Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-56236
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2012. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
A. K.`a ja K. K.`a hagi K. K.`a vastu võla ja kaasomandi lõpetamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja 1:
A. K. (IK xxx; elukoht: xxx) Telefon: xxx E-post: xxx K. K. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja 2:
Hagejate esindaja:
Kostja:
Ilona Põld, OÜ Solvere Õigusbüroo, volikirja alusel E-post: [email protected] K. K. (IK xxx, käesoleval ajal viibib xxx) E-post: xxx
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista K. K.`alt A. K.`a kasuks 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 10 senti.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
25.03.2002. a kanti kinnistusraamatusse katastriüksus 25301:013:0037, 683/6293 mõttelist osa kinnistust Jõhvi linn, xxx ja reaalosa eluruum nr xxx, mille üldpind on 68,30 m2, II jao kohaselt on korteriomandi omanik A. K. (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa 2099008). Tallinna notari H. K. poolt 30.11.2009. a välja antud pärimistunnistuse järgi pärisid 09.07.2009. a surnud O. K.a vara 1/3 mõttelises osas tema tütar K. K., 1/3 mõttelises osas tema tütar K. K. ja 1/3 mõttelises osas tema abikaasa A. K.. Pärandvara hulka kuulus ka 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist xxx. 30.11.2009. a kinnistamisavalduse ja pärimisõiguse tunnistuse alusel kanti kinnistusraamatu registriosa 2099008 II jakku kanne omanike kohta: A. K. 1⁄2 kaasomandist, ühisomanikud K. K., A. K. ja K. K. 1⁄2 kaasomandist. A. K. esitas 11.11.2010. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K.alt 2 639,96 krooni saamiseks põhjendusel, et võlgnik ei ole tasunud vastavalt oma osale kaasomandist (1/6) korteriüüri (*hooldustasu) ja soojuse eest. Seoses võlgniku vastuväitega
lõpetati 09.02.2011. a kohtumääruse alusel maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. A. K. ja K. K. esitasid 05.04.2011. a hagiavalduse K. K.a vastu võla ja kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagejad taotlesid kostjalt võla 215,32 euro ja viivise 8,78 euro väljamõistmist ning kaasomandi lõpetamist korteriomandile xxx. Hagejad taotlevad kaasomandi lõpetamist järgmiselt: jagada kaasomand viisil, et hagejale 1 ja hagejale 2 jääb kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa (11,383 m2) ning hageja 1 kohustub maksma kostjale välja tema osa rahas 1 333,29 eurot (korteriomandi turuväärtus on 8 000 eurot ja 1 m2 hind 117,13 eurot). Hageja 1 saab tasuda kostjale tema osa eest osamaksetega kahe aasta jooksul. 24.01.2012. a esitas hagejate esindaja kohtule nõude suurendamise avalduse ja seisukoha kompromissi osas. Hagejad suurendasid põhinõuet summani 312,60 eurot ja viivisenõuet summani 24,65 eurot. 02.01.2012. a saatis hagejate esindaja kostjale kompromisslepingu projekti, milles tegi ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks ja hageja 1 poolt kostjale omandi kaotuse eest raha maksmiseks, kusjuures kostja võlgnevus tasaarvestatakse rahalise hüvitisega ning pärast uue kinnistusraamatu kande tegemist maksab hageja 1 kostjale raha, kostja kannab hageja 1 ja hageja 2 menetluskulud ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kostja esitas omapoolse kompromisslepingu, mille kohaselt kostja tasub oma võlgnevuse seisuga 2011. a aprill summas 215,32 eurot. Kostja soovis, et enne kinnistusraamatu kande tegemist kohustuks hageja 1 maksma kostjale 2 044,61 eurot (põhisummast 2 249,93 eurot arvestatakse maha võlg 215,32 eurot) ning et pooled kannaksid oma menetluskulud ise. Kohus saatis 30.01.2012. a pooltele kompromissettepaneku. Kostja kohtu ettepanekule ei vastanud. Hagejad olid nõus loobuma õigusabikuludest ja viivise nõudest ning hageja 1 oli nõus tasuma kostja osa rahas enne kande tegemist kinnistusraamatusse. 01.03.2012. a tegi kohus pooltele ettepaneku osaotsuse tegemiseks, millega lahendataks nõue kaasomandi lõpetamises. Kohus märkis, et võla üle peetava vaidluse ning menetluskulude jaotuse lahendaks kohus hiljem lihtmenetluses. 05.03.20122. a kirjas hagejad nõustusid kohtu ettepanekuga. Kostja kohtu kirjale ei vastanud. Kohus tegi 21.03.2012. a osaotsuse ning lõpetas kaasomandi. Võlanõude osas otsustas kohus jätkata menetlust ning teha otsuse 25.04.2012. a lihtmenetlust kohaldades. 09.04.2012. a suurendasid hagejad põhi- ja kõrvalnõuet. Seisuga 09.04.2012. a on kostja võlgnevus hagejate ees 392,75 eurot ja viivis summas 30,12 eurot. Hageja 1 on arvestanud kostja poolt tasumisele kuuluva osa korteriüüri ja soojuse eest. Üür (hooldustasu) koosneb laenumaksetest ja remondifondist, mille suuruse on määranud korteriühistu juhatus oma otsusega. Hageja 1 arvestab kostjale tasu soojusenergia eest vastavalt kostja osa suurusele (m2). Hagejad taotlevad menetluskulude hüvitamist kokku 503,84 eurot (riigilõiv 207,71 eurot, õigusabikulud 296,13 eurot). 11.04.2011. a vastuses märkis kostja, et ta ei ole hagejate keeldumise tõttu kunagi korterisse siseneda saanud ega saanud oma osa hagejate keeldumise tõttu välja üürida. Kostja leiab, et hagejate nõuded tuleks jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleks jätta hagejate kanda.
Käesolevas asjad on tuvastatud alljärgnevad põhilised asjaolud: -
-
-
25.03.2002. a kanti kinnistusraamatusse korteriomand xxx (registriosa 2099008), mille üldpind on 68,30 m2, omanik A. K. (hageja 1); seoses pärimisega kanti 30.11.2009. a kinnistusraamatu registriosa 2099008 II jakku kanne omanike kohta: A. K. 1⁄2 kaasomandist, ühisomanikud K. K. (kostja), A. K. ja K. K. (hageja 2) 1⁄2 kaasomandist Viru Maakohtu 21.03.2012. a osaotsusega kaasomand lõpetati, kaasomandis olev korteriomand jagati viisil, et A. K.`ale ja K. K.`ale jääb K. K.`ale kuuluv 1/6 mõttelist osa, kinnistusraamatusse tuli sisse kanda kaasomanikena A. K. 3⁄4 kaasomandist ja K. K. 1⁄4 kaasomandist; elumaja Pargi 33 valitsemiseks on moodustatud korteriühistu Pargi 33.
Hageja 1 nõuab kostjalt kostja osa suurusele (11,383 m2) vastava hooldustasu ja soojusenergia kulude väljamõistmist perioodil detsember 2009. a kuni märts 2012. a. Hagejate kinnitusel koosneb hooldustasu laenumaksetest ja remondifondist. Hagejad on kohtule esitanud KÜ Pargi 33 teatised hooldustasu ja kommunaalmaksete tasumise kohta alates detsembrist 2009. a kuni märtsini 2012. a. Kohus leiab, et hageja 1 põhinõue on osaliselt põhjendatud. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Asja materjalidest tuleneb, et kostja on kuni osaotsuse jõustumiseni kinnisasja kaasomanik. Korteriomandi valdamisega seotud kulud on kandnud hageja 1. Hageja 1 ei nõua kostjalt mitte igasuguste korteriomandi valdamise ja kasutamisega seotud kulude hüvitamist, vaid kostja osa suurusele vastavat osa hooldustasust ning soojusenergia kuludest. Hageja 1 ei esita kostjale nõuet selliste teenuste eest, mida hageja 1 ise tarbib (kommunaalteenused, vesi, elekter). Kostja on oma esimeses vastuses kohtule (tl 34-35) nõustunud sellega, et kaasomanikuna lasub tal kohustus kanda kohustusi, mis on seotud korteri alalhoidmisega. Kostja on märkinud, et rahalistest nõuetest tunnistab ta korteri üldkulusid, milleks on üldelekter, maamaks,, remont ja hooldus. Kostja ei ole nõus vee, elektri, prügiveo ja kütte kulutusi hagejale 1 hüvitama, kuna ei ole vaidlusalases korteris kunagi elanud ega ühtegi nimetatud teenusest tarbinud. Kohus rahuldab hageja 1 nõude hooldustasu (nn üür) osas summas 139,43 eurot. Soojusenergia kulude hüvitamise osas märgib kohus järgmist. Korteri küttekulud pole üksnes teenus, mida tarbib korteri elanik, vaid küttekulud on vajalikud ja põhjendatud ka korteri alalhoidmiseks. Samas, arvestades et hagejad on ka soojusenergiat tarbinud ning teinuks seda olenemata sellest, kas korter on kaasomandis või mitte, vähendab kohus kostja küttekulude osa 50% võrra. Kostja peab tasuma hagejale 1 küttekuludest kokku 126,67 eurot. Kohus jätab hageja viivisenõude (30,12 eurot) rahuldamata. Kohtu arvates ei vasta viivise nõue pooltevahelise suhte olemusele ja moraalistandarditele, sest menetlusosalised on kaaspärijad, ka on hageja 1 viivise maksmapaneku nõudest kostjale teatanud alles maksekäsu avalduses. Ka ei ole kaaspärijad pärandit jaganud ning kaasomandit korteriomandile varem lõpetanud ning kostja ei ole pärandina saadud osa saanud kasutada ega vallata.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja 1 kasuks 266,10 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.