Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
27. aprill 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-713
Tsiviilasi
MK hagi ASF vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 510,65 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja MK(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
kostja ASF(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Kristiina K
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt ostis MK(hageja) ASF(kostja) 19.06.2010.a sülearvuti Dell Vostro 1015 hinnaga 7990 krooni. 29.03.2011.a viis hageja arvuti kostja juurde parandamiseks, kuna arvuti ekraan muutus ühtlaselt siniseks ja arvuti funktsioonid lakkasid töötamast. 07.04.2011.a tagastati arvuti hagejale ning teatati, et arvutil vahetati välja emaplaat. 09.12.2011.a ilmnes arvutil sama rike. Ekraan muutus ühtlaselt siniseks ja arvuti funktsioonid lakkasid töötamast. 12.12.2011.a palus hageja kostjat asendada arvuti teise samaväärse arvutiga. Kostja keeldus arvuti asendamisest ja pakkus selle parandamist. Hageja jättis 12.12.2011.a arvuti kostja juurde ja teatas, et soovib arvuti asendamist. 28.12.2011.a teatas kostja hagejale, et arvuti on läbinud garantiiremondi, välja on vahetatud mälumoodulid ning hageja võib arvutile järele tulla. 30.12.2011.a avaldusega taganes hageja lepingust. Taganemise põhjuseks on asjaolu, et arvuti parandamine ebaõnnestus (arvutil ilmnes pärast esimest garantiiremonti uuesti identne rike) ning kostja keeldus arvutit asendamast. Hageja palus raha tagastada hiljemalt 02.01.2012.a. Kostja ei ole raha tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista müügilepingu alusel kostjale tasutud 510,65 eurot (7990 krooni), intressi 17,13 eurot ning seaduses sätestatud viivise alates 03.01.2012.a kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Põhjendamatu on hageja väide, et esimene garantiiremont ebaõnnestus. Esimene kord oli tegemist emaplaadi rikkega ja teine kord mälumoodulite rikkega. Mõlemad vead parandati. Pärast esimest remonti sai hageja arvutit kasutada üle kaheksa kuu. Arvuti asendamine ei ole võimalik, kuna kostjal ei ole võimalik hankida samaväärset sülearvutit. Samuti põhjustaks kostjale vaidlusaluse sülearvuti asendamine võrreldes selle parandamisega ebamõistlikke kulusid. Arvuti parandamine on kostjale maksnud kokku 50 eurot. Samal ajal oleks kostja kulu asendamise korral 560,65 eurot (arvuti müügihind 510,65 eurot + kostja poolt juba kantud remondikulud 50 eurot). Hageja poolt ostetud arvutit ei oleks kostjal võimalik müüa, kuna keegi ei ostaks seda. Kostja on mõlemal korral sülearvuti mõistliku aja jooksul garantiikorras korda teinud. Hageja on põhjendamatult hoidunud korda tehtud arvuti vastuvõtmisest. Hageja taganemisavalduses on kostjale jäetud ebamõistlikult lühike tähtaeg ostuhinna tagastamise kohustuse täitmiseks. Selleks tulnuks anda aega vähemalt 5 tööpäeva. Seega on hageja viivisearvestus ebaõige. Samuti on vale hageja intressi arvestamise metoodika. Kui hageja taganemine on kehtiv, siis tuleb haginõue terves ulatuses tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu. Hageja on saanud 1,5 aasta jooksul kasutada sülearvutit. Sellise kasu rahaline väärtus väljendub hageja poolt kokku hoitud kuludest sülearvuti rendile. Kasutatud
arvuti rendihind on 3 eurot päevas. Seega on saanud hageja kasu 1642,50 eurot, mis tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ostis hageja 19.06.2010.a kostjalt sülearvuti Dell Vostro 1015 hinnaga 7990 krooni. Vaidlus puudub selles, et 29.03.2011.a viis hageja arvuti kostja juurde parandamiseks, kuna arvuti ekraan muutus ühtlaselt siniseks ja arvuti funktsioonid lakkasid töötamast. 07.04.2011.a tagastas kostja arvuti, pärast selle remontimist, hagejale. Samuti puudub vaidlus selles, et 09.12.2011.a muutus arvuti ekraan uuesti ühtlaselt siniseks ja arvuti funktsioonid lakkasid töötamast. 12.12.2011.a palus hageja kostjat asendada arvuti teise samaväärse arvutiga. Kostja keeldus arvuti asendamisest ja pakkus selle parandamist. 28.12.2011.a teatas kostja hagejale, et arvuti on läbinud garantiiremondi. 30.12.2011.a esitas hageja kostjale taganemisavalduse. Taganemisavalduse kohaselt ebaõnnestus esimesel korral arvuti parandamine, kuna sama rike ilmnes uuesti. Lisaks on kostja keeldunud arvutit asendamast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tulenevalt VÕS § 223 lg 2 loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjal ebaõnnestus esimesel korral sülearvuti parandamine. Arvutit remontinud Servisa ICT OÜ 13.02.2012.a tõendi kohaselt oli esimesel korral viga emaplaadis, mis vahetati. Teisel korral oli viga mälumoodulis, mis samuti vahetati. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et tegemist oli erinevate puudustega. Puudub alus väita, et emaplaadiga seotud rikke kõrvaldamine kostjal ebaõnnestus, kuna teisel korral ei olnud viga emaplaadis, vaid mälumoodulis. Arvestades, et esimene kord kulus arvuti remontimisele 10 päeva ning teine kord 17 päeva, ei saa ka väita, et hagejale oleks arvuti remontimisega tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Kummalgi juhul ei ole arvuti remontimisele kulunud ebamõistlikult pikk aeg. Hageja on taganemisavalduses tuginenud ka sellele, et kostja on õigustamatult keeldunud arvutit asendamast. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kuigi VÕS § 222 lg 1 annab ostjale asja parandamise ja asendamise vahel valikuõiguse, ei ole see siiski piiramatu. Ostja saab nõuda asja asendamist, kui see ei põhjusta müüjale võrreldes
teiste õiguskaitsevahenditega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Seejuures tuleb võrrelda omavahel ka asja parandamise ja asendamise kulusid. Kohus ei nõustu kostjaga, et asja asendamine ei ole võimalik. Kostja on esitanud kahe kasutatud sülearvuti Dell Vostro 1015 müügipakkumised. Kostja on väitnud, et tegemist ei ole samaväärsete arvutitega, kuna nad on vähem kasutatud. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja poolt arvuti asendamise nõude esitamise ajal oli vaidlusalune arvuti 1,5 aastat vana. Kuulutustest nähtub, et ühe sülearvuti müügipakkumine on interneti müügiportaali lisatud 10.01.2011.a, märkega, et arvuti on ostetud neli kuud tagasi. Arvuti hind on 240 eurot. Teine arvuti on lisatud interneti müügiportaali 11.04.2011.a. Arvuti hind on 200 eurot. Kohtu arvates ei tähenda arvuti samaväärse arvutiga asendamine seda, et arvutid peaksid olema täpselt sama vanad. VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt peab asendusasi olema asendatava asjaga samaväärne. Kostja ei ole tõendanud, et mõnekuuline erinevus kasutatud arvuti vanuses mõjutaks oluliselt selle väärtust. Seega on tõendamata kostja väide, et arvuti asendamine ei olnud võimalik. Kohus nõustub kostjaga aga selles osas, et arvuti asendamine tekitaks kostjale ebamõistlikke kulusid. Ülalmärgitud arvutite müügikuulutustest nähtub, et üks arvuti on olnud müügis rohkem kui üks aasta ning teine arvuti natuke vähem kui üks aasta. Eeltoodust selgub, et selliste kasutatud arvutite järele ei ole nõudlust ning suure tõenäosusega ei pruugiks kostjal õnnestuda asendatud arvutit müüa. Kostja väitel on arvuti remontimised maksnud temale kokku 50 eurot. Võrreldes arvuti parandamise kulusid (50 eurot) arvuti asendamise kuludega (teise samaväärse arvuti ostuhind on 200-240 eurot), selgub, et arvuti asendamine on kostjale kordades kallim võrreldes arvuti parandamisega. Seega võib asuda järeldusele, et arvuti asendamine on kostja jaoks ebamõistlikult kallis võrreldes selle parandamisega. Eeltoodust tuleneb, et hagejal puudus õigus nõuda arvuti asendamist ning kostja poolt arvuti asendamisest keeldumine ei anna hagejale õigust lepingust taganeda. 13.03.2012.a toimunud istungil märkis hageja, et arvutil olulise puuduse ilmnemine on oluline lepingurikkumine, mistõttu on see samuti taganemise aluseks. Seega on hageja sisuliselt tuginenud asjaolule, et arvutil vaidlusaluse puuduse ilmnemine on iseenesest taganemise aluseks. Kohtu hinnangul ei saanud hageja lepingust taganeda ka eelmärgitud asjaolule tuginedes, kuna kostja on rikkumised omal kulul heastanud (VÕS § 107 lg 1) enne hageja poolt taganemisavalduse esitamist. Kuna hagejal puudus õigus lepingust taganeda, siis on hagis esitatud rahalised nõuded põhjendamatud. Eeltoodut tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Hageja on esitanud taotluse 13.03.2012.a toimunud istungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele ning kajastab piisavas ulatuses istungil väidetut. Hageja esitas 20.04.2012.a kohtule taotluse, milles palus jätta kostja poolt 05.04.2012.a esitatud seisukohad ja tõendid arvestamata, kuna need ei ole esitatud õigeaegselt. Kohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud. 13.03.2012.a toiminud istungil andis kohus pooltele aega lõplike seisukohtade esitamiseks 10.04.2012.a. Seega on kostja seisukohad esitatud õigeaegselt. Kostja on esitanud omakorda taotluse, milles palus mitte arvestada hageja poolt 20.04.2012.a esitatud seisukohti. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud dokumenti õigeaegselt, kuna seisukohtade esitamise tähtaeg oli 10.04.2012.a. Kohus leiab, et ka see taotlus ei ole põhjendatud. Kuna kostja esitas 05.04.2012.a avalduses täiesti uusi seisukohti (nt tasaarvestusega seonduvalt), siis pidi hageja saama mõistliku aja neile vastamiseks.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.