Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) hagi OÜ XXX vastu 137 836,14 euro väljamõistmiseks; alternatiivselt 137 836,14 euro väljamõistmiseks, mis tuleb kanda kohtutäituri Terje Tšapis ametialasele arvelduskontole
Tsiviilasja hind
137 836,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (asukoht Endla 8, Tallinn 15177 Hageja volitatud esindaja Aleksei Vassiljev (e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja XXXOÜ (reg kood XXX; XXX Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, Tallinn 10128; e-post: [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel OÜ XXX (reg kood XXX; asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
27.03.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja esindaja Aleksei Vassiljev kostja esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Välja mõista XXXOÜ-lt põhivõlg 11 346,99 (üksteist tuhat kolmsada nelikümmend kuus eurot ja 99 eurosenti) eurot ja perioodil 02.01.2011. a. kuni 23.04.2012. a. sissenõutavaks muutunud viivis 1627,16 eurot Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks, milline kohustus tuleb täita kohtutäituri Terje Tšapis ametialasele arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
3.Tühistada osaliselt käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 19.09.2011. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-11-43718 hagi tagamise abinõuna 1(12)
2-11-43718 kohaldatud XXXOÜ maksusumma tagastusnõude arestimine summas 137 836,14 eurot ning keeld Maksu- ja Tolliametil täita XXXOÜ-le tagastusnõue kuni 137 836,14 euro ulatuses.
4.Jätta kehtima Harju Maakohtu 19.09.2011. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-1143718 hagi tagamise abinõuna kohaldatud XXXOÜ (registrikood XXX ) maksusumma tagastusnõude arestimine summas 12 974,15 (kaksteist tuhat üheksasada seitsekümmend neli eurot ja 15 eurosenti) eurot ning keelata Maksuja Tolliametil täita XXXOÜ-le tagastusnõue 12 974,15 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus Jatta menetluskulud tervikuna Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. aprillil 2012. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.15.09.2011. a esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu kohtule hagi OÜ XXX vastu 137 836,14 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 25.01.2011. a korraldusega nr XXX kohustas maksuhaldur XXX OÜ-t tasuma maksuvõlga kogusummas 137 836,14 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. XXX OÜ ei ole tasunud maksuhalduri poolt korraldusega nr XXX nõutud maksusummasid selles ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu alustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. 10.02.2008. a koostas maksuhaldur korraldused krediidiasutustele, millega kohustas Eestis asuvaid krediidiasutusi arestima maksukohustuslase XXX OÜ olemasolevad pangakontod võlasumma ulatuses. XXX OÜ pangakontode arestimise tulemusena ei õnnestunud 25.01.2011. a korraldust nr XXX täita. 07.06.2011. a edastas hageja 25.01.2011. a korralduse nr XXX Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale võlgniku XXX OÜ suhtes täitemenetluse algatamiseks. Hageja täitedokumendi alusel viib läbi täitemenetlust Tallinna kohtutäitur Terje Tšapis. Kohtutäituri poolt sissenõude pööramisega võlgniku varale ei kaasnenud hageja nõuete rahuldamist. Perioodil alates 07.06.2011. a on kohtutäituri poolt algatatud täitemenetluse raames laekunud maksuhaldurile XXX OÜ maksuvõlgade katteks 0 krooni. 29.12.2010. a on OÜ XXX (müüja) ja OÜ XXX(ostja) sõlminud Tallinna notar Aivar Mesikäpp asendaja Rainis Int poolt notariaalselt tõestatud kinnistute müügilepingu (not reg nr XXX ), mille kohaselt OÜ XXX müüs ja OÜ XXX ostis 9 kinnistut: XXX , XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX/XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX (registriosa nr XXX), XXX , XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa XXX). Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt on kinnisvara müügihinnaks kokku 9 300 000 krooni (594 378,33 eurot). Müügilepingu punkti 2.2 kohaselt on ostuhinnast 1 800 000 krooni (115 040,97 eurot) müüjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist pangaülekandega, mida tõendab müüja oma allkirjaga müügilepingul. Müügilepingu punkti 2.3 kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja kontole Danske Bank AS Eesti filiaalis hiljemalt 01.01.2011. a. Müügilepingu punkti 2.4 kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja kontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest 2(12)
2-11-43718 ostjale. Müügilepingu punkt 2.5 kohaselt ostuhinnast 3 500 000 krooni (223 733,67 eurot) kohustub ostja tasuma müüja soovil hüpoteegipidaja kontole Swedbank AS-is hiljemalt 01.08.2011. a. 29.12.2010. a müügilepingu punkti 2.2 järgi on ostuhinnast 1 800 000 krooni (115 040,97 eurot) tasutud enne lepingu sõlmimist pangaülekandega (hagejal on andmed 1 400 000 krooni ülekandmisest, mis on laekunud XXX OÜ pangakontole 29.12.2010. a, müügilepingu punkti 2.2 järgi 400 000 krooni ülekandmisest puuduvad hagejal andmed). 20.01.2010. a kandis kostja XXX OÜ arveldusarvele 27 000 eurot. Peale 20.01.2010. a ei ole XXXOÜ XXX OÜ-le kinnistute eest makseid tasunud, mida on kostja juhatuse liige ise 13.04.2011. a e-kirjaga maksuhaldurile kinnitanud. Seega seisuga 16.02.2011. a on XXXOÜ tasunud 29.12.2010. a kinnistute müügilepingu järgi XXX OÜ-le vaid 142 040,97 eurot (1 800 000 krooni ja 27 000 eurot). Kinnistute ostuhinnast 452 337,36 eurot on seisuga 16.02.2011. a jäetud tasumata. 16.02.2011. a korraldusega nr XXX arestis maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p 6 alusel 29.12.2010. a kinnistute müügilepingu punktis 2.1 märgitud XXX OÜ nõude XXXOÜ vastu summas 452 337,36 eurot ning kohustas XXXOÜ-d mitte tasuma XXX OÜ-le võlgu olevat summat kuni maksuhalduri nõude rahuldamiseni ja kandma 29.12.2010. a kinnistute müügilepingu punktist 2.1 tuleneva summa XXX OÜ maksuvõla katteks summas 137 836, 14 eurot Maksu- ja Tolliameti pangakontodele. 16.02.2011. a korraldus nr XXX on kättetoimetatud XXXOÜ-le käsipostiga 16.02.2011. a. Kostja ei ole korraldust nr XXX vaidlustanud ega esitanud ka vastuväiteid korralduses märgitud asjaolude osas. Hagi esitamise ajal on korraldus nr XXX täitmata, mistõttu palub hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks 137 836,14 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.05.10.2011. a esitas kostja vastuse, milles hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Vastuse märgib kostja, et Müügilepingu punkti 2.2 kohaselt on ostuhinnast 1 800 000 krooni OÜ-le XXX tasutud enne Müügilepingu sõlmimist pangaülekandega ning nimetatud summa saamist kinnitab OÜ XXX esindaja oma allkirjaga Müügilepingul. Hagiavalduses väidab hageja pahatahtlikult ja vastuoluliselt maksumenetluses tuvastatuga, justkui puuduksid tõendid vastava makse tegemise kohta. Nii Kontrollaktist (mille hageja viis läbi paralleelselt OÜ XXX suhtes maksumenetluse läbiviimisega kostja suhtes 2010. a detsembri käibemaksu arvestuse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kontrollimiseks) kui ka Maksuotsusest (hageja 25.05.2011. a maksuotsus nr 12.2-3/503-12) nähtuvalt on maksumenetluses tuvastatud kostja poolt OÜ-le XXX perioodil 9. oktoobrist 2010. a kuni 29. novembrini 2010. a kokku nelja pangaülekandega 1 780 000 krooni tasumine selgitusega „laenuleping“. Maksumenetluses on muuhulgas esitatud ka OÜ XXX ja kostja vahel 2. oktoobril 2011. a sõlmitud laenuleping (edaspidi nimetatud Laenuleping). Laenulepingu punktide 1-4 kohaselt andis kostja OÜ-le XXX laenu summas 1 780 000 krooni tähtajaga kuni 31. detsember 2010. a, kusjuures OÜ XXX kohustus tasuma kostjale intressi arvestusega 24% laenusumma jäägilt aastas. Müügilepingu sõlmimise päeva seisuga moodustas OÜ XXX poolt tasumisele kuuluv laenuintress kokku 78 772,60 krooni, st Müügilepingu sõlmimise päeva seisuga võlgnes OÜ XXX kostjale Laenulepingu alusel kokku 1 858 772,60 krooni. Müügilepingu sõlmimisel teostasid kostja ja OÜ XXX tasaarvestuse, mille kohaselt tasaarvestati kostja Laenulepingust tulenev nõue OÜ XXX vastu 1 800 000 krooni ulatuses Müügilepingu punktist 2.2 tuleneva OÜ XXX sama suuruse vastunõudega kostja vastu. Tasaarvestuse teostamise järgselt võlgnevus OÜ XXX kostjale Laenulepingu alusel jätkuvalt põhivõlana 58 772,60 krooni. Samaaegselt Müügilepingu sõlmimisega vormistasid OÜ XXX ja kostja tasaarvestuse teostamise kohta ka lihtkirjaliku kokkuleppe. Kostja hinnangul on selge, et faktiliselt on kostja enda Müügilepingu punktis 2.2 tulenevad kohustused OÜ XXX ees täies ulatuses ja nõuetekohaselt täitnud, kusjuures tõendid kohustuste täitmise kohta on maksumenetluse käigus esitatud ka hagejale, kes on neid aga hagiavalduse esitamisel pahatahtlikult kohtu eest 3(12)
2-11-43718 varjanud. Müügilepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus kostja ostuhinnast 2 000 000 krooni OÜle XXX tasuma hiljemalt 1. jaanuariks 2011. a. Hagiavalduse punktis 1.4 esitatud seisukohad kõnealuse summa tasumise osas on arusaamatud ning vastuolulised. Hagiavalduse punktis 1.4 väidab hageja esmalt, et hagejal puuduvad andmed kostja poolt 1 400 000 krooni ja 27 000 euro kõrval täiendavate summade tasumise kohta OÜ-le XXX, kuid ometigi loeb hageja ka ise
16.veebruari 2011. a seisuga kostja poolt OÜ-le XXX tasutuks 142 040,97 eurot (1 800 000 Eesti krooni ja 27 000 eurot). Kostjale jäävad hageja vastuolulised seisukohad arusaamatuks. Hagiavaldusele lisadeks 4 ja 5 olevatest kostja pangaväljavõtetest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et kostja on Müügilepingu alusel tasunud OÜ-le XXX vastavalt 29. detsembril 2011. a kokku 1 400 000 krooni ja 20. jaanuaril 2011. a täiendavalt 27 000 krooni, mis on ekvivalentne 422 458,20 krooni. Seega kokku on hageja tasunud 1 822 458,20 krooni ning Müügilepingu punkti 2.3 alusel kuulub täiendavalt tasumisele 177 541,80 krooni. Hageja soov lugeda maksed teostatuks Müügilepingu punkti 2.2 alusel on kostjale arusaamatu, kuna mõlemad maksed on tehtud faktiliselt pärast Müügilepingu sõlmimist, samas kui Müügilepingu punktis 2.2 on sõnaselgelt räägitud enne Müügilepingu sõlmimist tasutud summadest. Kostja kinnitab käesoleva mistahes arusaamatust vältimiseks, et kõnealused maksed on tehtud Müügilepingu punktist 2.3 tuleneva maksekohutuse täitmiseks. Müügilepingu punkti 2.3 alusel tasumisele kuuluva summa jääk 177 541,80 krooni kuulub vähendamisele 50 000 krooni võrra seoses ostuhinnale alusetult lisatud käibemaksuga. Seega ei ületa Müügilepingu punkti 2.3 alusel tasumisele kuuluv ostuhinna osamakse 127 541,80 krooni. OÜ XXX võlgneb kostjale Laenulepingu alusel põhivõlana jätkuvalt 58 772,60 krooni, millele lisandub intressidena perioodi 29.-31. detsember 2010. a eest 77,22 krooni ning viivistena perioodi 1. jaanuar 2011. a kuni 3. oktoober 2011. a eest Laenulepingu punkti 6 alusel 81 037,19 krooni. Arvestades, et kohtupraktikas ei ole peetud põhjendatuks viiviste tasumist põhivõlgnevust ületavas summas, siis võlgneb OÜ XXX kostjale Laenulepingu alusel kokku 117 622,42 krooni. Vastavas summas tasaarvestab kostja käesolevaga Müügilepingu punktist 2.3 tuleneva OÜ XXX nõude kostja vastu. Kostja hinnangul nähtub üheselt, et faktiliselt on kostja enda Müügilepingu punktis 2.3 tulenevad kohustused OÜ XXX ees täitnud 1 990 080,70 krooni ning kostja võlgneb OÜ-le XXX üksnes 9 919,38 krooni. Kostja hinnangul on Müügilepingu punktis 2.4 sisalduv kokkulepe käsitletav edasilükkava tingimusega sõlmitud kokkuleppena, milles sisalduvad õigused ja kohustused tekivad alles tingimuse saabumisel. Kuivõrd OÜ XXX ei ole käesoleva hetkeni esitanud kostjale Müügilepingu punktis 2.4 kirjeldatud ehitusprojekte, siis ei ole kõnealune ostuhinna osamakse sissenõutavaks muutunud ning kostjal puudub mistahes kohustus selle tasumiseks. Lisaks on kostja Müügilepingu punktist 2.5 tuleneva ostuhinna osamakse tasumise kohustuse täitnud Kokkuleppe sõlmimise teel ennetähtaegselt ning et vastavas osas on kostja mistahes kohustused OÜ XXX ees lõppenud kohase täitmisega VÕS § 186 p 1 tähenduses. Asjaolu, et Kokkuleppe sõlmimisega loetakse OÜ XXX kohustused 3 500 000 krooni ulatuses OÜ XXX ees täidetuks nähtub Kokkuleppe kõrval ka OÜ XXX poolt väljastatud kinnituskirjast. Seega on faktiliselt kostja enda Müügilepingu punktis 2.5 tulenevad kohustused OÜ XXX ees täies ulatuses ja nõuetekohaselt täitnud, kusjuures isegi juhul, kui eeldada, et kõnealune kohustus on tänaseni täitmata, siis puudub hagejal õigus nõuda Müügilepingu punkti 2.5 alusel kostjalt mistahes summade tasumist. Kokkuvõttes on ilmne, et kostja on enda Müügilepingust tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused OÜ XXX eest täitnud kokku 7 290 080,62 krooni ulatuses ning kostja võlgneb OÜ-le XXX kokku mitte rohkem kui 9 919,38 krooni. Vastavas summas on kostja nõus hagi tagamise tühistamise korral hageja nõude vabatahtlikult täitma. Arvestades, et kostja on selleks valmisolekut avaldanud ka varasemalt, sealhulgas maksumenetluse käigus, on hageja poolt kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta ka selles osas hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
4(12)
2-11-43718
3.28.10.2011. a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles on seisukohal, et kuna kostja võttis nõude summas 9 919,38 krooni omaks, on võimalik teha nimetatud summa ulatuses omaksvõtul põhinev kohtuotsus. Omaksvõetud sissenõutavaks muutunud nõudele (9 919,38 krooni) lisanduvad viivisenõuded 29.12.2010. a müügilepingu punkti 2.6 kohaselt 0,03% tähtajaks tasumata summast alates 01.01.2011. a kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks märgib hageja, et kontrollimenetluse tulemusena oli koostatud haldusakt – 25.05.2011 maksuotsus nr 12.2-3/503-12, mis Maksu- ja Tolliameti 25.05.2011. a otsusega tunnistati kehtetuks. Seega on arusaamatu, mis õiguslikku tähendust omistab kostja kehtetuks tunnistatud haldusaktile ning kuidas on hageja seotud kehtetuks tunnistatud haldusaktis kirjeldatud asjaoludega ja seisukohtadega. Ülejäänud osas jääb hageja hagis esitatu juurde.
4.07.02.2012. a toimunud kohtuistungil tegi kostja hagejale kompromissiettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale 177 541,80 krooni, kuid hageja sellega ei nõustunud.
5.21.02.2012. a esitas hageja haginõude täienduse, milles palub kostjalt välja mõista 137 836,14 eurot, alternatiivselt kostjalt välja mõista 137 836,14 eurot, mis kanda kohtutäituri Terje Tšapise ametialasele arvelduskontole. Lisaks esitas hageja täiendavad tõendid, millega soovib tõendada asjaolu, et kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid 29.12.2010. a dateeritud dokument pealkirjaga „kokkulepe tasaarvelduse teostamise kohta“ ning 10.01.2011. a dateeritud dokument pealkirjaga “kokkuleppe kohustuse ülevõtmise kohta ja laenuleping“ - ei olnud sõlmitud nendel märgitud kuupäevadel. Lisana 9 märgitud tõendiga (24.03.2011. a hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping) soovib hageja tõendada täiendavalt asjaolu, et Müügilepingu punkti 2.5 näol ei ole tegemist „vastastikuse lepinguna VÕS § 111 tähenduses“ õigussuhtes kostja ja XXX OÜ vahel. Lisana 10 märgitud tõendiga (31.05.2011. a hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping) soovib hageja tõendada täiendavalt asjaolu, et kostja ei käitu heas usus Müügilepingu punktis 2.4 märgitud tingimuse saabumise osas.
6.09.03.2012. a esitas kostja seisukoha, milles märgib, et ei ole võtnud ega võta omaks mitte ühtegi hageja faktiväidet jäädes hagivastuse seisukohtade juurde. Lisaks märgib kostja, et hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist iseendale ja esitab vastuväite hagi muutmise kohta ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.27.03.2012. a esitas OÜ XXX seisukoha hagiavaldusele, milles jääb kostjaga ühele seisukohale, et kostja ei võlgne OÜ-le XXX rohkem kui 177 542 krooni.
8.27.03.2012. a toimunud kohtuistungil hageja esitatud teesidele vaidles kostja vastu, kuna kostja hinnangul on tegemist uue argumentatsiooniga, millele kostja ei ole saanud esitada vastuväiteid. Lisaks märkis kostja, et kuna kostja tegi hagejale kompromissiettepaneku, siis selles ulatuses hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna ta nimetatud ettepanekuga ei nõustunud. Kostja lisab, et hagi tagamisega on tekitatud kostjale suur varaline kahju. Pooled jäid kohtule esitatu juurde.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavalduses alternatiivselt esitatud nõue tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: • 25.01.2011. a Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr XXX kohustati OÜ XXX tasuma maksuvõlga summas 137 836,14 eurot. Asjaolu on tõendatud Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr XXX (tl 56-57, I kd). 5(12)
2-11-43718 •
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
16.02.2011. a Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr XXX kohustati OÜ-t XXX mitte tasuma OÜ-le XXX võlgu olevat summat kuni Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude rahuldamiseni ning kandma 29.12.2010. a kinnistute müügilepingu punktist 2.1 tuleneva summa OÜ XXX maksuvõla katteks summa 137 836,14 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole. Asjaolu on tõendatud 16.02.2011. a Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr XXX (tl 77-79). 07.06.2011. a esitas Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse 25.01.2011. a Maksu- ja Tolliameti korraldusest nr XXX tuleneva maksuvõla sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud esitas Maksu- ja Tolliameti 07.06.2011. a avaldusega (tl 58). 29.12.2010. a sõlmisid XXX OÜ (müüja), OÜ XXX(ostja) ja OÜ XXX (hüpoteegipidaja) notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu 9 kinnisasja müümiseks kokku hinnaga 9 300 000 krooni (so 594 378.33 eurot. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010. a XXX OÜ, OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (tl 61-72, I kd). 29.12.2010. a XXX OÜ, OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingus sisalduvad muuhulgas järgmised kokkulepped: punkti 2.2. kohaselt on ostuhinnast 1 800 000 krooni müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist pangaülekandega ning nimetatud summa saamist tõendab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul (tl 66, I kd). punkti 2.3. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja kontole XXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis hiljemalt 01.01.2011. a. punkti 2.4. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja poolt näidatud kontole hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale. punkti 2.5. kohaselt ostuhinnast 3 500 000 krooni (223 733,67 eurot) kohustub ostja tasuma müüja soovil hüpoteegipidaja kontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis hiljemalt 01.08.2011. a. seoses kõigi lepingu esemeid koormava hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamise eest viie tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale. punkti 2.8. kohaselt kohustub müüja hiljemalt 01.06.2011. a. ostjale üle andma lepingu objektiks olevatele kinnistutele planeeritavate elamute ehitusprojektid (s.h. eriosade projektid/vee- ja kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasiprojektid). Juhul kui müüja ei anna nimetatud projekte ostjale nimetatud tähtajal üle, on ostjal õigus vähendada ostuhinda, kuid mitte rohkem kui kahe miljoni krooni (127 823,30 eurot) võrra. 02.10.2010. a on sõlmitud OÜ XXX ja OÜ XXX vahel laenuleping, millega OÜ XXX andis OÜ-le XXX laenu 1 780 000 krooni intressimääraga 24% aastas. Asjaolu on tõendatud 02.10.2010. a OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepinguga (tl 225, I kd). OÜ XXX on XXX OÜ-le 02.10.2010 laenulepingu alusel üle andnud 09.10.2010. a 700 000 krooni (Asjaolu on tõendatud 09.10.2010 maksekorraldusega [tl 221]), 14.10.2010. a 300 000 krooni (Asjaolu on tõendatud 19.10.2010 maksekorraldusega [tl 222]), 19.10.2010. a 400 000 krooni (Asjaolu on tõendatud 19.10.2010 maksekorraldusega [tl 223]), 24.11.2010. a 380 000 krooni (Asjaolu on tõendatud 24.11.2010 maksekorraldusega [tl 224]). 29.12.2010. a on sõlmitud OÜ XXX ja OÜ XXX vahel kokkuleppe tasaarvestuse teostamise kohta, mille punktis 4 pooled avaldavad ja kinnitavad, et kokkulepe sõlmimise järgselt võlgneb OÜ XXX OÜ-le XXX laenulepingu alusel 58 722,60 krooni 6(12)
2-11-43718
•
•
põhivõlana ning OÜ XXX kohustub kõnealuse summas ja sellelt arvestatud intressi tasuma OÜ-le XXX kooskõlas laenulepingu tingimustega ning et OÜ XXX müügilepingu punktis 2.2 tulenevad kohustused loetakse kokkuleppes kirjeldatud tasaarvestuse teostamisega nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetuks. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010. a OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkuleppega tasaarvestuse teostamise kohta (tl 227-228, I kd). OÜ XXX tasus OÜ-le XXX 29.12.2010. a vastavalt kinnisasjade ostu-müügilepingule 1 400 000 krooni. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010. a. maksekorraldusega [tl 229, I kd]) ja 20.01.2011. a 27 000 eurot (so 422 458,20 krooni) Asjaolu on tõendatud 20.01.2011 maksekorraldusega [tl 230, I kd]). 11.01.2011. a on sõlmitud OÜ XXX ja OÜ XXX vahel kokkuleppe kohustuste ülevõtmise ja laenuleping, mille punktis 1 sisaldub poolte vaheline kokkulepe, et käesoleva laenulepingu sõlmimisega võtab OÜ XXX tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. a kokku 3 500 000 krooni ulatuses üle loovutamise lepingust tulenevad OÜ XXX kohustused, sh võimalikud sissenõutavaks mittemuutunud kohustused OÜ XXX ees. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010. a OÜ XXX ja OÜ XXX vahel 11.01.2011. a sõlmitud kokkuleppe kohustuste ülevõtmise ja laenulepinguga (tl 130-132 I kd).
11.Käesolev hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku TMS § 118 lg 1 alusel ning vastava normi kohaselt on nõude arestimise puhul sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et 16.02.2011. a Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr XXX kohustati kostjat OÜ-t XXX mitte tasuma täitemenetluse võlgnikuks olevale OÜ-le XXX võlgu olevat summat kuni Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude rahuldamiseni ning kandma 29.12.2010. a kinnistute müügilepingu punktist 2.1 tuleneva summa OÜ XXX maksuvõla katteks summas 137 836,14 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole. Seega nõuab hageja põhihagis kostja ja täitemenetluse võlgniku vahel 29.12.2010. a sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingust tuleneva kostja kinnisasjade eest müügihinna tasumise kohustuse täitmist maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 6 alusel nõude arestimise kaudu endale. Esmalt märgib kohus, et TMS § 118 lg 1 ei võimalda sissenõudjal nõuda täitemenetluse võlgniku suhtes kohustuse täitmiseks raha väljamõistmist otse endale, vaid tulenevalt sättes sõnastusest saab sissenõudja nõuda kolmandalt isikult võlgniku kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sest raha väljamõistmine sissenõudja kasuks saab toimuda vaid käimasoleva täitemenetluse kaudu, mitte selle väliselt. Kohtu hinnangul on osundatud sätte üheks eesmärgiks tagada ka sissenõudjate (sh kohtutäituri) võrdne kohtlemine. Seega ei ole alust hageja 21.02.2012. a. dateeringuga avalduse (tl 80-81, II kd) resolutiivosa esimesel järjekohal asuva nõude raha 137 836,14 euro kostjalt hageja kasuks välja mõistmiseks alust ning rahuldamisele kuulub osaliselt alternatiivsena esitatud nõue.
12.Kohus leiab, et täitemenetluse sissenõudja poolt võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu TMS § 118 lg 1 alusel maksma pandud võlgniku nõude puhul on tegemist nõudega, mis on selle sundtäitmisel arestimise tulemusel läinud sissenõudjale üle VÕS § 173 lg 3 tähenduses. Vastavalt VÕS § 173 lg-le 1 kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. VÕS § 173 lg 2 järgi kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut. Kooskõlas VÕS § 176 lg-ga 1 võib kohustuse ülevõtja võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest
7(12)
2-11-43718 õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Seega võib kohtu hinnangul täitemenetluse võlgniku suhtes kohustatud isik esitada sissenõudja kasuks arestitud nõudele osundatud sättes märgitud ulatuses ka vastuväiteid, mida oleks võinud esitada võlgnik ise.
13.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et 29.12.2010. a sõlmisid XXX OÜ (müüja), OÜ XXX (ostja) ja OÜ XXX (hüpoteegipidaja) notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu 9 kinnisasja müümiseks kokku hinnaga 9 300 000 krooni (so 594 378.33 eurot). Kohus on ka tuvastanud, et 16.02.2011. a Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr XXX kohustati OÜ-t XXX mitte tasuma OÜ-le XXX võlgu olevat summat kuni Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude rahuldamiseni ning kandma 29.12.2010. a kinnistute müügilepingu punktist 2.1 tulenev müügihind OÜ XXX maksuvõla katteks summas 137 836,14 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole. Seega oli arestitud eelnimetatud kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue summas 137 836.14 eurot. Käeolevas asjas seisnevad kostja vastuväited selles, et kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue on osaliselt lõppenud täitmisega, osaliselt tasaarvestusega ning osaliselt ei ole sissenõutavaks muutunud põhjusel, et kohustuse täitmise tingimus ei olnud saabunud. Kohus on käesoleva otsuse p-is 10 tuvastanud, et vaidlusaluse kinnisasjade müügilepingu punkti 2.2. kohaselt on kostja (ostjana) ja OÜ XXX (müüjana) kinnitanud, et ostuhinnast 1 800 000 krooni on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist pangaülekandega ning nimetatud summa saamist tõendab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Kohus on ka tuvastanud, et 02.10.2010. a on sõlmitud kostja ja OÜ XXX vahel laenuleping, millega kostja andis OÜ-le XXX laenu 1 780 000 krooni intressimääraga 24% aastas ning et kostja on XXX OÜ-le 02.10.2010 laenulepingu alusel üle andnud 09.10.2010. a 700 000 krooni, 14.10.2010. a 300 000 krooni, 19.10.2010. a 400 000 krooni, 24.11.2010. a 380 000 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 197 lg-le 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tekib tasaarvestuse õigus ja tasaarvestus iseenesest on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestaval poolel oli õigus nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmist ja teisel poolel oli nõue tasaarvestava poole vastu. Järelikult olnuks kostjal õigus täita 29.12.2010. a kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustus müügilepingu sõlmimisel ning tasaarvestada tasumisele kuuluv müügihind oma laenulepingust tuleneva nõudega pärast selle sissenõutavaks muutumist. Käesolevalt on leidnud aga asjas tuvastamist, et kolmas isik, täitemenetluse võlgnik ja kostja on sõlminud kokkuleppe, milles väljendatud tahteavaldustes on väljendatud nõusolekud pooltevahelise laenulepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisega (vt kokkuleppe tasaarvestuse kohta p (iii) tl 227, I kd) ning et pooltevahelise kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustus ning laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus on lõppenud tasaarvestusega summas 1 800 000 krooni. Seega tuleb pooltevahelise kinnisasjade müügihinna tasumise kohustuse võlasuhe ja laenulepingust tuleneva laenu tagastamise võlasuhe lugeda tasaarvestusega täidetuks. Kohtu hinnangul ei välista seadus arvestades võlaõiguses prevaleerivat lepinguvabaduse põhimõtet vastastikuste samaliigiliste nõuete tasaarvestamist kokkuleppel, st kui tasaarvestatava ehk nn passiivnõude omaja on avaldanud tahet, milles on väljendatud nõusolek täita kohustus enne selle lepingu järgi sissenõutavaks muutumist. Ka õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, mille järgi võib tasaarvestuse ka lepinguliselt kokku leppida. Seega võib kokkuleppe teel ka 8(12)
2-11-43718 mitte arvestada neid eeldusi, mis seadus esitab ühepoolsele tasaarvestusele (vt nt Schlechtriem, P. Võlaõigus. Üldosa. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1999, 197 lk). Kostja on 05.10.2011. a menetlusdokumendis märkinud, et kolmas isik OÜ XXX võlgneb talle eelnimetatud laenulepingu alusel jätkuvalt põhivõlana 58 772,60 krooni, millele lisandub intress 77.22 krooni ning viivis kokku 81 037.19 krooni, mida kostja on vähendanud põhivõla summani, kokku seega 117 622,42 krooni. Samas avaldab kostja, et tasaarvestab osundatud laenulepingust tuleneva nõude kinnisasjade müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõudega (protsessuaalne tasaarvestus). Kohtu hinnangul kohaldub siin kostja suhtes VÕS § 200 lg-s 3 sätestatud tasaarvestuse keeld, mis ei luba senisel võlgnikul lõpetada täitemenetluse võlausaldaja nõuet tasaarvestusega, sest asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostjal olnuks võimalik oma pooltevahelisest laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamine juba enne kinnisasjade müügilepingust tuleneva nõude arestimist. VÕS § 200 lg 3 sätestab arestitud nõude tasaarvestuse keelu täitmissurrogaadina juhul, kui tasaarvestav pool omandas nõude pärast arestimist või kui tema nõue muutus sissenõutavaks pärast arestimist ja arestitud nõudest hiljem. Nagu eelpool märgitud on täitemenetluse võlgnik ja kostja sõlminud kokkuleppe pooltevahelise laenulepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisega 29.12.2010. a. ning tasaarvestanud vastastikused nõuded summas 1 800 000 krooni. Samuti on asjas tuvastatud, et 29.12.2010. a on sõlmitud kostja ja OÜ XXX vahel kokkulepe tasaarvestuse teostamise kohta, mille punktis 4 pooled avaldavad ja kinnitavad, et kokkuleppe sõlmimise järgselt võlgneb OÜ XXX kostjale laenulepingu alusel 58 722,60 krooni põhivõlana ning OÜ XXX kohustub kõnealuse summas ja sellelt arvestatud intressi tasuma kostjale kooskõlas laenulepingu tingimustega ning et kostja müügilepingu punktis 2.2 tulenevad kohustused loetakse kokkuleppes kirjeldatud tasaarvestuse teostamisega nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetuks. 02.10.2010. a OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingu p 3 kohaselt võttis laenusaaja kohustuse laenusumma tagastada hiljemalt 31.12.2011. a (tl 225, I kd). Järelikult olnuks kostjal tasaarvestada müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõue oma laenulepingust tuleneva nõudega osas, milles see oli tasaarvestusega veel täitmata pärast selle sissenõutavaks muutumist 31.12.2011. a, kuid müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue oli 16.02.2011. a. arestitud ning vaidlust ei ole, et kostja on sellest ka teadlik. Kuna VÕS § 200 lgst 3 tuleneb tasaarvestuse keeld täitmissurrogaadina juhtudel, kui nõue muutus sissenõutavaks pärast arestimist ja arestitud nõudest hiljem, on pärast täitemenetluse võlgnikule kuuluva nõude arestimist selle tasaarvestamine kostja kui müügilepingu võlgniku poolt lubamatu, mistõttu ei saa lugeda tasaarvestusega täidetuks kostja müügihinna tasumise kohustust summas 117 622,42 krooni. Kohus ei nõustu hagejaga, et 29.12.2010. a. täitemenetluse võlgniku ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe tasaarvestuse teostamise kohta näol on tegemist kinnisasjade müügilepingu muutmisega, mis on tehingu notariaalselt tõestatud vormi järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg1 alusel tühine. Kõnesolevast 29.12.2010. a. täitemenetluse võlgniku ja kostja vahel sõlmitud tasaarvestuse kokkuleppes väljendatud tahteavalduste sisust saab üheselt järeldada, et poolte tahe on suunatud nendevaheliste vastastikuste nõuete tasaarvestamisele st üheliigiliste maksmapandavate või täidetavate nõuete vastastikusele kustutamisele mitte aga lepingust tulenevate õiguste ja/või kohustuste muutmisele. VÕS § 198 kohaselt on tasaarvestuseks piisav vastuvõtmist vajav tahteavaldus, millele seadus vorminõudeid sätestanud ei ole. Asjaolu, et käesolevalt on tasaarvestus teoks saanud mitte ühe osapoole ühepoolse õiguskujundava tahteavalduse, vaid lepingu teel, ei muuda nõudeid tehingu vormi osas. Hageja väitel on 29.12.2010. a. täitemenetluse võlgniku ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe tasaarvestuse teostamise kohta tehtud vaatamata sellel märgitud kuupäevale pärast kostjale kuuluva nõude arestimist (16.02.2011. a.) ning seega tühine TMS § 111 sätestatud keelu tõttu. Hageja tugineb asjaolu tõendamiseks 07.02.2011. a. Maksukohustuslase suuliste selgituste 9(12)
2-11-43718 protokollile (tl 86-88, I kd), millest nähtuvalt on maksuhaldurile selgitusi andnud kostjale raamatupidamisteenust osutav XXX , samuti 18.02.2011. a. protokollile kolmanda isiku suuliste selgituste kohta, millest nähtuvalt on selgitusi andnud OÜ XXX juhatuse liige XXX . Kohtu hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et protokollides ei ole selgitusi andnud isikud teinud avaldust kõnesoleva tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu kohta, teha järeldust, et kostja ja kolmas isik ei oleks tasaarvestamisele suunatud tahteavaldusi vahetanud, sest protokollist nähtuvalt on isikud andnud selgitusi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse töötajate konkreetsetele küsimustele. 24.03.2011. a. protokollist kolmanda isiku suuliste seletuste kohta nähtuvalt on selgitusi andnud ka kostja juhatuse liige XXX , kes on avaldanud, et 29.12.2010. a. müügilepingu sõlmimisel suuliselt leppisime kokku XXX ega, et müügihinnast 1 800 000 loetakse tasutuks 02.10.2010 laenulepingu järgi üle kantud summadega (tl 101-102, II kd), mis annab alust järeldada, et vähemalt suuliselt olid 29.12.2010. a. tahteavaldused kostja ja kolmanda isiku nõuete tasaarvestamiseks vahetatud. Ka ei oma vaidlusaluse tasaarvestuse teostamise kokkuleppega seonduv määravat tähtsust seetõttu, et kohtu hinnangul on kinnisasjade müügilepingu p 2.2 käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi. Tegemist on dokumendiga, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Kohtu hinnangul ei ole veenvalt tõendamist leidnud, et tasaarvestuse kokkulepe oleks sõlmitud pärast 16.02.2011. a.
14.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingu punkti 2.3. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub kostja tasuma kolmanda isiku (müüja) kontole XXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis hiljemalt 01.01.2011. a. Kohus tuvastas, et kostja tasus kolmandale isikule OÜ-le XXX 29.12.2010. a vastavalt kinnisasjade ostumüügilepingule 1 400 000 krooni ja 20.01.2011. a 27 000 eurot (so 422 458,20 krooni). Seega on vaidlusalusest kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue lõppenud täitmisega kokku summas 1 822 458.80 krooni enne nõude arestimist 16.02.2011. a.
15.Kohus on otsuse p-is 10 tuvastanud, et kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingu punkti 2.4. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 (127 823,30 eurot) krooni kohustub kostja tasuma kolmanda isiku (müüja) poolt näidatud kontole hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale. Kohus on tuvastanud, et kõnesoleva kinnisasjade müügilepingu punkti
2.8.kohaselt kohustub müüja hiljemalt 01.06.2011. a. ostjale üle andma lepingu objektiks olevatele kinnistutele planeeritavate elamute ehitusprojektid (s.h. eriosade projektid/vee- ja kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasiprojektid). Juhul kui müüja ei anna nimetatud projekte ostjale nimetatud tähtajal üle, on ostjal õigus vähendada ostuhinda, kuid mitte rohkem kui kahe miljoni krooni (127 823,30 eurot) võrra. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg-le 1 on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kohus nõustub kostjaga, et vaidlusaluse kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna summas 2 000 000 krooni tasumise kohustuse tekkimine oli seatud sõltuvusse müüja (kolmas isik) poolt kinnisasjadele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale, mistõttu on tegemist tingimusliku tehinguga ning antud asjaoludel on müügihinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks, et müüja (kolmas isik) andnuks kostjale üle lepingus märgitud elamute ehitusprojektid. Kolmanda isikuna menetluses osalev täitemenetluse võlgnik OÜ XXX kui ehitusprojektide üleandmiseks kohustatud isik on oma 10(12)
2-11-43718 27.03.2012. a. kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et ei ole suutnud kostjale ehitusprojekte üle anda (tl 174, II kd). Seega ei ole lepingupoolte vahel vaidlust, et müügihinna tasumise nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks olev tingimus ei ole siiani saabunud, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust müügihinna tasumiseks summas 2 000 000 krooni ning ei ole alust nõuda kohustuse täitmist.
16.Kohtuotsuse p-is 10 on kohus tuvastanud, et kostja ja kolmanda isiku (müüja) vahelise kinnisasjade müügilepingu punkti 2.5. kohaselt ostuhinnast 3 500 000 krooni (223 733,67 eurot) kohustub ostja tasuma müüja soovil hüpoteegipidaja kontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis hiljemalt 01.08.2011. a. seoses kõigi lepingu esemeid koormava hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamise eest viie tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale. Kohus on ka tuvastanud, et 11.01.2011. a on sõlmitud OÜ XXX ja kostja vahel kokkuleppe kohustuste ülevõtmise ja laenuleping, mille punktis 1 sisaldub poolte vaheline kokkulepe, et käesoleva laenulepingu sõlmimisega võtab kostja tagasiulatuvalt alates 01.01.2011. a kokku 3 500 000 krooni ulatuses üle loovutamise lepingust tulenevad OÜ XXX kohustused, sh võimalikud sissenõutavaks mittemuutunud kohustused OÜ XXX ees ning p 2 kohaselt loovutamise lepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste ülevõtmisega ostja (kostja) poolt loevad Pooled müügilepingu punkti 2.5. tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse hüpoteegipidaja eest täies ulatuses ja nõuetekohaselt täidetuks. Hüpoteegipidaja kohustub väljastama kümne (10) kalendripäeva jooksul käesoleva laenulepingu sõlmimisest OÜ XXX kirjaliku kinnituse, mille kohaselt loeb Hüpoteegipidaja käesoleva Laenulepingu sõlmimisega OÜ XXX loovutamise lepingust tulenevad kohustused 3 500 000 krooni ulatuses täidetuks ja seeläbi lõppenuks. Kohus leiab, et kostja poolt OÜ XXX kohustuste ülevõtmisega 11.01.2011. a ning arvestades hüpoteegipidaja vastavat kinnitust lepingus, tuleb kinnisasjade müügilepingu punktis 2.5 sisalduv kohustus lugeda täidetuks. Ka kolmas isik, OÜ XXX on oma 27.03.2012. a. kohtusse jõudnud seisukohas märkinud, et kinnisasjade müügilepingu p-is 2.5 toodud summa 3 500 000 krooni on talle kostja poolt tasutud võlakohustuste ülevõtmisega summas 3 500 000 krooni. Seega, kuna kolmas isik on OÜ XXX müügilepingu p-is 2.5 täitmise sellisel viisil vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4). Hageja väide, et ka 11.01.2011. a OÜ XXX ja kostja vaheline kokkuleppe on sõlmitud mitte kokkuleppes märgitud kuupäeval 11.01.2011. a vaid pärast vaidlusaluse nõude arestimist on ümber lükatud tunnistaja XXX ütlustega: “11.01.2011. a kokkulepe kohustuse ülevõtmise ja laenulepingu kohta on mulle tuttav. Mina allkirjastasin OÜ XXX nimel antud kokkuleppe. Kokkuleppe allosas vasakpoolses nurgas asuv allkiri on minu oma. Kõnesolev kokkulepe on allkirjastatud 11.01.2011. a. ja see toimus tõenäoliselt XXX kontoris. Kokkulepe oli advokaadi ette valmistatud.“ (tl 179, II kd). Seega, arvestades eeltoodut tuleb lugeda kinnisasjade müügilepingu p-ist 2.5 tulenev kostja kohustus täidetuks alates 11.01.2011. a. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et kostjal on täitmata kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingust tuleneva kohustuse summas 177 541,80 krooni, s.o. 11 346.99 eurot (9 300 000-1 800 000-1 822 458,20 [1 400 000+422 458,20]-3 500 000-200 000 krooni, mis ei ole sissenõutavaks muutunud). Kohus ei nõustu kostjaga justkui kuuluks nimetatud 177 541,80 krooni vähendamisele 50 000 krooni võrra seoses ostuhinnale alusetult lisatud käibemaksuga, sest kinnisasjade müügihinna osas on sõlmitud kokkuleppe, poolte tahteavaldused on ka notariaalselt tõestatud ning avalikõiguslikud maksuõigussuhted ei saa muuta pooltevahelist võlaõiguslikku kokkulepet kinnisasjade müügihinna osas. Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingust tulenev kohustuse summas 177 541,80 krooni, s.o. 11 346.99 euro tasumisega viivitamise tõttu, tuleb nimetatud summalt vastavalt müügilepingu p-ile 2.6 kostjalt välja mõista ka viivis (lepingu p-ist 2.3 11(12)
2-11-43718 tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamine). Ajavahemiku 02.01.2011. a kuni 23.04.2012. a. tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,03% päevas põhivõlalt 11 346.99 eurolt summas 1627,16 eurot. Lõpp-päev Alguspäev 23.4.12 2.1.11
Põhivõlg 11 346,99
Viivitatud Viivis päevi 10,95%
Viivis 1 627,16
17.19.09.2011. a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks määranud arestida haginõude ulatuses (137 836,14 eurot) XXXOÜ (registrikood XXX ) maksusumma tagastusnõue, millega keelata Maksu- ja Tolliametil (registrinumber 70000349) täita XXXOÜ-le tagastusnõue kuni 137 836,14 euro ulatuses. Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu osaliselt s.o. hagi rahuldavas osas jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Ülejäänud osas tuleb hagi tagamine tühistada.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 167 lg-le 1 iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 2 kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 07.02.2012. a. korraldaval istungil tegi kostja hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub 177 541,80 krooni, millele lisanduvad viivised ning kostja ei nõuaks hagejalt menetluskulusid (tl 73, II kd). Kostja ettepanekuga ei nõustunud (tl 79, II kd). Kuna hagi rahuldati osaliselt ulatuses, nagu kohtumenetluses kostja pakkus, jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.