Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
25.04.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-11-40983
Tsiviilasi
AS Swedbank Liising väljamõistmiseks
Tsiviilasjas hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
hagi
OÜ
I
vastu
võla
5519,33€
Hageja AS Swedbank Liising (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja M. G , K. R Kostja OÜ I (registrikood XXX asukoht XXX), esindaja juhatuse liige E. G
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜI AS-i Swedbank Liising kasuks 5867,78€ ja alates 30.11.2011 viivis võlalt 5519,33€ 0,25% päevas kuni 5519,33€ tasumiseni. Jätta AS Swedbank Liising menetluskulud, sh maksekäsu kiirmeneltuse kulud OÜ I kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid sõiduauto BMW 525 Business 2,5 (ehitusaasta 2006) kasutusrendilepingu nr XXX 31.10.2006. Kostja sai auto valduse. Seoses liisinglepingust tulenevate liisingmaksete (põhiosa, intress) tasumise kohustuse rikkumisega (lepingu p 1.3, 2.1) kokku summas 3195,17€ ütles hageja kostjale lepingu 29.06.2010 teatega üles 01.09.2010. Kostja viivis on lepingu p 5.1 alusel põhiosalt 0,25% päevas kokku 348.45€. Kostja jättis tasumata ka lepingu p 11.1, 6.3.2 järgsed liikluskindlustusmaksed 32,08€. Teates palus hageja kostjal võlg ära tasuda, kuid kostja võlga ära ei tasunud. Hageja palus liisingese tagastada. Kostja ei tagastanud vabatahtlikult sõidukit, mille tõttu kasutas hageja Hansa Inkasso Agentuuri OÜ ja A OÜ abi. Kokku on kulud tagastamisele ja sõiduki müügi vahendustasu 853,53€. Hageja sai auto tagasi 27.09.2010. Hageja müüs auto ning müügist laekus 15083,33€ (käibemaksuta). Sõiduki jääkväärtus oli tagastamise ajal 16535,88€ (käibemaksuta). Auto suunati müüki 01.10.2010 359 000 krooniga, mille kohta saadeti kostjale teatis. Uus hind oli 323 000 krooni, mille kohta saadeti uus teatis. Kuna ostjat ei leitud, langetati 2010. detsembris hinda 291 000 kroonile (käibemaksuga), mille kohta saadeti kostjale teave. 20.01.2011 õnnestus auto müüa 18 100€ eest (käibemaksuga). Sõiduki seisund, läbisõit, läbitehtud avariid mõjutavad turuväärtust. Lepingu lõpetamisega seotud lisakulud (tagatamise tasu, vahendustasu) tuleb kostjal hüvitada lepingu p 7.4.1 ja 7.3 alusel. Kostja võlg on järmgine: a) põhiosa ja intressivõlg 3195,17€, b) kindlustusmaksete võlg 32,08€, c) viivis 348,45€, d) jääkmaksumus 16536,88€, e) vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 838,53€ (käibemaksuta). Müügist laekus 15083,33€, seega jäi kostja võlgu 5867,78€ /20951,11-15083,33/. Hageja palub välja mõista 5867,78 € ja põhivõlalt 5519,33€ (5867,78-viivis 348,45€) viivise 0,25% päevas alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: liisingleping, maksekorraldused (arved) kostjale, QBE teade kindlustusmaksete tasumise kohta, teade võla tasumiseks ja lepingu ülesütlemiseks koos müügiprotseduuri kirjeldusega, tähitud kirja kviitung, vara tagastamise akt Hansa Inkasso OÜ ja kostja vahel, tagastusteenuse arve, maksekorraldus, A OÜ arve 1110165 20.01.11, maksekorraldus, vara müügiakt, võla tasumise teade 12.04.2011, teated müügi kohta 05.10.10, 09.11.10, 09.12.10, ELKF andmebaasi väljatrükk. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja leidis, et vara tagastamise ja realiseerimise kulud ei kuulu hüvitamisele, sj ei ole realiseerimise kuludel puutumust kostjaga. Kostja nõustus debitoorse võla 3195,17€, kindlustusmaksete võla 32,08€, viivisega 348,45€, kokku 3575,70€. Liisingeseme turuväärtus tagastamise ajal oli 18900 €. Arvestades seda, ei ole kostja võlg enam kuni 1212,58€ /võlg 3575,70€+jääkväärtus 16535,88€-turuväärtus 18900€/. Kostjale esitati vara tagastamise nõue ühel korral telefoni teel ja kuivõrd oli nädalavahetus, siis palus oodata esmaspäevani. Kostja tagastas sõiduki vabatahtlikult. Hageja ei ole tõendanud, millal ta nõudis sõiduki vabatahtlikku tagastamist. Kostja ei ole muid tagastamise
nõudeid saanud. Sõiduk oli lisavarustusega, mis tõstab selle väärtust. 17.01.2012 seisuga oli sarnase, kuid väiksema varustusega auto väärtus 18900 €, seega pidi vaidlusaluse sõiduki turuväärtus 2010. septembris olema suurem, kuid mitte vähem kui 18900€. Tõendid: Auto24.ee väljavõte. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) Pooled sõlmisid sõiduauto BMW 525 Business 2,5 (ehitusaasta 2006) kasutusrendilepingu nr XXX 31.10.2006. b) Kostja sai auto valduse. c) Seoses liisinglepingu p 1.3, 2.1 tulenevate liisingmaksete (põhiosa, intress) tasumise kohustuse rikkumisega kokku summas 3195,17€ ütles hageja kostjale lepingu 29.06.2010 teatega üles 01.09.2010. Auto sai hageja tagasi 27.09.2010. d) Hageja saatis kostjale korduvalt teated müügiprotsessi ja sõiduki hinna langetamise kohta. e) Lepingu ülesütlemise aja seisuga oli kostja põhiosamaksete võlg ja intressivõlg kokku 3195,17€, kindlustusmaksete võlg 32,08€, viivis 348,45€. f) Sõiduki jääkmaksumus lepingu ülesütlemise ajal oli 16536,88€ (käibemaksuta). g) Vara müügist laekus 15083,33€ (käibemaksuta). Kuna ülaltoodud asjaolude üle ei olnud vaidlust, siis ei pea kohus andma nende asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. Liisingeseme turuväärtus sõiduki tagastamise ajal, tagatamise ja müügiga seotud kulud. Kuna liisinguandja ehk hageja ütles kostjale lepingu üles seoses kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 367 lg 1, 4 alusel liisinguesemega seoses kantud kulude hüvitamist, sj ostuhinna ja selle finantseerimise kulusid, mis ei ole kaetud liisingmaksetega ning liisingeseme tagastamisega seotud lisakulusid. Liisinglepingu p 7.5 alusel peab liisinguvõtja liisingueseme lepingu ülesütlemisel tagastama liisinguandjale tema kehtestatud korras ja tähtajal ning lepingu p 7.5.1 järgi kohustub ta hüvitama liisinguandjale liisingueseme tagastamisega seotud kulud kui ta ei täida lepingu p 7.5 ettenähtud tagastamise kohustust. Seega on liisinguvõtjale lepingust tulenev iseseisev kohustus asi tagastada liisinguandjale pärast lepingu ülesütlemist ning seega kannab asja mitteõigeaegse tagastamisega seotud riske ja kulusid lepingu p 7.5.1 alusel liisinguvõtja ehk kostja. Viimane on kooskõlas VÕS § 367 lg 1, 4 tuleneva liisinguvõtja kohustusega hüvitada liisinguandjale liisingueseme ülesütlemisega seotud kulud. Kuna sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on need samuti lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses (RK 3-2-1-112-06). Viimast sätet silmas pidades ei ole õige kostja väide, et liisingueseme realiseerimsiega ehk müügiga kantud lisakulud ei puutu kostjasse. Vastupidiselt on kostjal kohustus need kulud hagejale lepingu ülesütlemise tõttu hüvitada. Kostja väitis, et tema tagastas sõiduki hagejale ise. Hageja poolt kohtule esitatud Hansa Inkasso Agentuur OÜ ja I OÜ vahel sõlmitud aktist 27.09.2010 nähtub, et Hansa Inkasso Agentuur OÜ on võtnud kostjalt sõiduki BMW 525 Business reg.m XXX vastu ning see on antud üle omakorda samal päeva 27.09.2010 aktiga A OÜ-le. Kahe akti (Hansa
Inkasso Agentuur OÜ ja kostja vahel ning Hansa Inkasso Agentuur OÜ ja Autlink OÜ) olemasolu viitab sellele, et hageja pidi kasutama kolmandate isikute abi liisingueseme tagasisaamiseks. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta viis lepingu p 7.5. alusel ise liisingueseme tagasi liisinguvõtjale. Hageja on tõendanud Hansa Inkasso Agentuuri OÜ arve nr 210286 27.09.2010 ja maksekorraldusega 83936 29.09.2010 liisingueseme tagastamise kulusid lepingu p 7.5.1 ja VÕS § 367 lg 4 tähenduses summas 2500 krooni (käibemaksuta) ehk 159,78 eurot. Kohtule esitatud A OÜ arve 1101065 ja maksekorraldusega 50905 26.01.2011 on hageja tõendanud, et ta on kandnud ka auto müügiga seotud kulusid 678,75€ (ilma käibemaksuta) VÕS § 367 lg 4 järgi. Seega on hageja tõendanud, et liisingulepingu ülesütlemise tõttu kantud lisakulud VÕS § 367 lg 4 järgi on kokku 838,53 €. Iseenesest on õige kostja väide, et liisigueseme tagastamise ja realiseerimiskulud ei ole 5867,78 € mida justkui hageja nõuaks hagiavalduse 3 lk I real, küll aga lugedes hagiavalduse tervikteksti saab järeldada, et tegelikult on hageja pidanud vastavateks realiseerimise ja tagatamise kuludeks kokku 838,56€ (hagiavalduse p 7, avalduse lk 2), mitte 5867,78€, mida hageja on pidanud hagi esemeks ehk kostja lõplikuks võlaks (pärast sõiduki müügist laekunud summast kostja võlgnevuste mahaarvamist ning mida müügist saadu ei kantud). Kohtule esitatud lepingu teatest 29.06.2010 nr 200.103-030/31199 nähtub, et sellega on saadetud kostjale liisingueseme müügi protseduuri reeglid 1- lehel. Reeglitest nähtub, et liisingueseme müügiga tegeleb profesionaalne ettevõtja, kes korraldab müüki varade müügiplatsil vastava internetiportaali kaudu, hinda alandatakse igakuiselt, müüki korraldav ettevõte saab teha oma ettepanekuid, kuid komisjon otsustab selle müügi üle. Reeglitest nähtub, et liisinguvõtjal on õigus ese välja osta jääkmaksumusega, õigus saada müügiprotsessi käigust infot ja aidata kaasa ostja leidmisele ning et vastavad pakkumised tuleb esitada liisinguandjale kirjalikus vormis. Seega on hageja teadnud, et kostja pidi olema teadlik sellest, kuidas hageja korraldab liisingueseme müüki ja et kostja saab osaleda ise protsessis kui ta selleks avaldab soovi. Hageja sai sõiduki tagasi 27.09.2010. Kohtule esitatud hageja 05.10.2010, 09.11.2010, 09.12.2010 teatistest kostjale nähtub, et hageja on teavitanud kostjat sõiduki esialgsest hinnast 359000 kr ehk 22944,28 € (käibemaksuga), so ilma käibemaksuta 19120,23€. Seega on hageja tõendanud, et sõiduk pandi müüki enama hinnaga kui kostja väidetud võimalik turuhind sõiduki tagastamise ajal 18900 € käibemaksuta (kostja esitatud tõend Auto 24.ee väljavõte). Hageja esitatud 09.11.2010 ja 09.12.2010 teatisest nähtub, et iga kuu tagant on alandatud sõiduki müügihinda, sj viimane hind oli 291000 kr ehk 18598,29€ koos käibemaksuga, so ilma käibemaksuta 15498,58€. Seega on hageja tõendanud kõigi eelpool nimetatud teatistega kostjale, et ta on müügiprotseduuri reeglite järgi hoidnud kostjat kursis liisingueseme müügi käiguga (iga kuu tagant teavitus) ja hinna alandamisega. Teatistest nähtuvalt on kostjal võimalik olnud võtta ühendust hagejaga teatistest märgitud aadressidel (e-post ja tavaline postiaadress). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta pole saanud protsessis osaleda, mis võiks vähendada müügihinnast tulenevate riskide kandmist. Hageja on tõendanud ELKF teatisega 27.01.2010, et vaidlusaluse sõidukiga on leidnud aset 2 registreeritud avariid, mis mõjutab kahtlemata ka sõiduki hinda. Kohtule esitatud aktiga XXX on hageja tõendanud, et liisingese on müüdud veidi pärast ühe kuu möödumist (20.01.2011) arvates viimase teatise (09.12.2010) saatmisest kostjale 18100€ (käibemaksuga) eest, st käibemaksuta 15083,33€. Eeltoodud viimases teatises on märgitud hinda langetatud ja faktilist müügihinda vaadeldes leiab kohus, et sõiduk on
müüdud praktiliselt viimase langetatud hinnaga, kuna hindade vahe moodustab viimasest langetatud hinnast vaid 2,6% (15498,58€-15083,33=415,25, 415,25/15498,58 x 100). Arvestades seda, et sõiduki hinda mõjutavad tema varasemad avariid, sõidukit ei õnnestnud müüa sellise hinnaga nagu ta müüki pandi, et hinda on alandatud igakuiselt, millest on teavitatud igakordselt kostjat, et kostja ei ole avaldanud soovi osaleda müügiprotsessis ja et sõidukit saanuks müüa ka kõrgema hinnaga, et müügihind vastab viimasele langetatud hinnale, siis leiab kohus et sõiduki tegelik turuhind selle tagastamise ajal oli tegelikult see hind, millega ta müüdi 20.01.2011 e. käibemaksuta 15083,33€. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on viidatud teatiste, sõiduki müügiaktiga ning ELKF teatisega kummutanud kostja väited, et sõiduki tagastamise ajal oli tema turuväärtus 18900€, millega saanuks ka sõidukit müüa. Kuna kohus tuvastas, et sõiduki turuväärtus oli 15083,33€, siis tulebki VÕS § 367 lg 1, 4 kostja kohustuste määratlemisel lähtuda VÕS § 367 lg 3 alusel viidatud 15083,33€-st. Lepingu ülesütlemise ajal oli kostja liisingumaksete ja intressivõlg kokku 3195,17€, kindlustusmaksete võlg 32,08€, viivis 348,45€ ja sõiduki jääkmaksumus 16536,88€ (käibemaksuta) /nende üle vaidlus puudus/. Kohus tuvastas, et kostjal on kohustus hüvitada liisingueseme tagastamise kulud ja realiseerimise kulud VÕS § 367 lg 4 alusel 838,53 €. Seega on kostja kohustuste ulatus VÕS § 367 lg 1, 4 alusel kokku 20951,45 €. Liisingeseme müügist saadu oli 15083,33 €, seega ei katnud märgitu kõiki hageja nõudeid kostja vastu täies ulatuses. Kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hagejale 5867,78€ ära tasunud, siis rikub ta VÕS § 367 lg 1, 4 ning pooltevahelisest lepingu p 7.4 tulenevat kohustust hüvitada hagejale (liisingandjale) liisinglepingu ülesütlemisel liisingeseme finantseerimise kulud ja lisakulud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist. Ülalpool tuvastas kohus, et kostja kohustuste ulatus oli koos lepingu lõppemisel sissenõutvaks muutunud viivisega 5867,78€. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista 5867,78€ €. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest 0,25% päevas vastavalt lepingu p-le 5.1. TsMS § 367 alusel on hagejal õigus esitada viivisenõue protsendina aja eest, mis polnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Eeltoodu tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1, § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 alusel kostjalt lepingu p 5.1 järgi viivis päevas 0,25% alates hagi esitamisest 30.11.2011 põhivõlalt (5867,78€ - viivis 348,45€) 5519,33€ välja mõista kuni selle tasumiseni. Seega on hageja eeltoodud viivisenõue tõendatud ja põhjendatud. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt jäävad hageja menetluskulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda. Tsiviilasja hind on 5519,33€. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.