Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-09-9652
Tsiviilasi
TM Holt OÜ hagi aktsiaseltsi Plantex vastu tehtud tööde eest tasu saamise nõudes 7 730.98 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. septembri 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts Plantex apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2012. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): AS Plantex (registrikood: 10242052; asukoht: Tartumaa Luunja vald Lohkva küla), esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (hageja): TM Holt OÜ (registrikood: 10847111; asukoht: Harjumaa Lagedi alevik Killustiku 8), esindaja advokaat Paavo Paal
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2010.a otsus osas, millega hagi rahuldati summas 120 963.56 kr (7 730,98 €) ja teha osaliselt uus otsus, millega rahuldada hagi summas 4 369,80 € (68 372,54 kr).
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.2.Mõista AS-ilt Plantex välja TM Holt OÜ kasuks põhinõude katteks 4 369,80 € (68 372,54 kr) (neli tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja 54 senti) ja viivise katteks 734,02 € (11 484,84 kr) (seitsesada kolmkümmend neli eurot ja o2 senti).
3.3.Mõista AS-ilt Plantex välja TM Holt OÜ kasuks viivis põhinõude 4 369,80 € täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas), arvestades, et viivis kokku ei tohi ületada põhinõuet.
3.4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus TM Holt OÜ poolt kantud menetluskulud 65 % AS-i Plantex kanda ja AS-i Plantex menetluskuludest jätta 35 % TM Holt OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.TM Holt OÜ (hageja) esitas 6. märtsil 2009. a Tartu Maakohtule hagi aktsiaseltsi Plantex (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tasu tehtud tööde eest. Hageja palus lõpliku nõudena kostjalt välja mõista 104 807.11 krooni põhinõude katteks ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aja eest viivist 10. veebruari 2009. a seisuga 4499.87 krooni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja täiendav viivis seadusjärgses määras kuni põhinõuete kohase täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt on hageja tarninud kostjale pinnasetäitematerjali ning teinud pinnaseja heakorratöid. Kostja tasus arveid korrektselt kuni 2008. a novembrini. 13. novembril 2008. a esitas hageja kostjale arve nr 798. 11. detsembril 2008. a vähendas hageja tähtaegse tasumise eeldusel ühepoolse vastutulekuna arvel nr 798 näidatud lepingujärgset tasu 15% võrra. 11. detsembril 2008. a esitas hageja arve nr 806. Kostja jättis nimetatud arved tähtaegselt tasumata, mistõttu hageja loobus ühepoolselt antud soodustusest ning esitas 2. veebruaril 2009. a kostjale tühistatud soodustuse tasumiseks arve nr 812. Ehkki arve nr 812 sisaldab selgitust "soodustusest loobumine", on sisuliselt tegemist täiendava arvega tehtud tööde ja tarnitud materjali eest, sest kostjalt nõutakse nüüd kogu lepingujärgset tasu. Kostja tasus
10.veebruaril 2009. a hagejale arve nr 806 alusel 10 856 krooni ja arve nr 798 alusel 138 090 krooni. Seega on kostjal hagejale tasumata arve nr 798 järgi 68 372.54 krooni ja arve nr 812 järgi 36 434.57 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on hageja küll tarninud kostjale pinnasetäitematerjali ning teinud pinnase- ja heakorratöid, kuid ei ole seda teinud kokkuleppe kohaselt. Arve nr 798 aluseks on tehtud tööde aruanne, millega kostja ei ole nõustunud, leides, et aruandes märgitud materjal ja tööde maht ei vasta tegelikkusele. Kostja väitel veeti täitematerjali hinnaga 30 krooni tonn ja seda vedas 15-tonnise kandevõimega auto. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tehti kõik esitatud tööde aruandes märgitud tööd, siis kostja, omamata tegelikku ülevaadet tehtud tööde kohta, aktsepteeris töid arve nr 798 alusel 138 090 krooni ulatuses. Samuti ei ole hageja tõendanud uut hinnakokkulepet. Arvet nr 812 ei ole kostjale üle antud ega tema raamatupidamises kajastatud. Arvest tuleneb, et tegemist on soodustuse tühistamisega, mis aga iseenesest ei ole käive, st mitte kaup ega teenus, mille kohta võiks esitada arve käibemaksuseadusest (KMS) tulenevalt. Seega isegi juhul, kui nimetatud arve oleks kostja raamatupidamisse laekunud, ei tuleks seda tasuda.
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. septembri 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 120 963.56 krooni, millest 104 807.11 krooni on põhinõue ja 16 156.45 krooni viivisenõue 20. septembri 2010. a seisuga. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
21.septembrist 2010. a kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku ei või ületada põhinõuet. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid suulise lepingu teenuse osutamiseks: pinnasetäitematerjali tarnimiseks ja pinnase- ning heakorratööde tegemiseks; kostja tasus tehtud töö eest hageja esitatud arve alusel; arve koostamise aluseks oli tehtud tööde aruanne, mis esitati läbivaatamiseks ka kostjale; kohaletoimetatud fraktsioonita pinnasetäitematerjali tonn maksis 30 krooni ja fraktsiooniga pinnasetäitematerjali tonn 45 krooni, kusjuures eraldi tasuti veoauto töötundide eest. Hageja väitel muutsid pooled 2008. a oktoobri lõpus või novembri alguses kokkulepitud tasu selliselt, et alates 2008. a novembrist maksab iga kohaletoimetatud fraktsioonita pinnasetäitematerjali tonn 70 krooni ja iga kohaletoimetatud fraktsiooniga pinnasetäitematerjali tonn 85 krooni ning hinnas sisaldub transpordikulu. Kostja eitas hinnakokkuleppe muutmist. Maakohus leidis, et hinnakokkuleppe muutmine on tõendatud poolte kirjavahetuse ja hageja seadusliku esindaja T.L. vande all antud seletusega. Ka kostja seadusliku esindaja T.J. vande all antud seletuse kohaselt oli koostöös tagasilööke. Nende vältimiseks ja riskide maandamiseks lepiti kokku komplekti hind – pinnasetäitematerjali hind koos transpordikuluga. Hageja juhindus alates novembrikuust kulutuste tegemisel uuest
kokkuleppest. Lepingu tingimuste muutmise tahet võib järeldada ka kostja käitumisest – uue hinnakokkuleppe alusel esitatud arve tasumisest. Kostja vastuväide, et ta pidas tehtud tööde aruandel märgitud kõrgemat hinda fraktsiooniga pinnasetäitematerjali hinnaks, mistõttu aktsepteeris arvet nr 797, ei vasta tõele, sest ajavahemikus 7. oktoobrist 2008. a kuni
5.novembrini 2008. a tehtud tööde aruandes sisaldub nii fraktsioonita kui ka fraktsiooniga pinnasetäitematerjali uus hind. Võrreldes arve nr 798 aluseks olevaid hageja ja kostja aruandeid, selgus, et kostja on nõustunud asjaoluga, et 6. novembril 2008. a veeti objektile ka fraktsiooniga pinnasetäitematerjali, ja ülejäänud kordadel fraktsioonita pinnasetäitematerjali. Seega ei ole õige kostja väide, et 6. novembrist 2008. a kuni 12. novembrini 2008. a veeti ainult fraktsioonita pinnasetäitematerjali ja aruandes märgitu ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole õige kostja väide selle kohta, et aruandes märgitud tööde maht ei ole õige. Hageja arvutas eraldi oma masina korrad, sest see oli 15-tonnine, ja uus arve nr 798 on esitatud kostjale tasumiseks juba parandatud kujul. Nimetatud arvest tegi hageja kostjale omakorda soodustuse 15%, nõudes 206 462.54 krooni tasumist. Hageja on kostjale tasumiseks esitanud kolm arvet – nr 798, nr 806 ja nr 812. Kostja väide, et ta ei ole arvet nr 812 saanud, ei vasta tõele. Vaidlusaluse arve saatis kostjale hageja esindaja koos 4. veebruari 2009. a lepingujärgse tasu nõudega. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole nimetatud kirja kätte saanud. Pigem kinnitab kirja kättesaamist asjaolu, et kostja on
10.veebruaril 2009. a tasunud arve nr 806 alusel 10 856 krooni ja arve nr 798 alusel 138 090 krooni. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kogu lepingujärgset tasu. Hageja vähendas ühepoolselt lepingujärgset tasu 15%, et lõpetada pooltevaheline vaidlus, eeldusel et arve tasutakse õigel ajal. Kostja oma kohustust ei täitnud. Arve nr 812 esitamise on tinginud kostja enda käitumine. Kuna hageja on teinud tegelikke kulutusi ja kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue arve nr 812 tasumiseks põhjendatud. Kostjal oli lepingujärgne kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest, mida kostja rikkus. Samuti ei esine vastutust välistavaid asjaolusid. Arve nr 798 alusel on hagejal jäänud saamata 68 372.54 krooni ja arve nr 812 alusel 36 434.57 krooni, kokku seega 104 807.11 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse katteks. Arve nr 798 muutus sissenõutavaks 19. detsembril 2008. a. Viivis selle arve tasumisega viivitamise eest on 20. septembri 2010. a seisuga 11 350.55 krooni. Arve nr 806 muutus sissenõutavaks samuti 19. detsembril 2008. a ning tasuti 10. veebruaril 2009. a. Seega oli kostja arve nr 806 tasumisega viivituses 54 päeva ja võlgneb hagejale nimetatud aja eest 134.29 krooni. Arve nr 812 muutus 36 434.57 krooni ulatuses sissenõutavaks 13. veebruaril 2009. a. Kostjalt tuleb nimetatud arve alusel mõista hageja kasuks välja viivis 4671.61 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise katteks 20. septembri 2010. a seisuga 16 156.45 krooni.
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
EELNENUD MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA RIIGIKOHTUS
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 18. aprilli 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda.
7.Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Põhjendamata ning VÕS § 13 lg-ga 1 ja § 20 lg-ga 1 vastuolus on kohtute seisukoht, et pooled sõlmisid hinnatõstmise kokkuleppe. Arve tasumine ei ole samastatav hinnakokkuleppe saavutamisega. Tasu sissenõutavuse küsimuses on kohtud vääralt jaotanud tõendamiskoormuse. Kohtud on vääralt käsitlenud arvet nr 812. Tehtud soodustusest taganeda ei saa, tegemist on kindlale isikule suunatud tahteavaldusega, mis on kätte saadud ja jõustunud. Teise pooleni jõudnud tahteavaldusest ei saa TsÜS § 72 järgi ühepoolselt loobuda.
8.Hageja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt arve nr 812 alusel välja 36 434.57 krooni põhinõude ja 4671.61 krooni viivise katteks; samuti osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Selles osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 2 järgi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
10.TsMS § 693 lg 1 teise lause kohaselt teeb ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel uuesti need menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 16.11.2011 otsuses, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt arve nr 812 alusel välja 36 434.57 krooni põhinõude ja 4671.61 krooni viivise katteks; samuti osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus on osas, mida Riigikohus ei muutnud jõustunud, seega on osaliselt jõustunud ka maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 4 teise lause kohaselt. Eeltoodust tulenevalt vaatab ringkonnakohus teistkordsel asja läbivaatamisel apellatsioonkaebust läbi üksnes osas, millega mõisteti kostjalt arve nr 812 alusel välja 36 434.57 krooni põhinõude ja 4671.61 krooni viivise katteks. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada 36 434.57 krooni põhinõude ja sellega seotud viivise väljamõistmise nõudes ning ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõude osas summas 4 369,80 € (68 372,54 kr) ja viivise osas summas 734,02 € (11 484,84 kr), nimetatud summadele lisandub viivis kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust maakohtus ja ringkonnakohtus.
11.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas 13.11.2008 kostjale arve nr 798, milles oli arves märgitud summa 205 845,00 kr osas tehtud 15 % soodustus summas 30 876,75 kr. Summa, mis arve alusel tuli tasuda oli 174 968,25 kr ja koos käibemaksuga 206 462,54 kr.
Hageja saatis kostjale 11.12.2008 e-kirja, milles märkis „ et see mõttetu kirjavahetus lõpetada oleme valmis tegema esialgsest arvest 15 % soodustust (sisuliselt meie marginaal), mis maandab lõppsumma poolte nägemuse vahele“ (I kd lk 39). TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sai 13.11.2008 kuupäeva kandva arve nr 798 kätte. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arves märgitud summa tasumise nõue kui tahteavaldus muutus kehtivaks kostja poolt arve vastuvõtmisega.
12.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist oli tingimusliku tahteavaldusega, mis ei jõustunud, kuna kostja ei andnud selle õigeaegselt nõusolekut, st ei tasunud esitatud arveid tähtaegselt. Isegi kui arvet nr 798 käsitleda pakkumusena, siis ei nähtu arvest ega sellele arvele viitavast e-kirjast, et arve tasumine on võimalik üksnes teatud tingimustel ja teatud tähtaja jooksul. VÕS § 17 sätestab määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumuse regulatsiooni, kuid hageja poolt kostjale esitatud 13.11.2008 kuupäeva kandev arve nr 798 ei ole ei tingimuslik ega ka määratud tähtaja jooksul kehtiv, seetõttu muutus ta kehtivaks kostja poolt kättesaamisega novembris 2008. Hageja kiri 19.01.2009, kus hageja andis kostjale lepingujärgse tasu sh arve nr 798 tasumiseks täiendava tähtaja kuni 31.01.2009 ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi varem tehtud soodustuse osas, kuna soodustus oli muutunud kostja poolt kättesaamisega kehtivaks ning hageja ei saanud seda hiljem ühepoolse tahteavaldusega muuta ega tühistada. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejal puudus õiguslik alus arve nr 218 esitamiseks, siis tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja arve nr 218 alusel 36 434.57 kr ning sellest tulenev viivis 4671.61 krooni.
13.Hageja nõue rahuldatakse ca 65 % ulatuses. Seetõttu tuleb kostjal maakohtus kantud kuludest hagejale hüvitada 65 % menetluskuludest ja hagejal 35 % kostja kantud menetluskuludest. Ringkonnakohus märgib, et kuna apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus rahuldati sisuliselt osaliselt, siis tuleb samas proportsioonis jagada menetluskulud ka kõrgema astmete kohtus.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.