2-10-49908
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-49908
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.mai 2012.a. Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Julianus Inkasso OÜ hagi A. P.`i vastu nõudes.
2 865,11 euro
Hagihind 1 432,59 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
26. märts 2012
Hageja esindaja:
Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150, Tallinn)
Kostja:
Aljona Melter (isikukood: 48312212230, volikirja alusel, e-post [email protected]; [email protected] )
Hageja:
Kostja esindaja:
A. P. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Vandeadvokaat Sergei Politšev (isikukood: 36102142230, määratud korras, Advokatuuri tunnistus nr. 218, epost [email protected])
Julianus Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P.`i vastu 2 865.11 euro (44 829.24 krooni) nõudes ja menetluskulu 47.93 euro (750 krooni) hüvitamiseks. 20.10.2010 tegi kohus makseettepaneku, mis on A. P. ́ile kätte toimetatud 20.10.2010. 02.11.2010 esitas A. P. makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.12.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 14.01.2011 määrusega anti Julianus Inkasso OÜ-le tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 271,62 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Julianus Inkasso OÜ kõrvaldas puudused 31.01.2011. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja A. P. 21.08.2005, 22.09.2005, 27.06.2006, 03.07.2007 ja 02.07.2007 mobiilsideteenuse lepingu nr. 10164784 koos kõikide lisadega, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma A. P. ́ile telekommunikatsiooniteenust ning A. P. kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Seisuga 02.12.2007 (viimase arve tasumise tähtaeg) on A. P. ́i võlgnevus AS Tele2 Eesti ees kokku summas 1 432,59 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele A. P. võlgnevust ei tasunud. AS Tele2 Eesti loovutas 14.06.2010.a. A. P. ́i vastase nõude põhisummas 1 432,59 eurot Julianus Inkasso OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu kohaselt kohustus A. P. arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. A. P. ́i põhivõlgnevuseks on 1 432,59 eurot ning viiviste võlg 2 243,44 eurot. Julianus Inkasso OÜ, tegutsedes heas usus, vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning palus A. P. ́ilt välja mõista viivised, summas 1 432,52 eurot. Peale võlgnevuse palus Julianus Inkasso OÜ A. P. ́ilt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 271,62 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõivu, summas 47,93 eurot, kokku 319,55 eurot ning õigusabikulud kogusummas 415,43 eurot. Samuti palus Julianus Inkasso OÜ A. P. ́ilt välja mõista viivise menetluskuludelt, VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. (tl. 12-71). A. P. esitas 10. märtsil 2011.a. kirjaliku vastuse hagile, milles palus kohaldada võlgade aegumist, kuna võla tekkimisest kuni kohtumenetluse alustamiseni oli möödas rohkem kui 3 aastat. (tl. 76).
P. ka kohtuistungi edasilükkamist (tl. 85-86). Riigi õigusabi taotluse esitas A. P. 17.01.2012. Kohus teostas (tsiviilasja nr. 2-10-23305 raamides) 13.12.2011 päringu SA Ahtme Haigla Ambulatooriumisse, et selgitada välja, kas A. P. saab/on saanud ravi SA Ahtme Haigla Ambulatooriumis. SA Ahtme Haigla esitas 22.12.2011 kohtule tõendi nr. 222, millest nähtub, et A. P. on pöördunud haiglasse psühhiaatrilise abi saamiseks ning viibib psühhiaatri jälgimisel, alates 06.07.1995.a. kuni käesoleva ajani. Viru Maakohtu 26.01.2012 määrusega määrati A. P.`ile esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr.2-10-48809 menetluseks Viru Maakohtus. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl. 102-103). Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Sergei Politšev (tl.112).
Hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole näha, mis summas hageja nõuab kostjalt võlgnevust Lepingu nr 10164784 alusel, mis oli sõlmitud 03.07.2007.a Lepingu tähtaeg on 18 kuud. Ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg on 15.01.2009.a. Peale selle, sellest lepingust tulenevate nõudele, mis puudutab kostja poolt teostamata jäetud makseid aastal 2007.a. summas 1 800 krooni või 115,04 eurot /300 x 6 kuud/ võib kohaldada aegumist. Aegumise kulgemine selliste maksete suhtes algas 01.01.2008.a. ja nõude on aegunud 01.01.2011.a. Igakuine osamakse on 300,00 krooni. Seega ei ole aegunud maksed, mis kostja pidi teostama ajavahemikul 01.01.2008.– 15.01.2009.a summas 3 600 krooni või 230,08 eurot /300 x 12 kuud/. Hageja poolt esitatud hagist ei ole näha, et tema esitaks kostja vastu nõude tulenevalt Lepingust nr 10164784 alusel, mis on sõlmitud 29.07.2007.a. Kui isegi hageja esitaks nõude, siis sellest lepingust tulenevale nõudele, mis puudutab kostja poolt teostamata jäetud makseid aastal 2007.a., võiks kohaldada aegumist. Aegumise kulgemine selliste maksete suhtes algaks 01.01.2008.a. ja nõue oleks aegunud 01.01.2011.a. Igakuine osamakse on 285,00 krooni. Seega ei oleks aegunud üksnes maksed, mis kostja pidi teostama ajavahemikul 01.01.2008.–15.01.2009.a summas 3 420 krooni või 218,57 eurot / 285 x 12 kuud/. Kokkuvõttes, taotles A. P. Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud nõudele hagi aegumise kohaldamist alternatiivselt juhuks, kui kohus ei tunnista lepingute tühisust. Osa nõudest, mis ei ole aegunud moodustab üldsummas 663,40 eurot / 203, 23 +230, 08 + 230, 08 /. A. P. asus seisukohale, et on võimalik asi lahendada kompromissiga. A. P. palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda. (tl. 116-119).
A. P. vaidles kohtuistungil hagile vastu. A. P. ́i poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt elas ta Tele 2 Eesti AS-iga lepingute sõlmimise ajal Tallinnas. Tallinnas pidi A. P. pidevalt elukohta vahetama, kuna eluruumide üürid olid väga suured. Hiljem kolis A. P. koos perega Ida – Virumaale. A. P. töötab kodus arvutiga kaugtöö korras. Tööülesanded saadetakse A. P. ́ile e-kirja teel. A. P. on teinud suurel hulgal erinevaid teste Ahtme Haiglas, mitmel korral on A. P. saadetud psühholoogi juurde. A. P. on telefone võtnud ka AS-ist Elisa Eesti, kuid Tele2 teenindus tundus parem. Peale 2007 aastat ei ole A. P. enam telefoni järelmaksulepinguid sõlminud. A. P. ́ile määratud esindaja, vandeadvokaat S. Politšev, asus kohtuistungil seisukohale, et A. P. hagi ei tunnista. A. P. oli lepingute sõlmimise hetkel vaimutegevuse häireseisundis ja ei saanud aru, kuidas lepingud mõjutavad tema huve. Ostes järjest mitu telefoni, kokku 4 tükki summas 17 542.37 krooni, ei saanud A. P. aru, millised tagajärjed sellisel tegevusel on. Lepingute sõlmimise hetkel olid A. P. ́il vaimutegevuse häired. Vandeadvokaat Sergei Politšev pidas vajalikuks lähtuda asjaolust, et A. P. on kuni kohtuistungi toimumise ajani arvel Ahtme Haiglas ja saab vastavat ravi. Ekspert ei ole võimeline tagant järgi andma hinnangut A. P. ́i tervislikule seisundile sellel ajal, kui A. P. sõlmis lepingud, mis on käesolevas hagis nõude aluseks. Vandeadvokaat Sergei Politšev jäi kohtuistungil oma varasema seisukoha juurde, et lepingu sõlmimise hetkel A. P. ei saanud aru, millised tagajärjed tema poolt sõlmitud lepingutel olid ja kuidas need lepingud mõjutavad A. P. ́i edasist elu. A. P. ́i vaimne tervis oli häiritud ja A. P. ei saanud oma tegudest aru. Ühe nädala jooksul sõlmis A. P. viis mobiiltelefoni ostulepingut, mis ei olnud mõistlik tegevus. Eestkostjat A. P. ́ile määratud ei ole. Vandeadvokaat Sergei Politšev asus kohtuistungil seisukohale, et kuna A. P. ei olnud lepingute sõlmimise hetkel teovõimeline isik, siis on lepingud tühised. Palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna Julianus Inkasso OÜ kanda.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 6 lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kohus, kaalunud kõiki kohtule esitatud asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid, aga samuti ka kõiki kohtule esitatud tõendeid, kogumis, luges tõendatuks, et Julianus Inkasso OÜ hagi A. P. ́i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. P.`ilt tuleb Julianus Inkasso OÜ kasuks välja mõista 2 865,11 eurot. Kohus pidas vajalikuks jätta kõik Julianus Inkasso OÜ menetluskulud A. P.`i kanda. Riigi õigusabi kulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohus luges tõendatuks, et Julianus Inkasso OÜ on A. P. ́i poolt mobiiltelefonide ostmist ja mobiilsideteenuste sõlmimist tõendanud kohtule esitatud lepingutega ning A. P. ́ile väljastatud arvetega, antud asjaolu leidis kinnitust ka A. P. ́i enda seletusega kohtuistungil. A. P. ei ole Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud faktiväiteid ning asjaolusid vaidlustanud. A. P. ei ole vaidlustanud ka Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud asjaolusid, selle kohta, et A. P. jättis tema poolt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. A. P. taotles kohtult hoopis hagi aegumise kohaldamist, kuna A. P. ́i arvates aegusid Julianus Inkasso OÜ nõuded 01.01.2011.a. ning hagi oli kohtusse esitatud hilinemise, 31.01.2012. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud 11.10.2010, seega ei olnud nõude esitamise tähtaeg möödunud ja hagi kostja vastu on esitatud õigeaegselt. Kohus ei saa nõustuda A. P. ́ile määratud esindaja, vandeadvokaat Sergei Politšev ́i, poolt esitatud vastuväitega selle kohta, et A. P. ei olnud lepingute sõlmimise ajal teo- ja otsustusvõimeline isik. A. P. ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid A. P. ́il teovõime puudumise kohta. A. P. ́ile ei ole määratud kohtu poolt eestkostjat, aga samuti ei ole A. P. ́ile määratud puuet. Asjaolu, et A. P. asub psühhiaatrilisel jälgimisel Ahtme Haiglas, ei tõenda tema teovõimetust. Vastupidi, asjaolu, et A. P. töötab Tallinna Ülikoolis programmeerijana, annab tunnistust tema teo- ja otsustusvõimest.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab OÜ Julianus Inkasso hagi täies ulatuses, siis menetluskulud kostja A. P..
kannab hageja
TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 319,55 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja hagiavalduselt 271,62 eurot, 31.01.2012 maksekorraldus), õigusabi osutamisega seotud menetluskulud moodustavad 415,43 eurot, kokku 734,98 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 734,98 eurot ja viivise menetluskuludelt (734,98 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega kuulub A. P. ́ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks väljamõistmisele menetluskulud, summas 734,98 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (734,98 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra. Viru Maakohtu 26.01.2012 määrusega määrati A. P.`ile esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr. 2-10-48809 menetluseks Viru Maakohtus. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi andmisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.