Võlaõigus › Töövõtulepingud

andnud hagejale lepingutingimustele vastavat tööd. Lisaks selle on juba alustatud, kuid poolelijäänud tööd tekitanud korterelamu katusealusele täiendavaid kahjustusi, muu hulgas kahes korterelamu ülemise korruse korteris. Hageja pöördumised ja pretensioonid on kostja poolt tähelepanuta jäänud. Töövõtja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud, mida hageja tõendab OÜ Ehitusseire poolt 2011 jaanuaris tehtud eksperthinnanguga. Hageja saatis kostjale kirjalikud pretensioonid 26.04.2011 ja 06.07.2011, nõudes töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja leppetrahvi kohustuse täitmisega viivitatud aja eest. Hagi kohtusse esitamise ajaks on leppetrahv perioodi eest 1. oktoober 2010 kuni 5. august 2011 summas 1 965.62 eurot. Töövõtulepingu p 10.5 järgi, kui töövõtja ei teosta töid lepingus fikseeritud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05 % lepingu hinnast, so 6.38 eurot päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on täitnud hagejaga sõlmitud ehitustööde lepingu katuse rekonstrueerimiseks. Ehituse käigus ilmnesid tellija rahalised raskused. Kostja riskide maandamiseks ostis hageja välja vajaliku katusepleki. Lisaks hakkas hageja viivitama kostja esitatud arvete tasumisega. Hetkeseisuga võlgneb hageja kostjale 12 000 krooni, so 766.96 eurot arve nr 1511 järgi. Hoolimata arve tasumata jätmisest lõpetas kostja XXXX 4 korterelamu katusetööd. Hageja väide, et kostja ebakvaliteetsest tööst on tekkinud kahjutused kahes ülemise korruse korteris, on alusetud. Nendes korterites oli niiskuskahjutus juba enne renoveerimistööde algust ning see oli kostja arvates põhjustatud ebapiisavast kütmisest ja vähesest ventilatsioonist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus Ehituse töövõtulepingu sõlmimise ning selles kokku lepitud tingimuste sisu osas. Hageja põhistab oma nõuet kostja poolt töövõtulepingus kokkulepitud tööde ebakvaliteetse täitmisega, mida hageja tõendab tl 17-29 oleva OÜ Ehitusseire ehitusinsenerekspert Kuldar Käsperi eksperthinnanguga korterelamu XXXX 4 katuse kohta, mis on antud jaanuaris 2011. K. Käsperi hinnangu kohaselt on katusekattetööd lõpetamata. Hinnangu kohaselt, kuigi tööde lõpetamiseks kuluv summa ei ole suur, on töövõtja tööd katkestanud staadiumis, mis põhjustab kahjustusi hoones olevatele korteritele, muutes korterite sisekliima elamiskõlbmatuks. Konstruktsioonidesse tunginud lume raskus on põhjustanud deformatsioone aluskatte kinnitussõlmedes, mistõttu osa juba teostatud töödest tuleb uuesti teha. Konkreetsete puudustena toob K. Käsper esile järgmised: aluskattekile ventilatsioonikorstnate ümbruses korrektselt kinnitamata, ülespöörded teostamata, põhjustades läbisadamist; mittehingava aluskattekilega harjasõlmes puudub tuulutuspilu, mis tingib korterite lagedest läbi tungiva soojuse ja niiske õhu kondenseerumist kile alumisel küljes, mis omakorda põhjustab lae soojustuse märgumist; puuduvad katuse harjaplekid ja harjatihendid; puuduvad ventilatsioonikorstnate liitplekid; puuduvad ja pole paigaldatud kakspaani katuseplekke. Ehituse töövõtulepingu (edaspidi nimetatud „leping“, tl 8-16) p 1.2. kohaselt on kostja kohustunud asendama olemasoleva eterniidist katusekatte trapetsprofiilist katusekattega. Tööde hulka kuulub ka nende ülesannete täitmine, mida ei ole lepingus eraldi nimetatud, kuid mille täitmine või tegemine on hea ehitustava kohaselt ja tulenevalt töövõtja erialasest professionaalsusest vajalik lepingu eesmärgi nõuetekohaseks saavutamiseks. Lepingu p 4.1. kohaselt kohustus töövõtja üle andma lepingu objektiks olevad tööd tellijale hiljemalt 30. septembril 2010. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt Töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 3 kohaselt Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et K. Käsperi arvamus on ebaõige, kostja poolt teostatud tööd vastavad lepingule ja heale ehitustavale ning kostja on kõik lepingus kokku lepitud tööd lõpetanud. Kostja seadusliku esindaja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks, mida ei toeta ükski kohtule esitatud tõend. VÕS § 646 lg 1 kohaselt Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on kaotanud huvi kostja poolt töö lõpetamise nõudmise vastu, sest kostja eitab kõiki hageja poolt välja toodud puudusi. Kostja ei ole pärast hageja poolt saadetud kahte kirjalikku teatist (tl 31-36) asunud puudusi kõrvaldama. Hagejal ei ole alust arvata, et kostja kavatseb siiski tulevikus puudused oma töös kõrvaldada. VÕS § 647 lg 1 kohaselt Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tulenevalt hageja poolt kohtule tõendatud puuduste kõrvaldamisest keeldumisest kostja poolt on kostja töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Kostja seaduslik esindaja jäi ka kohtuistungil selle juurde, et kõik hageja väited on valed ning kostja tehtud töö ümbertegemist ei vaja. VÕS § 158 lg 1 kohaselt Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 10.5 kohaselt kui töövõtja ei teosta töid lepingus fikseeritud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05 % lepingu hinnast päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Lepingu p 3.1. kohaselt tasub tellija töövõtjale tehtava töö eest kogusummas 199 710 krooni (12 763.80 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid leppetrahvi arvutuse kohta. Hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks summas 1 965.62 eurot perioodi eest 01.10.2010 kuni 05.08.2011 tuleneb lepingust ja põhineb seadusel ning on seetõttu põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue pärast hagi esitamist lisanduva leppetrahvi väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse lk 5 1. lõigus (tl 5) on hageja esindaja avaldanud: „Seetõttu on hageja tellijana kaotanud huvi selle vastu, et töövõtja tööd parandaks või uuesti teeks, kuivõrd tellijal puudub töövõtja suhtes igasugune usaldus.“ Kuigi hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust, tuleb kohtul asuda seisukohale, et kuivõrd hageja ei nõua kohtusse esitatud hagiavalduses enam kohustuse täitmist (erinevalt enne hagi esitamist kostjale saadetud pretensioonidest), siis ei saa ta enam nõuda leppetrahvi kuni kohustuse täitmiseni, tuginedes lepingu punktile 10.5. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja tahteavaldus selle kohta, et ta ei nõua enam kostjalt Ehituse töövõtulepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist toimetati menetlusdokumendina kohtu kaudu kostja seaduslikule esindajale kätte 12. jaanuaril 2012 (kostja juhatuse liikme J. Grigorovitši allkiri menetlusdokumendi isiklikult kättesaamise kohta tl 47). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada leppetrahvi perioodi eest 6. august 2011 kuni 12. jaanuar 2012, so 160 kalendripäeva eest summas (6.38x160) 1 020.80 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt Ehituse töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu leppetrahvi (1 965.62+1 020.80) 2 986.42 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Kuigi tulevikku suunatud leppetrahvi nõue jäi osaliselt rahuldamata, rahuldas kohus siiski leppetrahvi nõude, mis puudutas perioodi enne hagi esitamist kohtusse ja rahuldas leppetrahvi nõude, mis puudutas perioodi pärast hagi esitamist kohtusse, määrates kindlaks leppetrahvi nõude lõppemise tähtaja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.