Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 02.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-11-60083/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.05.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 912

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-11-60083

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2012, Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Margo Klaar, Ülle Jänes, Ele Liiv

Kohtuasi

A S hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Hagi hind

150 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.04.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A S apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja A S (isikukood XXXXXX, viibimiskoht Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn) Kostja Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu, Magasini 35, Tallinn), volitatud esindaja Aivi Sirp Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda A S apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 06.12.2011 esitas A S hagi Harju Maakohtusse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 150 euro saamiseks. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju seetõttu, et alates 15.09.2011 Tallinna Vanglas viibides kirjutas vangla psühhiaater hagejale välja psühhotroopse ravimi XXxxx, mis tekitas hagejale hallutsinatsioone, need panid hagejat kuulma imelikke hääli ja öösel ringi kõndima. See seadis ohtu teiste kinnipeetavate ja hageja enda tervise ja elu. Hageja teavitas sellest koheselt meditsiiniosakonna töötajat ja korrapidajat, kuid erakorralist abi hageja ei saanud. Ravimi kõrvalmõjudest tekkinud öösel ringikõndimine tekitas hagejale piinlikkust ja suurt häbitunnet teiste kinnipeetavate (kambrikaaslaste) ees. Hageja kannatas alandusi teiste kinnipeetavate poolt tänu psühhotroopse ravimi tagajärjel esinenud kõrvalmõjudele. Tallinna Vangla arst ei jälginud hageja tervislikku seisundit ravikuuri ajal ning ei võtnud kõrvalmõjude esinemisel midagi ette. Selle ravimi määramisel tehti hageja peal katseid ning tema füüsiline ja vaimne seisund seati ohtu. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja andmetel viibis hageja 15.09.2011 Tallinna Vanglas psühhiaatri vastuvõtul, kus kaebas unetuse ja närvilisuse üle. Arsti otsusel määrati hagejale ravimi XXXXx manustamine. Hagejale oli ka eelnevalt 31.03.2011 määratud sama ravimit 25 mg öösel 15-ks korraks ning 28.06.2011 määratud 50 mg öösel 10-ks korraks. Siis ravimi tarvitamisest kõrvalmõjusid ei esinenud. 20.09.2011 edastas hageja inspektor-kontaktisikule tervisekaebuse seoses võimalike ravimi kõrvaltoimetega. See teade edastati tervishoiuteenuse osutajale ja selle järgselt määrati hagejale üldarsti vastuvõtt 28.09.2011 ning psühhiaatri vastuvõtt 18.10.2011. Hageja tervisekaebusele reageeriti vastavalt ettenähtud korrale ning hagejale tagati tervishoiuteenuse osutamine. Hageja tervisekaardist ei nähtu, et tema tervislik seisund oleks määratud ravimi manustamise järgselt halvenenud või oleks tekkinud püsiv tervisekahjustus. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks põhjustanud hagejale väidetava kahju tekkimise – ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et hagejale on määratud ebaõige ravi või ta on jäetud arstiabita. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist kohus ei tuvastanud. Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saanud määratud ravim XXXXX põhjustada hagejale kuulmishallutsinatsioone, ravimi kasutamisel ilmnenud mõjud (kuulmishallutsinatsioonid) ei ole tavapärased sellise ravimi kõrvalmõjudena. Ekspert analüüsis meditsiinilisi dokumente ning vestles hagejaga. Kohus leidis, et hagejale on kaebuste esinemisel igakülgselt osutatud arstiabi ning eriarsti vastuvõtte, mida tõendab hageja tervisekaart ning eksperdiarvamusega ei ole tuvastatud hageja poolt väidetavat raviviga. 23.04.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse A S apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.04.2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-60083. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja leidis, et kohus on osaliselt tähtsaid tõendeid ja hageja ütlusi eiranud. Hageja

tervist on rikutud ja tema pöördumisele ametnike poole selleks, et saada kiirelt arsti vastuvõtule, ei reageeritud. Hageja tervisekaardiväljavõte on ebaprofessionaalne ning palju selles kajastatust on võltsing. Nii näiteks leidis hageja, et tervisekaardil on märkmed tema kõhu kohta, kuid keegi tegelikult seda uurinud ei ole. Samuti ei arvestanud psühhiaater asjaoluga, et kirjutab välja psühhotroopse ravimi patsiendile, kellele on juba määratud südameravimid. Psühhotroopse ravimi vale kasutamine on eluohtlik, kõrvalmõjude tekkimisel oleks pidanud spetsialist või teda asendav töötaja koheselt reageerima. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 150 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus, pärast põhjalikku asjaolude väljaselgitamist, sh ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist, leidis õigesti, et hagejale on osutatud õigesti arstiabi ning võimaldatud eriarsti vastuvõtte, mida tõendab hageja tervisekaart. Ekspertarvamusega ei ole tuvastatav hageja poolt väidetud raviviga. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.