25. aprill 2012 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-61226
Tsiviilasi
L S hagi KÜ XXX vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Hagihind
1 786,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja M N , lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn, e-post [email protected])
Asja lahendamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
Kohtuistung
21.02.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja L S Kostja seaduslik esindaja M N Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata L S hagi KÜ XXX vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 100% ulatuses L S kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagejate nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kohaselt tuvastada perioodil oktoober 2006 – detsember 2010 tasutud majandamiskulude õigusvastasust ja nõuda kostjalt välja õigusvastaselt tekitatud kahju. 03.02.2011 täpsustatud hagiavalduse (tl 77-79) kohaselt palub hageja kohustada kostjat vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 1.4 ja KÜS §-le 15 teostada majandamiskulude ümberarvestus perioodi jaanuar 2007 – detsember 2010 eest ja mõista kostjalt välja õigusvastaselt tekitatud kahju summas 3 000 krooni. 03.06.2011 vastuses (tl 123-125) märgib hageja kahju suuruseks 2 718,12 krooni ning palub tunnistada 24.04.2008 volinike üldkoosoleku otsused õigusvastaseks. 20.07.2011 (tl 135-136) ja 16.09.2011 (tl 143-145) vastustes palub hageja tunnistada tühiseks 06.05.2011 toimunud korteriühistu liikmete otsused punktid 4.11-4.14 ning tunnistada 06.05.2011 üldkoosoleku otsused kehtetuks. 05.04.2012 täpsustuses (tl 183) märgib hageja kahju suuruseks 2 643,12 krooni.
2.Hageja selgitab, et ta on perioodil oktoober 2006 – detsember 2010 tasunud kostjale kostja poolt esitatud arvete (tl 9, 27-38, 80, 190) alusel hagejale kuuluva ühetoalise korteri eest korteriühistu majandamiskulusid. Hageja leiab, et arved on vastuolus KÜS § 15, AÕS § 75 ja KÜ põhikirja (tl 38) punktidega 3.2.5 ja 3.2.6, millised sätted nõuavad, et majandamiskulusid arvestatakse eluruumi üldpinna 1m2 kohta ning, et sihtmakse suuruse määramisel lähtutakse liikme korteriomandis oleva pinna ja maja üldpinna suhtest. Kostja aga arvestab prügivedu korterite arvu alusel, mistõttu on tekkind olukord, kus kõik korteriomanikud maksavad sama summa ning väiksema korteri omanik maksab suurema korteri omaniku eest. Hageja leiab, et ruutmeeter on ainus konstantne ühik, mille alusel võib jaotada majandamiskulusid. Hageja märgib, et tulenevalt korteriühistu põhikirja punktist 4.8 ühistu peab korraldama oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Hageja on esitanud kostjale korduvalt suulisi pretensioone viia arved kooskõlla seaduse ja põhikirjaga, kuid tulemuseta. 10.11.2010 esitas hageja kostjale avalduse hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju 14 päeva jooksul ning viia majandamiskulude arvestamine kooskõlla seaduse ja põhikirjaga. Kostja kirjale ei reageerinud.
3.Kostja on tekitanud hagejale otsese varalise kahju ning on arvestanud hagejale rohkem majandamiskulusid 2007 eest summas 469,53 krooni, 2008 eest summas 768,60 krooni, 2009 eest summas 927,96 krooni ja 2010 eest summas 477,03 krooni. Hagejale tekkis kahju kostja tegevuse tulemusena ning kahju on tekkinud, kuna kostja ei arvesta majandamiskulusid tulenevat korteriomandi suurusest. Kostja on käitunud hooletult ja jätnud järgimata käibes vajaliku hoole.
4.Tulenevalt kostja seisukohtadest märgib hageja, et kostja üritab oma arvestamise viisi legaliseerida üldkoosolekuga. Kostja korraldab üldkoosolekuid riigi pühadel ning kuupäevadega manipuleerimisel võetakse vastu otsuseid ilma enamuse arvamust arvestamata. 06.05.2011 üldkoosolek kutsuti kokku esmakordselt ning 52 inimese osalemine ei olnud piisav kvooruminõude täitmiseks. Samuti on 06.05.2011 koosolekul arvestatud hääli valesti ja märkimata on vastu hääled. Samuti on kostja muutnud ebaseaduslikult põhikirja, milline on edastatud registriosakonnale 02.09.2011. Kostja ei ole üldkoosolek andnud informatsiooni, et vastavalt hääletamisele tehakse muutusi korteriühistu põhikirjas, seega ei saa muutused põhikirjas olla aluseks majandamiskulude arvestamisel, kuna need on vastuolus seadusega. Korterühistu protokolli kohaselt ei või majandamiskulude arvestust panna hääletusele, vaid arvestus peab toimuma vastavalt seadusele, kuna ei saa garanteerida, et koosolekul osalevad isikud, kes soovivad otsuseid enda kasuks. Hageja palub tunnistada tühiseks 06.05.2011 toimunud korteriühistu liikmete otsused punktid 4.11-4.14 ning tunnistada 06.05.2011 üldkoosoleku otsused kehtetuks.
5.13.06.2002 volinike protokollist ei ole aru saada mitu volinikku on otsuste poolt hääletanud. Samuti on protokoll allkirjastatud ainult esimehe poolt. MTÜS § 20 p 6 kohaselt protokoll peab olema allkirjastatud kahe allkirjaga. Lisaks märgib hageja, et ta ei ole vaidlustanud vee tasumise osas arvestuste tegemist. Hageja on seisukohal, et esitatavatel arvetel peaks olema teenused eraldi kirjutatud, mitte kokku liidetult. Arusaamatu on, kuidas on arvestatud üldelektrit.
2-10-61226
6.24.04.2008 volinike koosoleku protokollis on arutatud uute metoodikate läbivaatamist, kuid hääletamine on toimunud üksnes ühe metoodika osas, arvestamaks majandamiskulusid korterite järgi. Protokollist ei nähtu volinike sõnavõtte ja küsimusi. Lisaks märgib hageja, et kaheksal volinikul kümnest, kes hääletasid, on 3-toalised ja 2-toalised korterid, seega on loomulik, et hääletati korteri huvide eest. Hageja leiab, et vastu võetud otsused ei oma õiguslikku alust, kuna ei ole järgitud seadust ning protokoll on allkirjastamata, mistõttu on 24.08.2008 volinike protokoll tühine. Volinike koosolek peab täitma üldkoosoleku ülesandeid, kuid mitte asendama üldkoosolekut. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja revisjonikomisjon kontrollis 10.03.2011 hagejale perioodil jaanuar 2007 – detsember 2010 esitatud arveid ning leidis, et arved on esitatud õigesti ja kooskõlas vastavate dokumentidega (tl 98). Majandamiskulude selline tasumise kord oli vastu võetud korteriühistu üldkoosolekutel. Kui hageja leidis, et majandamiskulude arvestamise kord on seaduse ja põhikirja vastane, siis oli hagejal õigus pöörduda kohtu poole koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks, kuid hageja seda teinud ei ole. Kuna otsused hageja poolt vaidlustatud ei olnud, on nad seega kehtivad ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslikud. MTÜS § 25 lg 1 alusel mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Sama § lg 2 järgi volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
9.Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastasest käitumisest tekitatud kahju suurust, põhjuslik seost käitumise ja kahju vahel ning kostja süüd. Seetõttu on hagiavaldus põhjendamatu ja alusetu ning puudub alus selle rahuldamiseks.
10.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et 06.05.2011 toimunud korteriühistu liikmete otsuse tühistamise nõude puhul on tegemist uue nõudega, mida kohus ei ole menetlusse võtnud ning, kuna kohtu menetluses on kahju nõue, siis ei oma hageja nõue 06.05.2011 toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtu menetlusse võetud hagiga mingit seost. Kostja ei anna ka nõusolekut hagi muutmiseks.
11.Hageja esitab vastuolulisi väiteid. Tuginedes 13.06.2002 volinike koosoleku protokollile korrigeerib hageja hüvitise summat, millega tunnistab protokolli kehtivust. Kuid sama leheküljel punktis kaks märgib hageja, et antud 13.06.2002 volinike koosoleku protokoll läheb hagi raamest välja, on 10-aastat vana arhiiv. Hageja väide, et 80% volinikest on 3-toaliste korterite omanikud, on alusetud, kuna volinike valib üldkoosolek. Kostja märgib ka, et vastavalt kostja põhikirja punktile 3.2.5 ühistu liige on kohustatud regulaarselt, üks kord kuus hiljemalt juhatuse määratud kuupäevaks tasuma maja majandamise jooksvate kulude katteks (sh prügi väljaveo, majas ja selle juurde kuuluval maakrundil korra pidamiseks, üldelektri- ja küttesüsteemi, veevarustuse, kanalisatsiooni ning elektrivarustuse avariide likvideerimise eest maksete, eraldiseks reservfondi, võetud laenude, töötasu ning muude majandamisega seonduvate kulutuste katteks), sihtmakseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja põhikirja p 4.3 kohaselt ühistu liikmed maksavad kütte, vee ja kanalisatsiooni, kuuma vee ja ülejäänud kommunaalteenuste eest ühistu arveldusarvele, nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu maksab teenuste eest neid osutavatele isikutele lepinguga määratud tähtajaks ja teatab järgmisel kuul ühistu igale liikmele tema maksete suurus, mis on määratud üldkoosoleku otsusega kehtestatud (aasta eelarves) korras.
Kohtuotsuse põhjendus
2-10-61226
12.Tulenevalt poolte taotlusest lahendab kohus antud asja juhindudes TsMS § 403 peale kohtuistungi toimumist edasi kirjalikus menetluses. Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulub Tallinnas XXXasuval kinnistul korteriomand XXX, Tallinn (tl 44). Vaidlus puudub ka selles, et XXX elamute korteriomanikud on korteriomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu XXX(XXX). Puudub ka vaidlus, et kostja on esitanud hagejale majandamiskulude arveid (tl 9, 27-38, 80, 190).
15.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on majandamiskulude arvete esitamisel tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, kuna ei ole esitanud arveid ruutmeetri põhiselt, milline kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast ning, kas kostja on kohustatud teostama majandamiskulude ümberarvestuse.
16.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
1.seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
2.kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale otsese varalise kahju ning on arvestanud hagejale rohkem majandamiskulusid 2007 eest summas 469,53 krooni, 2008 eest summas 768,60 krooni, 2009 eest summas 927,96 krooni ja 2010 eest summas 477,03 krooni. Kostja ei ole majandamiskulude arvestamisel järginud KÜS § 15, AÕS § 75 ja KÜ põhikirja ning on arvestanud kulusid (soojendi kadu, lifti hooldus, prügivedu ja üldelekter) korterite põhiselt, tegelikkuses tuleb arvestada ruutmeetri põhiselt. Hagejale tekkis kahju kostja tegevuse tulemusena ning kahju on tekkinud, kuna kostja ei arvesta majandamiskulusid tulenevat korteriomandi suurusest. Kostja on käitunud hooletult ja jätnud järgimata käibes vajaliku hoole.
2-10-61226 Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Majandamiskulude tasumise kord on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekutel. Kui hageja leidis, et majandamiskulude arvestamise kord on seaduse ja põhikirja vastane, siis oli hagejal õigus pöörduda kohtu poole koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks, kuid hageja seda teinud ei ole, seega on üldkoosoleku otsused hagejale täitmiseks kohustuslikud. Lisaks leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud hagejale kostja õigusvastasest käitumisest tekitatud kahju suurust, põhjuslik seost käitumise ja kahju vahel ning kostja süüd. Seetõttu on hagiavaldus põhjendamatu ja alusetu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 3.2.5 kohustub ühistu liige regulaarselt, üks kord kuus hiljemalt juhatuse määratud kuupäevaks tasuma maja majandamise jooksvate kulude katteks (sh prügi väljaveo, majas ja selle juurde kuuluval maakrundil korra pidamiseks, üldelektri- ja küttesüsteemi, veevarustuse, kanalisatsiooni ning elektrivarustuse avariide likvideerimise eest maksete, eraldiseks reservfondi, võetud laenude, töötasu ning muude majandamisega seonduvate kulutuste katteks), sihtmakseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtmaksete suuruse määramisel lähtutakse liikme korteriomandis oleva pinna ja maja üldpinna suhtest. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.6 kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus kehtestatud kuupäevaks makseid maja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (sh vee, soojuse kütteks ja kuuma vee valmistamiseks, kanalisatsiooni eest) üldkoosoleku kehtestatud korras Maksete määramisel lähtutakse a) maksete arvestamisel vee soojendamiseks kasutatava soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest - korteri ruutmeetrite arvu või veemõõtjate näitude järgi, b) kütteks kasutatava soojusenergia juhul - korteri üldpinna suurusest. Asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 19 lg 1 p 3 alusel üldkoosoleku pädevusse kuulub volinike valimine ja tagasikutsumine. MTÜS § 25 lg 1 järgi mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. MTÜS § 25 lg 2 kohaselt volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on oma lahendi kohtuasjas nr 3-2-1-53-10 punktis 15 märkinud, et: „Iseenesest on õige kassatsioonkaebuse väide, et KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega. Samas ei too vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜS § 151 lg 1 ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid. Korteriühistuseadus ei näe ette, et üldkoosoleku protokoll tuleks notariaalselt tõestada. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et KÜS § 151 lg-ga 1 vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kui kostjad leiavad, et hageja otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või et
2-10-61226 otsus ei vasta headele kommetele, peavad nad neid asjaolusid tõendama. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.“ Kohtule esitatud arvetelt (tl 9, 27-38, 80, 190) nähtub, et kostja on arvestanud korteri põhiselt järgnevaid kulusid: soojend. kaod, hoolduslift + liftielektroenergia, prügivedu ja üldelekter. 10.03.2011 revisjonikomisjoni protokolli (tl 98) kohaselt on arvestatud majandamiskulud vastavalt seadusele ja vastavalt otsustele. 02.03.1999 volinike koosoleku protokolliga on otsustatud jagada 30% soojuse kao kulust vastavalt korterite arvule (tl 160-169). 13.06.2002 volinike koosoleku protokolliga on otsustatud jagada vastavalt korterite arvule üldise veekasutuse osa igast korterist 5 krooni ja üldelektri arvestus üldelektri mõõdikute näidu jagamisel 36-le korterile (tl 170-173). 24.04.2008 volinike koosoleku protokolliga on otsustatud korterite järgi arvestada prügivedu, üldelektrit, liftienergiat, liftide hooldust ning veesoojenduse kadu (tl 174-180). 08.07.2010 juhatuse koosoleku protokolliga muudeti 01.07.2010 soojenduse kadude arvestust korterite koefitsentide alusel (tl 180-187). Seega on tõendatud, et kostja arvestab makseid vastavalt volinike koosoleku otsustele. Samuti on korteriühistu põhikirja punktis 3.2.5 ette nähtud, et ühistu liige kohustub tasuma maja majandamise jooksvate kulude katteks sihtmakseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Antud juhul on volinike otsustega vastu võetud otsused, milliste kohaselt arvestatakse korterite põhiselt soojend. kadu, hoolduslifti + liftielektroenergiat, prügivedu ja üldelektrit. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks vastavad otsused vaidlustanud, mistõttu on otsused hagejale kohustuslikud. Käesoleva tsiviilmenetluse raames esitatud nõue tunnistada 24.04.2008 volinike üldkoosoleku otsused õigusvastaseks, on alusetu, kuna vastavalt KÜS § 13 lg 3 alusel oli hagejal võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks, mida hageja ei ole teinud. Kohus märgib, et asjaolu, et 24.04.2008 volinike koosolekul kaheksast volinikust olid 3-toaliste ja 2-toaliste korterite omanikud, ei oma antud asjas tähtust, kuna volinikud valib üldkoosolek, seega oli hagejal õigus vaidlustada ka üldkoosoleku otsus, kus valiti volinikud, mida hageja ei ole samuti teinud. Samuti on alusetud käesoleval ajal hageja väited, et 13.06.2002 protokolli on allkirjastanud üksnes esimees, kuna hageja ei ole otsuseid vaidlustanud õigel ajal. Hageja palub tühiseks ja kehtetuks tunnistada ka 06.05.2011 toimunud korteriühistu liikmete otsused punktid 4.11-4.14. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks juhindudes TsMS § 376 lg 1. Samuti leiab kohus, et 06.05.2011 korteriühistu üldkoosolek ei puutu antud vaidlusesse, kuna hageja nõue puudutab perioodi oktoober 2006 – detsember 2010, seega puudub mõjuv põhjus hagi muutmiseks, mistõttu ei anna kohus hinnangut nimetatud nõudele.
17.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, samuti on tõendamata, et selle põhjustas kostja ja nimelt õigusvastase teoga. Seega hagi rahuldamise eeldused on täitmata, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.