Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kinnistut, mitte Väljamäe kinnistut. Lepingu eesmärk on täitmata, kuna detailplaneering küll kehtestati, kuid see osutus kõlbmatuks ja vald algatas detailplaneeringu muutmise. Kostja esitas 05.10.2010 lepingust taganemise avalduse, kuna hageja rikkus oluliselt lepingut. Hageja ei esitanud kostjale arvet kulutuste hüvitamiseks ega tasu maksmiseks. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi 50 000 krooni ulatuses ja möönis, et sai lepingu järgi ühe kinnistu põllulapi jagamise kinnistuteks, kuid kõik ülejäänu on tegemata. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3195,58 eurot ja alates 31.10.2011 viivise 0,026% päevas põhinõudelt kuni selle lõpliku tasumiseni, jättis hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid projektijuhtimislepingu; lepingu eesmärgiks oli kostjale kuuluva kinnistu detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine; lepingu järgi kohustus kostja maksma projektijuhile lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest tasu, mille suuruseks oli 10% detailplaneeringu maksumusest (millele lisandub käibemaks); lepingus ei sätestatud detailplaneeringu maksumust; projektijuhile lepingujärgselt maksmisele kuuluva tasu mittetähtaegsel maksmisel on projektijuhil õigus nõuda viivise tasumist 0,026% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu järgi pidi hageja koostama ja korraldama kostja kinnistu detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise. Hageja pidi osutama kostjale teenust ja poolte vahel sõlmiti vastavalt VÕS §-le 619 käsundusleping. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tehtud kulude seos kostja kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega on tõendatud ja kas kulude ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus viitas siinkohal VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatule. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel. Olulise tähtsusega on VÕS § 620 lg-s 1, 627 lg-s 2 ja § 628 lg-s 2 sätestatu. Hageja tõendas Rapla Vallavolikogu otsusega nr 52, et korraldas kostja kinnistu detailplaneeringu algatamise, samuti seda, et kostja kinnistu suhtes kehtestati detailplaneering otsusega nr 41. Kostja võttis omaks selle, et üks maatükk on jagatud, seega puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud Ülo Saare asendiplaanile ja hageja poolt esitatud lähtetingimustele kostja kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 25.09.2006. Rapla Vallavolikogu poolt otsusega nr 41 kinnitatud detailplaneeringu muutmise algatus lähtus kostjast, lepingu eesmärk ja hageja lepingust tulenev kohustus ei ole täitmata. Seega tõendas hageja Rapla Vallavolikogu otsusega nr 41, et kostja kinnistu suhtes on lepingust tulenev kohustus ja lepingu eesmärk täidetud VÕS § 619 järgi. Kuna hageja täitis lepingust tuleneva kohustuse, siis on tal ka VÕS § 619 ja 627 lg 2 alusel õigus saada tasu. Lepingust nähtuvalt lepiti tasu kokku teatud ulatusena detailplaneeringu maksumusest. Lepingu kohaselt koosneb detailplaneeringu maksumus maamõõdutöödest, detailplaneeringu projekteerimistöödest ja teistest detailplaneeringu koostamise, avalikustamise ja

kehtestamisega seotud kulutustest. Seega tuleb tasu saamiseks lepingus kokkulepitud 1/10 ulatuses detailplaneeringu maksumusest hagejal tõendada lepingus nimetatud kulutusi. Lepingu alusel peab kostja kandma kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega ja lepingu eesmärgi saavutamisega. Seega peab hageja tõendama ka nimetatud kulusid. Hageja esitas kohtule Ruum ja Maastiku OÜ hinnapakkumise, töövõtulepingu Ruum ja Maastik OÜ-ga nr 19/06 ja 56/06, mille kohaselt kohustus Ruum ja Maastik OÜ koostama OÜ-le Kiriku Varahaldus Rapla Vallas Uusküla külas Koguduse kinnistu detailplaneeringu, topo-geodeetilise mõõdistuse ja Rapla Valla Uusküla küla Alu tee ja Tallinna mnt vahelise ala detailplaneeringu ja topo-geodeetilise mõõdistuse. Viidatud lepingutes märgitud tööde eest tasumiseks esitas Ruum ja Maastik OÜ hagejale arved nr 53/06 09.05.06, nr 150/06 10.12.06, nr 23/07 28.03.07, nr 38/08 30.05.2008, nr 56/08, nr 60/08 28.07.08 vastavalt summas 44 391,60 krooni, 144 821,40 krooni, 144 821,40 krooni, 144 821,40 krooni, 48 273,80 krooni ja 3304 krooni. Hageja esitas ka maksekorraldused, et viidatud arved on tasutud. Esitatud hinnapakkumisest, lepingutest ja selle alusel esitatud arvetest ega hageja maksekorraldustest ei nähtu, et Ruum ja Maastik OÜ oleks teinud kostjale kuuluva kinnistule detailplaneeringu ja topo-geodeetilise mõõdistuse ja et hageja oleks kandnud kostja kinnistu osas tehtud mõõdistustega kulusid. Hageja esitas kohtule Tervisekaitseinspektsiooni kviitung/arve 009115 summas 1000 krooni, AS AMAKS arve 280013 summas 2478 krooni ja selle tasumist kinnitava maksekorralduse, Ramboll 11 Eesti AS arve 80009 summas 47 200 krooni ja maksekorraldused, lepingu K. Saardiga nr 01/08 ja maksekorralduse, arve nr 15 summas 1230 krooni, arve nr 1150 summas 1230 krooni, arved nr R-490 ja R-272 kumbki summas 1175 krooni, arve nr R1787 summas 991,20 kr kuulutuste avaldamiseks Nädalises ja maksekorraldused nende arvete tasumiseks, maksekorralduse, mille kohaselt tasus hageja Tiit Kaarlõpile 14.11.07 summa 1676,90 krooni. Kohus leidis, et ühestki eespool mainitud arvest ei nähtu, et kulu tehti seoses kostja kinnistuga ja sellest tulenevalt ei tõenda antud arved hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgseid kulusid, mille kostja peaks hüvitama ja mille järgi arvestada hagejale tasu. Hageja ei tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kokku, et tehtavad tööd hõlmavad mitut kinnistut ja kostja ei võtnud sellist väidet ka omaks. Kohus tegi 15.06.211 hagejale ettepaneku tõendada kulutuste seost kostja kinnistu detailplaneeringu koostamisega, ent hageja ei teinud seda. Kuna eelpool tuvastas kohus, et kostja kinnistu osas kehtestati detailplaneering, siis on hagi osalise tunnistamise ja detailplaneeringu kehtestamisega tõendatud, et hageja ajas siiski kostja asja, kandis teatud kulusid ja tal on õigus saada tasu ning kulude hüvitamist. Kohus arvestab kulude ja tasu suuruse määramisel hagi osalist tunnistamist ja seega on kantud kulutuste ja tasu suurus lepingu järgi 50 000 krooni, millest tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada hagejale lepingu järgi kulusid ja tasu kokku 50 000 krooni. Kuna kostja ei ole antud summat hagejale tasunud, rikkus ta kohustust VÕS § 100 tähenduses ja hagejal on õigus nõuda lepingu ja VÕS § 76 lg 1, § 619, § 627 lg 2, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist – kulutuste hüvitamist ja tasu. Hageja palus välja mõisa viivise 05.10.2011 seisuga 15 685,70 kr ja edaspidi alates 06.10.2009 portsendina põhivõlast (VÕS § 113 lg 1 lause 1 ja TsMS § 367). VÕS § 629 lg4

te 1 ja 2 ning § 624 lg 1 viimase osa mõtte kohaselt on käsundandjal õigus tutvuda käsundisaaja tehtud kuludega ja kontrollida nõutava tasu, kulude põhjendatust. Pooltevahelise lepingu alusel määratakse tasu vastavalt lepingus märgitud kulutustest lähtudes. Lepingust tuleneva tasu ja kulude maksmise kohustus on sissnõutav siis, kui on selgeks saanud kantud kulud, millest lähtuvalt tasu arvestada ja kui käsund on täidetud. Kuna tasu arvestamine toimub lepingu järgi kuludest lähtuvalt, eeldab märgitu seda, et hageja teavitab kuludest käsundidandjat ehk kostjat. Seega ei piisa käesoleval juhul tasu ja kulude hüvitamiseks üksnes sellest, et detailplaneering kehtestati ehk käsund täideti, vaid vajalik oli lisaks ka hagejapoolne tasu ja kulude nõude põhjendamine ja kohustuse täitmiseks kostjale aja andmine. Viimane tuleb poolte lepingust ja on kooskõlas VÕS § 629 lg 1 ja § 82 lg 2 viimase osaga. Detailplaneering kinnitati 26.06.2008. Sellega täideti käsund VÕS § 629 lg 1 järgi, kuid selleks, et tasunõue ja kulutuste nõue muutuks sissnõutavaks, pidi hageja teavitama kostjat lepingu kuludest, millelt tasu arvestada. 24.08.2009 esitatud pankrotihoiatuse järgi pidi kostja tasuma hagejale 10 päeva jooksul 133 300,60 krooni, millele lisandub käibemaks ja viivised. Pankrotihoiatusest ei nähtu, millal hageja esitas kostjale kulutuste ja tasu nõude, milliseks ajaks pidi kostja märgitu hagejale ära tasuma, mida kostja rikkus, mis ajast on kostja viivituses ja et see kõik tingis kostjale pankrotihoiatuse esitamise. Hageja ei tõendanud, millal ta nõudis lepingujärgsete kulude hüvitamist ja tasu maksmist. Ülalpool tuvastas kohus, et hageja ei tõendanud esitatud dokumentidega vastavate kulude kandmist, mille kostja peaks hüvitama ja millelt arvestada tasu ega toonud esile, millal ta nõudis kostjalt kulude hüvitamist ning tasu maksmist. Pankrotihoiatus on olemuselt vaid hoiatus pankrotimenetluse algatamiseks, mitte aga kohustuse täitmiseks antud tähtaeg, sest sellest ei selgu kulude ulatus, selle alusel arvestatud tasu, mida saanuks kostja eelnevalt kontrollida lepingu järgi, kostjale antud mõistlik tähtaeg kulude kontrollimiseks ja kohustuse täitmiseks. Vaatamata kohtu 16.05.2011 ettepanekule ei toonud hageja esile, millal muutus kohustus sissenõutavaks ja millest tulenevalt on võimalik viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 järgi. Hageja ei esitanud viivise arvestust. Kuna hageja ei esitanud ka põhjendatud kulude ja tasunõuet, ei määranud kohustuse täitmiseks tähtaega ega toonud esile, millal muutus tasu ja kulude nõue sissenõutavaks, siis muutus tasu ja kulude nõue 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot sissenõutavaks ajast, mil kostja hagi osaliselt tunnistas ehk 31.10.2011. Kuna kostja ei ole 3195,58 eurot hagejale tasunud, siis rikub kostja kohustust VÕS § 100 tähenduses ja hagejal on VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st alates 31.10.2011 lepingus kokkulepitud määras ehk 0,026% päevas 3195,58 eurolt kuni selle tasumiseni. Eeltoodu alusel ei ole hageja viivisenõue seisuga 05.10.2009 summas 15 685,70 krooni ehk 1002,50 eurot põhjendatud ja tõendatud ning hagejal ei ole õigust nõuda viivist protsendina alates 06.10.2009. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 5963,18 eurot põhivõlgnevust, alates 31.10.2011 viivis 0,026% päevas 5963,18 eurolt kuni selle lõpliku tasumiseni ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja vahel sõlmiti projektijuhtimisleping nr 05-06, mille eesmärgiks oli kostjale kuuluva kinnistu detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine, Rapla Vallavolikogu otsusega nr 41 kinnitatud detailplaneeringu muutmise algatus lähtus kostjast ning lepingu eesmärk ja hageja lepingust tulenev kohustus ei ole täitmata. Eeltoodust tulenevalt märkis kohus õigesti, et Rapla Vallavolikogu otsusega nr 41 on tõendatud, et kostja kinnistu suhtes on lepingust tulenev kohustus ja lepingu eesmärk täidetud VÕS § 619 järgi. Kuna hageja täitis lepingust tuleneva kohustuse, siis on tal ka VÕS § 619 ja 627 lg 2 alusel õigus saada tasu. Samas leidis aga kohus ekslikult, et põhjendatud kulude ja tasu suuruseks on 3195,58 eurot. Selline seisukoht ei põhine asjas kogutud dokumentaalsete tõendite analüüsil ja õigel hindamisel. Hageja esitas maakohtule tõendid, mis kinnitavad, et detailplaneering tehti 4 kinnistule korraga: Kopli kinnistu, Jaanilda kinnistu, Väljamäe kinnistu ja Koguduse kinnistu. Kõik detailplaneeringuga kaasnevad kulud jaotati proportsionaalselt (kinnistu suurusest sõltuvalt) neljaks. Hagiavalduse lisaks nr 1 oli detailplaneeringu maksumuse proportsionaalse jagamise arvestus. Nimetatud dokumendist nähtub, et Väljamäe kinnistu osalus on 26,01% tehtavatest kuludest. Detailplaneeringu koostamise ja kinnitamise kulud ning 10% projektijuhtimistasu moodustas kokku 553 115,50 krooni. Väljamäe kinnistu proportsionaalne osa oli sellest 143 300,60 krooni. Rapla Vallavolikogu otsusest nr 41 nähtub, et detailplaneering kehtestati korraga eelpool mainitud 4 kinnistule. Hageja valmistas korraga ette kõigile neljale kinnistule detailplaneeringu kehtestamise ja tegi kulutused kõigi nelja kinnistu osas. Asjaolu, et osades kohtule esitatud lepingutes ja dokumentides ei ole välja toodud märksõnana „Väljamäe“, ei tähenda see seda, et need kulutused ei puudutanud kostja kinnistut. Kõik hageja poolt tehtud kulutused oli vajalikud ja ilma nendeta ei oleks saanud eelmärgitud kinnistutele detailplaneeringut kehtestada. Nimetatud kinnistute detailplaneeringu ja topo-geodeetilise mõõdistuse koostas Ruum ja Maastik OÜ. Täiendavalt ei ole kelleltki teiselt sama tööd tellitud. Juhul kui Ruum ja Maastik OÜ ei oleks nimetatud tellimust täitnud, ei oleks Rapla Vallavolikogu saanud oma otsusega detailplaneeringut kehtestada. Seetõttu leidis maakohus ekslikult, et Ruum ja Maastik OÜ leping ja arved ning maksekorraldused ei tõenda, et need kulud kanti kostja kinnistuga seonduvalt. Hageja sai oma valdusse Maa-Ameti 29.11.2007 kirja 6.2-3/10281 Ruum ja Maastik OÜ-le ning Rapla Vallavalitsusele, millest nähtub, et algselt koostati ja esitati dokumendid koondnimetusega „Koguduse kinnistu detailplaneering“. Antud dokumendist tulenevalt on mõistetav, miks sõlmiti hageja ning Ruum ja Maastik OÜ vahel 28.03.2006 töövõtuleping nr 19/06 märksõnaga „Koguduse kinnistu“ detailplaneeringu ja topo-geodeetilise mõõdistuse koostamiseks. Ruum ja Maastik OÜ tegi kõigi 4 kinnistu detailplaneeringu ja topo-geodeetilised mõõdistused just nimetatud lepingu alusel. Topo-geodeetiline mõõdistus tehti ka kostja kinnistu osas ja see on avalikult kättesaadav Rapla Vallavalitsuses. Kõigil kinnistutel oli detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik Tervisekaitseinspektsioonile, AS-le AMAKS, Ramboll Eesti AS-le, K.Saardile ja Nädalisele tasutud kulutused. Kohus tuvastas, et faktiliselt on arved esitatud ning tasutud, kuid kohus leidis ekslikult, et need kulutused ei ole tõendatud. Üldteada on asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamise informatsioon peab olema avaldatud ka ajalehes. Seega on kummaline, et kohus luges kõik vajalikud toimingud, mis on detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikuks, tehtuks, kuid ei

aktsepteerinud ajalehes info avaldamise kulusid. Selline lähenemine (ka teiste kulutuste) osas on põhjendamatu. Detailplaneering kehtestati kokku 46 ha kohta ja on üldteada, et detailplaneeringu kehtestamine nii suure kinnistu osas ei saa kuidagi maksta 200 000 krooni (millest siis 1⁄4 oleks 50 000 krooni). On põhjendamatu, miks ülejäänud 3 kinnistu omanikku on sellisel juhul kohustatud lisaks enda osale kandma kostja kulusid 5963,18 eurot. Tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et hageja tegi põhjendatud kulutused. Kuna puudub vaidlus, et lepingujärgne resultaat saavutati, siis tuleb need kulutused ka kostja poolt hüvitada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioon kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused ja saavutas lepingu eemärgi ning tal on õigus vastavalt lepingule saada kostjalt tehtud kulutuste hüvitust ja lepingujärgset tasu - 10% ülesande täitmiseks tehtud kulutustest. Maakohus on aga ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole tehtud kulutuste suurust tõendanud või et hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha kostja kinnistule detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku kuluste suurust. Maakohus on arvestamata jätnud, et hageja laskis kostjalt saadud ülesande täitmiseks detailplaneeringu koostada samaaegselt veel kolmele detailplaneeringu alal olevale kinnistule, millele osaliselt lisandus detailplaneering reformimata riigimaale, s.o. kokku 46-le hektarile. Selle asjaolu üle ei ole pooltel ka vaidlust. Seetõttu see, et hageja suhetes alltöövõtjatega (näiteks 28.03.2006 OÜ-ga Ruum ja Maastik sõlmitud töövõtulepingus) määratleti töövõtulepingu objekti kui üksnes Koguduse (ühe kinnistu minetus) kinnistu detailplaneeringu ja topo-geodeetiliste mõõdistamise teostamisena, ei tähenda, et tellitud tööd ja kulutused oleksid seotud vaid ühe, kostjale mittekuuluva kinnistuga. Apellatsioonikohtule esitatud ja vastuvõetud tõendist, Maa-Ameti 29.11.2007 kirjas Ruum ja Maastik OÜ-le ja Rapla Vallavalitsusele osundati, et planeeritav ala hõlmab 4 kinnistust (Koguduse, Kopli, Väljamäe ja Jaanilda) ja riigi reservmaad, ning et seetõttu ei ole planeeringu nimetuseks sobiv „Koguduse kinnistu detailplaneering“, sest planeeringuala hõlmab esialgsest suuremat territooriumi ning ala kirde ja edelaossa jäävad ka reformimata riigimaa maaüksused. Kolleegium leiab, et hageja esitatud tõendid kinnitavad detailplaneeringu ala kehtestamiseks tehtud kulutuste suurust. Sellest lähtudes on võimalik kindlaks teha kostja kinnistule langevale osa tehtud kulutuste suuruse. Kokku hõlmas detailplaneering 46 hektarist. Kuna pooltevahelise lepingu objektiks oli detailplaneeringu kehtestamine kostja kinnistule suurusega 9.3 ha ja lepingu p.-is 3.2.2 oli kokku lepitud, et kostja tasub lepingus nimetamata lisatööde (nt. infrastruktuuri

projekteerimise ja rajamise korraldamine jms) teostamise eest vastavalt eelnevalt kokkulepitud lisatööde maksumusele, siis tuleb kostjale langeva kulutuste maksumuse leidmisel arvestada hageja kantud kulutustest maha kõigepealt nn. reformimata riigimaale vastav osa, sest sellele langevas osas vajalike kulutuste kandmises kostja poolt ei ole pooled kokku leppinud. Hageja kandis kulutusi kokku 500 858,40 kr. Jagades selle 46-ga, saame ühe hektari kohta kulusute suuruseks 10 888,23 kr. Korrutades selle nelja kinnistu suurusega 35,75 ha, saame 389 254 kr. Kostja kinnistu moodustas kogu kinnistute pinnast 26,1 %, seega 26,1% 389 254 kroonist moodustab 101 595,31 kr. Sellest järgi arvestatud tasu 10% moodustab 10 159,53 kr. Kokku peab kostja kulutuste hüvitise ja lepingujärgse tasuna maksma hagejale seega 111 754,81, millele lisandub käibemaks, milline töö lõpetamise ajal, s.o. detailplaneeringu kehtestamisel, oli 18%. Seega on hageja nõue põhjendatud 131 870,31 kr. ehk 8428,05 euro ulatuses. Kuna maakohus mõistis kostjalt välja 3195,88 eurot põhivõlga, tuleb uue otsusega täiendavalt välja mõista 5 232,17 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude perioodi eest kuni 30.10.2011. ning apellatsioonkaebuses selles osas maakohtu otsust ei vaidlustata: hageja palub apellatsioonkaebuse viivise välja mõista alates 31.10.2011. Lepingu p.-is 4.1 leppisid pooled kokku, et hagejale lepingujärgselt maksmisele kuuluva mittetähtaegsel maksmisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,026 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 0,026% põhinõudelt 8 428,05 eurot on 2,19 eurot päevas. 31.10.2011 kuni 20.04.2012 on 173 päeva. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise nimetatud perioodi eest kokku 378,87 eurot ja alates 21.04.2012 viivise protsendine põhinõudelt 0,026% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Kokku rahuldatakse hageja põhinõue 78% ulatuses. Seega jätab ringkonnakohus antud asjaga seotud menetluskulud 78% kostja ja 22% hageja kanda.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.