Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-50434

XXXOÜ.

ASAJOLUD

19.03.2014 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Esitatud avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankroti. 24.03.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 07.05.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 09.05.2014 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seisuga 29.08.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

XXXOÜ (endine XXX OÜ), registrikood XXX , oli kantud äriregistrisse 12.03.2002.a, osakapitaliga 42 000 krooni. 03.07.2003.a. toimus omaniku vahetus ning äriühingu ainuosanikuks on saanud XXX , isikukood XXX , kes on ühtlasi käesoleva ajani äriühingu juhataja. 15.12.2006.a. oli osakapital suurendatud kuni 242 000 kroonini ehk 15 467 euroni. Äriregistri andmebaasi kohaselt on XXX ’el kehtiv seos XXX Oüga, registrikood XXX. Kuni 15.11.2012.a. on võlgnik registreeritud käibemaksukohuslasena KMKR nr XXX. Raamatupidamisteenust osteti sisse. Võlgniku põhitegevusalaks on vastavalt 2010 majandusaastaaruandele on kaupade vahendamine EMTAK kood XXX. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel ja Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Vastavalt viimasele 2010 majandusaata aruandele oli võlgniku põhitegevusalaks sõelutud mulla müük. Pankrotimenetluse algatamise aja seisuga majandustegevust ei toimu.

2-14-50434 Halduri nõudel esitas võlgniku esindaja aastaid 2011-2013 kajastava raamatupidamisdokumentatsiooni, sh. panga väljavõtted, kohtumäärus ts. asjas 2-09-9652 ning võlgniku esindaja täpsustus osaühingu käibevara koossseisu kohta. Muid dokumente ei olnud võlgniku esindajal esitada. Ülaltoodu alusel on võimalik väita, et võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, säilitama raamatupidamise dokumente ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Äriregistrile esitatud 2003-2010 majandusaastate aruannetest nähtuvalt olid võlgniku bilansile põhivarana võetud transpordivahendid, mille soetusmaksumus on 2010.a. aastaarunde järgi 6 530 393 krooni ning jääkmaksumus on 5 013 733 krooni. Võlgniku esindaja väite kohaselt puudub osaühingul põhivara. Põhivara mahakandmisaktid puuduvad. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks käibe vähenemine teenuste müügis ning teiselt poolt kaupade tarnijatele tagastamisest tekkinud maksukohustused. Võlgniku käivet on vähendanud üldine majanduslangus. Olukord on muutunud kriitiliseks siis, kui Maksu-ja Tolliamet arestis võlgniku arveldusarvet, mistõttu oli võlgniku majandustegevus pärsitud ning seda siis aastast 2010.a. Võlgniku põhivara asukoha ning seisundi osas on võlgniku esindaja täiendavalt teatanud, et üks sõidukitest asub tema elukohas ning on sõidukõlbmatu. Kahe teise sõiduki asukoht ning seisund on teadmata, kuivõrd need on läinud endise rendileandja valdusse. Debitoorsete võlgnevuste osas teatas võlgniku esindaja, et ei esitanud nõudekirju võlgnikele ega pöördunud kohtu poole võlgnevuse väljanõudmiseks, kuna õigusabi ostmiseks vahendid puudusid. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Vastavalt juhatuse kinnitusele puuduvad kehtivad töölepingud, mistõttu ei ole võimalik hinnata töötajate kvalifikatsiooni ning nende töötamise jätkamise võimalust. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Pangakonto väljavõtte pinnalt on võimalik väita, et võlgniku majandustegevus on seiskunud aastal 2010.a., siis kui Maksu-ja Tolliamet arestis võlgniku kontosid, mille tagajärjel tekkisid ka muud võlad teiste lepingupartnerite ees. Makseraskuste ilmnemisel ei käitunud endine juhatuse liige seadusekohaselt, jättes õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Finantsanalüüs Võlgniku viimase kolme majandusaasta aruannete puudumise tõttu ei ole halduril võimalik finantsanalüüsi läbi viia. Märkida tuleb siiski, et 2009.a. ning 2010.a. majandusaastat lõpetas võlgnik kahjumiga. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud võlgniku reaalset vara kokku väärtuses ca. 200 eurot ning rahalisi kohustusi kokku 33 506.21 eurot.

2-14-50434

Vastavalt käesolevale arvamusele lisatud halduri töö aruandele moodustavad ajutise halduri tasu 1064 eurot ning tehtud kulud 67.91 eurot samuti pankrotimenetluse prognoositavad kulud kokku ca 3000 eurot. Ülaltoodu alusel on nähtav, et võlgniku vara ei kata ajutise pankrotimenetluse ning pankrotimenetluse kulusid. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgniku majandustegevus on viimase kolme aasta jooksul pärsitud. Puuduvad ressursid majandustegevuse taastamiseks ning võlgnevuste likvideerimiseks. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Võttes arvesse tuvastatud võlgnevusi (33 506.21 eurot) ja asjaolu, et võlgnikul puudub majandustegevus ning kontrolli all olev resurss seisneb väikebussis, mis on sõidukõlbmatu, on haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiolukord on kujunenud hiljemalt aastal 2010.a. Maksejõuetuse põhjusena võib välja tuua majanduslanguse tagajärjel tekkinud käibevahendite defitsiidi ning maksuvõlgnevuse ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud haldur asjaolusid, mis viitaksid kuriteo tunnstega teole või juhtimisveale olemasolule. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu.

analüüs

on

raskendatud

Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 800 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 264 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 67.91 eurot. Ajutine haldur täitis järgnevaid ülesandeid võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks: − Tegi järelepärimisi võlgniku seaduslikule esindajale ning kohtus temaga - 3 tundi; − Teostas raamatupidamise algdokumentatsiooni analüüsi – 0,5 tundi; − Teostas järelepärimise erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste analüüs – 2 tundi; − Koostas ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamus maksejõuetuse tekkimise kohta4 tundi; − Võttis osa toimuvast kohtuistungist – 0,5 tundi. Kokku 10 tundi arvestusega 80 eurot tund. Muud kulud: 1) Bürookulud (sidevahendid, paber, muud kontoritarbed, sõidukulud) – 63,91 eurot; 2) Äriregistri tasuliste päringute kulud – 4 eurot.

2-14-50434 Kokku: 67.91 eurot

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on XXXOÜ-l varasid 200 eurot, kuid kohustusi seevastu kokku vähemalt 33 506.21 eurot. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik, selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused samuti puuduvad. Raske juhtimisvea või kuriteotunnustega tegude olemasolu ei ole käesolevaks ajaks tuvastatud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi käesolevaks ajaks tuvastatud ei ole.

2-14-50434

Kohus on kontrollinud, et XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. Kui võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX .

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.