldamisele VÕS § 113 lg 1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on kokku leppinud intressimääras 0,3% päevas. Eeltoodust tulenevalt tuleb viivisemäärana kohaldada intressimäära 0,3% päevas. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse 8131,87 eurot tasumise kohustuse täitmisega 334 päeva. Kohaldatava viivisemäärana on hageja välja toonud 0,3% päevas. Eeltoodust tulenevalt võlgnes kostja 23.09.2011 seisuga ajavahemiku 24.10.2010 kuni 23.09.2011 eest võlgnevuselt 8131,87 eurot arvestatud viivist 8148,13 eurot. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuse summas 8131,87 eurot tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Võlgnevuse kogusumma sisaldab ka intressivõlga summas 209,30 eurot. Seetõttu on hagejal viivist arvestada üksnes 7938,83 euro tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest. 23.09.2011 seisuga ajavahemiku 24.10.2010 kuni 23.09.2011 eest võlgnevuselt 7938,83 eurot arvestatud viivise suurus on 7954,71 eurot. Hageja on vähendanud oma viivisenõuet 7922,57 euroni, mistõttu asjaolu, et hageja on hagiavalduses arvestanud viivist ebaõigesti ka intressivõlgnevuselt, ei oma asja lahendamisel tähendust. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Kostjal on kohustus tõendada oma taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja selliseid asjaolusid tõendanuid ei ole. Seetõttu tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 7922,56 eurot.
2.5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.