2-10-53190
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-53190
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.aprill 2012.a. Jõhvi kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Aktiva Finants OÜ hagi A. P.`i vastu euro nõudes. Hagihind 620,60 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
26. märts 2012
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
1 195.13
Hageja:
Aktiva Finants OÜ (RK 10746479)
Hageja esindaja:
Aljona Melter (isikukood: xxx, e – post: [email protected]; [email protected])
Kostja:
Kostja esindaja:
A. P. (IK xxx, elukoht: xxx, e – post: xxx ) Vandeadvokaat Sergei Politšev (isikukood: xxxx, määratud korras, Advokatuuri tunnistus nr. 218, e – post: xxx)
Aktiva Finants OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P.`i vastu 1 125.73 euro (17 613.81 krooni) nõudes ja menetluskulu 47.93 euro (750 krooni) hüvitamiseks. 04.11.2010 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 09.11.2010. 12.11.2010 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.12.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 12.01.2011 määrusega anti Aktiva Finants OÜ-le tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks, hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu, summas 79,89 eurot, tasumiseks ja kohtule maksekorralduse esitamiseks. Aktiva Finants OÜ kõrvaldas puudused 02.02.2011. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Desknote Eesti ja A. P. 15.06.2006 järelmaksugraafiku, mille alusel kohustus A. P. tasuma Aktiva Finants OÜ-le ostetud kaupade (sülearvuti IBM T30) eest 786,11 eurot ja intressid, vastavalt järlemaksugraafikule. OÜ Desknote Eesti edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le Aktiva Finants, kellel oli OÜ-ga Desknote Eesti sõlmitud faktooringuleping. A. P. ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja Aktiva Finants OÜ saatis A. P. ́ile kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Peale järelmaksulepingu sõlmimist oli A. P. täitnud järelmaksugraafikut osaliselt ja tasunud Aktiva Finants OÜ-le graafikujärgselt 308,41 eurot. Lepingus oli kokku lepitud inressimääraks 24% aastas. Hagiavalduse kohaselt, oli A. P. ́i põhivõlgnevuseks oli 620,60 eurot, intresside võlg moodustus 181,32 eurot ja viiviste võlg 393,21 eurot. Peale võlgnevuse palus Aktiva Finants OÜ A. P. ́ilt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv (79,89 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv (47,93 eurot), kokku 127,82 eurot ning õigusabikulud kogusummas 191,73 eurot. Samuti palus Aktiva Finants OÜ välja mõista A. P. ́ilt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. (tl. 9-23). A. P. esitas 10. märtsil 2011.a. kirjaliku vastuse hagile, milles palus kohaldada võlgade aegumist, kuna võla tekkimisest kuni kohtumenetluse alustamiseni oli möödas rohkem kui 3 aastat. (tl. 29).
kulgemine peatus. Aktiva Finants OÜ palus hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud A. P. ́i kanda. (tl. 30-31).
maksma, vastavalt maksegraafikule, igakuiselt osamakse kindlas summas. A. P. soetas võlgu sülearvuti. A. P. ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja palus kohtul tasumata osamaksed A. P. ́ilt välja mõista. Lepingujärgne intress 24% aastas oli kokku lepitud, aga samuti oli kokku lepitud ka viivis 24% aastas, alates 11.03.2008. Aljona Melter vaidles kohtuistungil vastu A. P. ́i lepingulise esindaja, vandeadvokaat Sergei Politšev ́i seisukohale, mille kohaselt olid A. P. ́i poolt tehtud tehingud tühised, sest A. P. oli tehingute sõlmimise hetkel seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve. Hageja ei ole selle väitega nõus, kuna pole esitatud ühtki tõendit selle kohta, mis tõendaksid, et lepingu sõlmimise hetkel, 15.06.2006, oli A. P. otsustusvõimetu. Kostja, A. P., vaidles kohtuistungil hagile vastu ning selgitas, et alates 1995 aastast on kostja ravil Ahtme Haiglas. Kostja sõnul käis ta arvuteid lihtsalt poodides vaatamas. Poes soovitati A. P. ́ile kohe osta sülearvuti, mida A. P. ka tegi. Kostjale kohtu poolt määratud esindaja, vandeadvokaat S. Politšev, asus kohtuistungil seisukohale, et A. P. hagi ei tunnista ning hagi tuleb jätta rahuldamata. A. P. oli lepingute sõlmimise hetkel vaimutegevuse häireseisundis ja ei saanud aru, kuidas lepingud mõjutavad tema huve. Ka sel hetkel,15.06.2006, kui ta sõlmis lepingu, oli ta seisundis, mis ei võimaldanud tal aru saada tehingu tagajärgedest. Kostjal ei ole võimalik esitada kohtule selliseid dokumente, mis tõendaksid, et lepingu sõlmimise hetkel oli kostjal vaimutegevuse häired. Tal polnud selle tehingu jaoks piisavat sissetulekut, et maksta arvuti eest. Juba enne seda, aastal 2005, ostis A. P. 2 mobiiltelefoni, mille eest ei maksnud midagi. Ta oli sõlminud mitu telefoni liitumislepingut, mida ta ei suutnud tagasi maksta. Sel perioodil oli tal vaimse tervisega probleeme. Lähtuvalt eelpooltoodud asjaoludest asus vandeadvokaat Sergei Politšev seisukohale, et A. P. ́i poolt Aktiva Finants OÜ kauks sõlmitud järelmaksuleping on tühine ja selle lepingu alusel ei ole A. P. ́ilt võimalik võlgnevust sisse nõuda. A. P. esitas kohtuistungil vastuväide ka viivise osas. Põhinõude ja intresside osas A. P. ́il vastuväiteid ei ole. Vandeadvokaat Sergei Politšev asus kohtuistungil seisukohale, et Aktiva Finants OÜ ei esitanud hagi kohtusse õigeaegselt ja viivise nõue on selle asjaolu tõttu, Aktiva Finants OÜ süül, ebamõistlikult suur. Palusid kohtul viivise summat vähendada.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 6 lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kohus, kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, aga samuti arvestades ka kohtuistungil antud selgitusi asja kohta, luges kohus tõendatuks, et Aktiva Finants OÜ hagi A. P. ́i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. P.`ilt tuleb Aktiva Finants OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1 195,13 eurot, aga samuti tuleb A. P. ́i kanda panna ka kõik menetluskulud. Kohus luges tõendatuks, et Aktiva Finants OÜ on A. P. ́i poolt sülearvuti järelmaksuga ostmist ja järelmaksuga ostulepingu juurde maksegraafiku sõlmimist tõendanud kohtule esitatud lepinguga ning A. P. ́ile väljastatud arvetega, antud asjaolu leidis kohtuistungil kinnitust ka kostja enda seletusega. A. P. ja vandeadvokaat Sergei Politšev ei ole Aktiva Finants OÜ poolt esitatud asjaolusid, nõudeid ja väiteid vaidlustanud. Kostja ei ole vaidlustanud ka Aktiva Finants OÜ poolt esitatud asjaolule, et A. P. oli jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. A. P. taotles hagi aegumise kohaldamist, kuna kostja väitel aegusid nõuded 01.01.2011, hagi oli aga esitatud 02.02.2012. Samas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli Aktiva Finants OÜ poolt esitatud 27.10.2010, seega ei olnud nõude esitamise tähtaeg möödunud ja hagi A. P. ́i vastu oli esitatud õigeaegselt. Kohus ei saanud nõustuda vandeadvokaat Sergei Politšev ́i vastuväitega hagile, mille kohaselt ei olnud A. P. lepingu sõlmimise ajal teo - ja otsustusvõimeline isik. A. P. ja vandeadvokaat Sergei Politšev ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid A. P. ́i teovõimetuse kohta, A. P. ́i üle ei ole seatud eestkostet, samuti ei ole A. P. ́ile määratud puuet. Asjaolu, et A. P. asub psühhiaatrilisel jälgimisel Ahtme Haiglas, ei tõenda tema teovõimetust. Vastupidi, asjaolu, et kostja töötab Tallinna Ülikoolis programmeerijana, annab tunnistust tema teo- ja otsustusvõimest.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab Aktiva Finants OÜ hagi täies ulatuses, siis kannab Aktiva Finants OÜ menetluskulud A. P.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 127,82 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja hagiavalduselt 79,89 eurot, 01.02.2012 maksekorraldus), õigusabi osutamisega seotud menetluskulud moodustavad 191,73 eurot, kokku 319,58 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 319,58 eurot ja viivise menetluskuludelt (319,58 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 319,58 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (319,58 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra. Viru Maakohtu 26.01.2012 määrusega määrati A. P.`ile esindajaks advokaat riigi arvel tsiviilasja nr. 2-10-53109 menetluseks Viru Maakohtus. Esindaja määrati riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi andmisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldab kohus Aktiva Finants OÜ hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.