Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-38030
Tsiviilasi
HHL OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi KA(A , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 17 895,26 euro ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
17 895,26 eurot
Istungi toimumise aeg
13. märts 2012.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja KA
14.02.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni tagastamise tähtajaga 14.03.2008. Laenu tagastamise tähtaega pikendati kuni 14.08.2008. Intress oli 3% laenujäägist ühes kalendrikuus. Kostja ei ole laenu ega intressi hagejale tagastanud. 25.01.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 130 000 krooni, mida kostja kohustus tagastama 25.01.2009. Intress oli 3% laenujäägist ühes kalendrikuus. Kostja ei ole laenu ega intressi hagejale tagastanud. Intress laenulepingutelt on vastavalt 26 000 krooni, 9 000 krooni ja 46 800 krooni, kokku 81 800 krooni ehk 5 227,97 eurot. Viivisenõue laenulepingutelt seisuga 12.08.2011 on vastavalt 544 500 krooni, 273 000 krooni ja 603 200 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet 198 200 kroonini ehk 12 667,29 euroni. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta laenulepingute sõlmimist. Pooltevahelise suulise kokkuleppe kohaselt tagas laenulepingutest tulenevaid kohustusi kostja omandis olev vallasvara: sõiduauto Chevrolet ja Harley-Davidson mootorratas. Nimetatud vara on hageja valduses. Kuigi laenulepingute järgi oli laenusaajaks kostja, laenas kostja raha kolmandatele isikutele (äripartneritele) täies ulatuses. Kolmas isik ei ole aga laenu tagasi maksnud. Hageja on sellest teadlik. Kuigi tagatisvara oli hageja valduses, ei võtnud hageja midagi ette vara realiseerimiseks ja võlgnevus kasvas. Käesoleval ajal on vara küll heas seisundis, kuid arvestades amortisatsiooni ei saa seda praegu müüa nii kõrge hinna eest. Kostja on töötu ning tal puudub sissetulek. Kostja teeb ettepaneku asi lahendada kompromissiga. Kohtu põhjendused Kohtumenetluses pooled kompromissile ei jõudnud ning kohus lahendab vaidluse otsusega. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud järgmised laenulepingud: 1) 16.07.2007 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 100 000 krooni intressiga 2% laenujäägist ühes kalendrikuus ja kostja kohustus selle tagastama 17.01.2008. Pooled pikendasid laenu tagastamise tähtaega kuni 17.08.2008 (t lk 13-15); 2) 14.02.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni 3% laenujäägist ühes kalendrikuus ja tagastamise tähtajaga 14.03.2008. Laenu tagastamise tähtaega pikendati kuni 14.08.2008 (t lk 9-12); 3) 25.01.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 130 000 krooni 3% laenujäägist ühes kalendrikuus, mida kostja kohustus tagastama 25.01.2009 (t lk 16). Kostja laenulepingute järgi raha saamist ei vaidlusta. Puudub vaidlus ka selles, et raha on hagejale tagastamata. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on poolte vahel laenusuhtena kvalifitseeritav õigussuhe. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb võetud kohustusi täita. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist ning viiviseid. Kostja on kohustuse täitmisele esitanud vastuväiteid, mida kohus järgnevalt analüüsib.
Kostja on väitnud, et andis raha edasi kolmandatele isikutele (äripartneritele), kes ei ole raha kostjale tagastanud. Kohus leiab, et see asjaolu ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest, s.o raha tagastamisest hagejale. Kostja võis ise otsustada, mil viisil ta laenuraha kasutab. Kostja otsustused ei vähenda hageja õigust raha tagasisaamisel. Kostja on ka väitnud, et laenu tagasid sõiduauto ja mootorratas. Hageja ei eita, et sõiduauto Chevrolet ja mootorratas Harley-Davidson seisid hageja territooriumil, kuid seda vara ei saa käsitada pandina, kuna vara ei kuulu kostjale. Kohus küsis kohtuistungil kostjalt, kas sõiduauto ja mootorratas kuuluvad kostjale. Sellele küsimusele vastas kostja eitavalt: vara kuulub eraisikule, kellele kostja andis laenuraha edasi. Kuivõrd vara ei kuulu kostjale, ei ole kohtul võimalust käsitada antud vara laenu tagatisena ning kohus lükkab tagatist puudutavad väited kõrvale. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt seadusele või lepingule. Lepingus on pooled kokku leppinud intressis. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 17 895,26 eurot ja intress summas 5 227,97 eurot on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingutes on pooled kokku leppinud viivises 0,5% laenusummast kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist seisuga 12.08.2011 ning nõuab seda vähendatud kujul summas 12 667,29 eurot. Kostja vaidleb viivisele vastu, kuna tagatist ei ole hageja õigeaegselt realiseerinud. Kuivõrd kohus ei saa käsitada sõiduautot ja mootorratast tagatisena, ei saa kohus arvestada ka antud vastuväidet viivisenõudele. Kohtupraktika on pidanud mõistlikuks viiviseks viivist kuni põhinõude suuruseni. Käesoleval juhul ei ületa viivis põhinõuet ning kohus peab seda mõistlikuks. Kohus rahuldab ka viivise nõude. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt välja põhinõude 17 895,26 eurot, intressid 5 227,97 eurot ja viivise 12 667,29 eurot kokku 35 790,52 eurot. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud poole kanda kelle kahjuks lahend tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lahendatakse ka menetluskulude viivise küsimus. Käesoleva otsuse tegemine viibis seoses kohtuniku haigusega.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.