2-11-21517/13 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 09.05.2011 esitas Korteriühistu Vilisuu 2 hagi Harju Maakohtusse V S vastu 268,37 krooni põhivõla ja viivise 83,35 euro väljamõistmiseks. Hagi kohaselt on kostja omandis Vilisuu 215 asuv korteriomand. Kostja on KÜ Vilisuu 2 korteriühstu liige. 09.07.2009 võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse nr 4 mitteklaasitud rõdude siseruumi remondist korteriomanike arvel ehk sihtfondi kogumisega 1400 krooni rõdu kaupa. Kostjal on 3 rõdu ning sihtfondimaksed on kokku 4200 krooni. Sihtmaksed on kajastatud hageja arvetel nimetuse all lisateenus ning arveid esitati kostjale perioodil september 2009 kuni september 2010. Kostjal tekkis perioodi 08.09.2009 - 12.09.2010 eest maksevõlg 268,37 eurot, millelt hageja arvestab ka seadusest tulenevat viivist 0,07% päevas, mis seisuga 09.05.11 on 83,35 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagiavaldusele lisatud üldkoosoleku protokolli pole tema varasemalt näinud, samuti puudus tal igasugune informatsioon selle kohta, mida sisaldas igakuiselt hageja arvetel rida lisateenus. Kostjal puudub kohustus tasuda arvetele märgitud suvalisi summasid. Üldkoosoleku otsus on vastuolus põhikirjaga, mis sätestab, et sihtotstarbelised maksed arvestatakse korterite üldpinna suuruse alusel. Harju Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas, et 09.07.2009 üldkoosoleku otsus ei ole tühine. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud (KÜS § 13 lg 3), on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Kohus leidis, et hageja 09.07.2009 üldkoosoleku otsust tuleb pidada kehtivaks ja kostjal tuleb seda täita. 13.04.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse V S apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.12.2011 otsuse peale. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja leidis, et maakohus jättis korteriühistu üldkoosolekul tegelikult vastuvõetud otsuste sisu analüüsimata ning jättis arvestamata, milline seisukoht on selgesõnaliselt väljendatud üldkoosoleku protokollis ehk milline seisukoht on tõendiga tõendatud ning on korteriühistu liikmetele poolt vastu võetud. Apellandile jäi arusaamatuks maakohtu seisukoht rõdude klaasimise osas. Korteriühistu üldkoosoleku protokollis ei ole rõdude klaasimist otsustatud, vaid otsustati rõdude välispaneeli remont ja värvimine ja mitteklaasitud rõdu sisepaneeli ja rõdu siseruumi remont korteriomanike arvelt. Vastustaja taotles apellandilt kohustuse täitmist osas, mida ei ole korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 268,37 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab TsMS § 637 lg 21 järgi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus leidis õigesti, et kehtiv korteriühistu üldkoosoleku otsus on kõigile ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik ja kostjal tuleb tasuda üldkoosoleku poolt otsustatud makseid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kolleegium möönab, et maakohus on tõepoolest vaidlustaud otsuses sedastanud, et kostja rõdud on klaasitud ja rõdude klaasimisega seotud küsimusi on ühistu pädev otsustama, kuigi rõdude klaasimise eest ei ole hageja kostjalt tasu nõudnud ja pooled ei ole sellekohaseid väiteid maakohtu menetluses esitanud. Nõude aluseks oli hageja 09.07.2009 otsusest tulenev ühistu liikmete kohustus tasuda rõdu sisepaneeli ja siseruumi remondi eest 1 400 krooni ühe rõdu kohta, mille kostja on jätnud tasumata ja mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Maakohus on eeltoodud üldkoosoleku otsuse kehtivust analüüsinud ja leidnud, et see ei ole tühine. Seega tuleb kostjal 09.07.2009 üldkoosoleku otsuse alusel arvestatud maksete võlg tasuda. Rõdude klaasimise kohta toodud kohtu põhjendused on ekslikud, kuid oma tähenduselt ebaolulised, mistõttu ei mõjuta lahendi õigsust.