Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu) hagi OÜ Altedis Eesti vastu 137 836,14 euro väljamõistmiseks, alternatiivselt 137 836,14 euro väljamõistmiseks, mis tuleb kanda kohtutäituri Terje Tšapise ametialasele arvelduskontole Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
124 861,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, asukoht Endla 8, Tallinn), esindaja Aleksei Vassiljev; Kostja OÜ Altedis Eesti (registrikood 11027350, asukoht J. Kappeli 8-5/6, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup; Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Nextprom OÜ (registrikood 11591518, asukoht Mustamäe tee 143-36, Tallinn).
Kohtuistungi toimumise aeg
27.09.2012
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.15.09.2011 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (hageja) kohtule hagi OÜ Altedis Eesti (kostja) vastu 137 836,14 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kohustas maksuhaldur 25.01.2011 korraldusega nr 13-11/3657 Nextprom OÜ-d tasuma maksuvõlga kogusummas 137 836,14 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates, mida Nextprom OÜ ei teinud. Seetõttu alustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist.
3.10.02.2008 koostas maksuhaldur korraldused krediidiasutustele, millega kohustas Eestis asuvaid krediidiasutusi arestima maksukohustuslase Nextprom OÜ olemasolevad pangakontod võlasumma ulatuses. Nextprom OÜ pangakontode arestimise tulemusena ei õnnestunud 25.01.2011 korraldust täita. 07.06.2011 edastas hageja 25.01.2011 korralduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale võlgniku Nextprom OÜ suhtes täitemenetluse algatamiseks. Hageja täitedokumendi alusel viib täitemenetlust läbi Tallinna kohtutäitur Terje Tšapis. Kohtutäituri poolt sissenõude pööramisega võlgniku varale ei kaasnenud hageja nõuete rahuldamist. Perioodil alates 07.06.2011 on kohtutäituri poolt algatatud täitemenetluse raames laekunud maksuhaldurile Nextprom OÜ maksuvõlgade katteks 0 krooni.
4.29.12.2010 sõlmisid Nextprom OÜ ja kostja notariaalselt tõestatud kinnistute müügilepingu (not reg nr 4627), mille kohaselt Nextprom OÜ müüs ja kostja ostis 9 kinnistut: Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Tiskrevälja tn 47a (registriosa nr xxxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Rannaniidu tn 6b (registriosa nr xxxxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Taludevahe tn 55 (registriosa nr xxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Taludevahe tn 55b (registriosa nr xxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Rannaniidu tn 6 // Tiskrevälja tn 45 (registriosa nr xxxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Rannaniidu tn 6A (registriosa nr xxxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Tiskrevälja 47b (registriosa nr xxxxxxxxx), Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Rannaniidu tn 6c (registriosa nr xxxxxxxx) ja Harjumaa, Viimsi vald, Pringi küla, Tammlaane tee 22 (registriosa xxxxxxxxxxx).
5.Müügilepingu p 2.1 kohaselt on kinnisvara müügihinnaks kokku 9 300 000 krooni (594 378,33 eurot). Müügilepingu p 2.2 kohaselt on ostuhinnast 1 800 000 krooni (115 040,97 eurot) Nextprom OÜ-le tasutud enne müügilepingu sõlmimist pangaülekandega, mida tõendab viimatinimetatu oma allkirjaga müügilepingul. Müügilepingu punkti 2.3. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja kontole
Danske Bank AS Eesti filiaalis hiljemalt 01.01.2011. Müügilepingu p 2.4 kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja kontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale. Müügilepingu p 2.5 kohaselt ostuhinnast 3 500 000 krooni (223 733,67 eurot) kohustub ostja tasuma müüja soovil hüpoteegipidaja kontole Swedbank AS-is hiljemalt 01.08.2011. Müügilepingu p 2.2 järgi on ostuhinnast 1 800 000 krooni (115 040,97 eurot) tasutud enne lepingu sõlmimist pangaülekandega (hagejal on andmed 1 400 000 krooni ülekandmisest, mis on laekunud Nextprom OÜ pangakontole 29.12.2010, ülejäänud 400 000 krooni ülekandmisest puuduvad hagejal andmed). 20.01.2010 kandis kostja Nextprom OÜ arveldusarvele 27 000 eurot. Peale 20.01.2010 ei ole kostja Nextprom OÜ-le kinnistute eest makseid tasunud, mida on kostja juhatuse liige ise 13.04.2011 saadetud e-kirjaga maksuhaldurile kinnitanud. Seega seisuga 16.02.2011 on kostja tasunud 29.12.2010 sõlmitud kinnistute müügilepingu järgi Nextprom OÜ-le vaid 142 040,97 eurot (1 800 000 krooni ja 27 000 eurot). Kinnistute ostuhinnast on 452 337,36 eurot jäetud tasumata. 16.02.2011 korraldusega nr 13-13/14-1 arestis maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p 6 alusel 29.12.2010 sõlmitud kinnistute müügilepingu p-s 2.1 märgitud Nextprom OÜ nõude kostja vastu 452 337,36 eurot ning kohustas kostjat mitte tasuma Nextprom OÜ-le võlgu olevat summat kuni maksuhalduri nõude rahuldamiseni ja kandma müügilepingu p-st 2.1 tuleneva summa 137 836, 14 eurot Nextprom OÜ maksuvõla katteks Maksu- ja Tolliameti pangakontodele. Kostja ei ole korraldust vaidlustanud ega esitanud ka vastuväiteid. Hagi esitamise ajal on nimetatud korraldus täitmata, mistõttu palus hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks 137 836,14 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. 28.10.2011 esitatud seisukohas kostja vastusele märkis hageja, et kuna kostja võttis nõude summas 9919,38 krooni omaks, on võimalik teha nimetatud summa ulatuses omaksvõtul põhinev kohtuotsus. Omaksvõetud sissenõutavaks muutunud nõudele (9 919,38 krooni) lisanduvad viivisenõuded 29.12.2010 müügilepingu p 2.6 kohaselt 0,03% tähtajaks tasumata summast alates 01.01.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks märkis hageja, et kontrollimenetluse tulemusena oli koostatud haldusakt – 25.05.2011 maksuotsus nr 12.23/503-12, mis Maksu- ja Tolliameti otsusega tunnistati kehtetuks. Seega on arusaamatu, mis õiguslikku tähendust omistab kostja kehtetuks tunnistatud haldusaktile ning kuidas on hageja seotud kehtetuks tunnistatud haldusaktis kirjeldatud asjaoludega ja seisukohtadega. Ülejäänud osas jäi hageja hagis esitatu juurde. 21.02.2012 esitas hageja haginõude täienduse, milles palus kostjalt välja mõista 137 836,14 eurot või alternatiivselt välja mõista 137 836,14 eurot, mis kanda kohtutäituri Terje Tšapise ametialasele arvelduskontole.
Kostja seisukoht
10.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
11.29.12.2010 sõlmitud müügilepingu p 2.2 kohaselt on ostuhinnast 1 800 000 krooni Nextprom OÜ-le tasutud enne müügilepingu sõlmimist pangaülekandega ning nimetatud summa saamist kinnitab Nextprom OÜ esindaja oma allkirjaga müügilepingul. Hagiavalduses väidab hageja pahatahtlikult ja vastuoluliselt maksumenetluses tuvastatuga, justkui puuduksid tõendid vastava makse tegemise kohta. Hageja ei ole avaldanud maakohtule, et hageja viis paralleelselt maksumenetlusega Nextprom OÜ suhtes läbi ka kontrollimenetlust kostja suhtes 2010. aasta detsembri käibemaksu arvestuse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kontrollimiseks). Nii kontrollimenetluse tulemusel koostatud kontrollaktist (hageja 06.05.2011 kontrollakt nr 12.2-3/503-11) kui ka maksuotsusest (hageja 25.05.2011 maksuotsus nr 12.2-3/503-12) nähtuvalt on
maksumenetluses tuvastatud kostja poolt Nextprom OÜ-le perioodil 09.10.2010 kuni 29.11.2010 kokku nelja pangaülekandega 1 780 000 krooni tasumine selgitusega „laenuleping“. Maksumenetluses on mh esitatud ka Nextprom OÜ ja kostja vahel 02.10.2011 sõlmitud laenuleping, mille p-de 1-4 kohaselt andis kostja Nextprom OÜ-le laenu 1 780 000 krooni tähtajaga kuni 31.12.2010, kusjuures Nextprom OÜ kohustus tasuma kostjale intressi arvestusega 24% laenusumma jäägilt aastas. Müügilepingu sõlmimise päeva seisuga moodustas laenuintress kokku 78 772,60 krooni, st Nextprom OÜ võlgnes kostjale laenulepingu alusel kokku 1 858 772,60 krooni. Müügilepingu sõlmimisel teostasid kostja ja Nextprom OÜ tasaarvestuse, mille kohaselt tasaarvestati kostja laenulepingust tulenev nõue Nextprom OÜ vastu 1 800 000 krooni ulatuses müügilepingu p-st 2.2 tuleneva Nextprom OÜ sama suure vastunõudega kostja vastu. Tasaarvestuse teostamise järgselt võlgnes Nextprom OÜ kostjale laenulepingu alusel jätkuvalt põhivõlana 58 772,60 krooni. Samaaegselt müügilepingu sõlmimisega vormistasid Nextprom OÜ ja kostja tasaarvestuse teostamise kohta ka lihtkirjaliku kokkuleppe. Kostja hinnangul on selge, et faktiliselt on kostja enda müügilepingu p-st 2.2 tulenevad kohustused Nextprom OÜ ees täies ulatuses ja nõuetekohaselt täitnud, kusjuures tõendid kohustuste täitmise kohta on maksumenetluse käigus esitatud ka hagejale, kes on neid aga hagiavalduse esitamisel pahatahtlikult kohtu eest varjanud.
12.Müügilepingu p 2.3 kohaselt kohustus kostja ostuhinnast 2 000 000 krooni OÜ-le Nextprom tasuma hiljemalt 01.01.2011. Hagiavalduse p-s 1.4 esitatud seisukohad kõnealuse summa tasumise osas on arusaamatud ning vastuolulised. Hageja väidab esmalt, et tal puuduvad andmed kostja poolt 1 400 000 krooni ja 27 000 euro kõrval täiendavate summade tasumise kohta Nextprom OÜ-le, kuid ometigi loeb hageja ka ise 16.02.2011 seisuga kostja poolt Nextprom OÜ-le tasutuks 142 040,97 eurot (1 800 000 Eesti krooni ja 27 000 eurot). Kostjale jäävad hageja vastuolulised seisukohad arusaamatuks. Hagiavalduse lisadeks 4 ja 5 olevatest kostja pangaväljavõtetest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et kostja on müügilepingu alusel tasunud Nextprom OÜ-le vastavalt 29.12.2010 kokku 1 400 000 krooni ja 20.01.2011 täiendavalt 27 000 eurot (422 458,20 krooni). Seega kokku on hageja tasunud 1 822 458,20 krooni ning müügilepingu p 2.3 alusel kuulub täiendavalt tasumisele 177 541,80 krooni. Hageja soov lugeda maksed teostatuks müügilepingu p 2.2 alusel on kostjale arusaamatu, kuna mõlemad maksed on tehtud faktiliselt pärast müügilepingu sõlmimist, samas kui p-s 2.2 on sõnaselgelt räägitud enne müügilepingu sõlmimist tasutud summadest. Kostja kinnitab, et kõnealused maksed on tehtud p-st 2.3 tuleneva maksekohutuse täitmiseks.
13.Müügilepingu p 2.3 alusel tasumisele kuuluva summa jääk 177 541,80 krooni kuulub vähendamisele 50 000 krooni võrra seoses ostuhinnale alusetult lisatud käibemaksuga. Seega ei ületa müügilepingu p 2.3 alusel tasumisele kuuluv ostuhinna osamakse 127 541,80 krooni. Nextprom OÜ võlgneb kostjale laenulepingu alusel põhivõlana jätkuvalt 58 772,60 krooni, millele lisandub intressidena perioodi 29.-31.12.2010 eest 77,22 krooni ning viivistena perioodi 01.01.2011-03.10.2011 eest laenulepingu p 6 alusel 81 037,19 krooni. Arvestades, et kohtupraktikas ei ole peetud põhjendatuks viiviste tasumist põhivõlgnevust ületavas summas, siis võlgneb Nextprom OÜ kostjale laenulepingu alusel kokku 117 622,42 krooni. Vastavas summas tasaarvestab kostja käesolevaga müügilepingu p-st 2.3 tuleneva Nextprom OÜ nõude kostja vastu. Kostja hinnangul nähtub üheselt, et faktiliselt on kostja enda müügilepingu p-st 2.3 tulenevad kohustused Nextprom OÜ ees täitnud 1 990 080,70 krooni osas ning kostja võlgneb Nextprom OÜ-le üksnes 9 919,38 krooni.
14.Müügilepingu p-s 2.4 sisalduv kokkulepe on käsitletav edasilükkava tingimusega sõlmitud kokkuleppena, milles sisalduvad õigused ja kohustused tekivad alles tingimuse saabumisel. Kuivõrd Nextprom OÜ ei ole käesoleva hetkeni esitanud kostjale p-s 2.4
kirjeldatud ehitusprojekte, siis ei ole kõnealune ostuhinna osamakse sissenõutavaks muutunud ning kostjal puudub mistahes kohustus selle tasumiseks. Lisaks on kostja müügilepingu p-st 2.5 tuleneva ostuhinna osamakse tasumise kohustuse täitnud kokkuleppe sõlmimise teel ennetähtaegselt ning vastavas osas on kostja mistahes kohustused Nextprom OÜ ees lõppenud kohase täitmisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 1 tähenduses. Asjaolu, et kokkuleppe sõlmimisega loetakse Nextprom OÜ kohustused 3 500 000 krooni ulatuses OÜ Golem Investeeringud ees täidetuks, nähtub kokkuleppe kõrval ka OÜ Golem Investeeringud poolt väljastatud kinnituskirjast. Seega on faktiliselt kostja enda müügilepingu p-s 2.5 tulenevad kohustused Nextprom OÜ ees täies ulatuses ja nõuetekohaselt täitnud, kusjuures isegi juhul, kui eeldada, et kõnealune kohustus on tänaseni täitmata, siis puudub hagejal õigus nõuda müügilepingu p 2.5 alusel kostjalt mistahes summade tasumist. Kokkuvõttes on ilmne, et kostja on enda müügilepingust tulenevad sissenõutavaks muutunud kohustused Nextprom OÜ eest täitnud kokku 7 290 080,62 krooni ulatuses ning kostja võlgneb Nextprom OÜ-le kokku mitte rohkem kui 9 919,38 krooni. Vastavas summas oli kostja nõus hagi tagamise tühistamise korral hageja nõude vabatahtlikult täitma. Arvestades, et kostja oli selleks valmisolekut avaldanud ka varasemalt, sh maksumenetluse käigus, on hageja poolt kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta ka selles osas hageja kanda.
15.07.02.2012 toimunud kohtuistungil tegi kostja hagejale kompromissiettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale 177 541,80 krooni, kuid hageja sellega ei nõustunud.
16.09.03.2012 esitatud seisukohas märkis kostja, et ei ole võtnud ega võta omaks mitte ühtegi hageja faktiväidet jäädes hagivastuse seisukohtade juurde. Lisaks märkis kostja, et hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist iseendale ja esitas vastuväite hagi muutmise kohta.
17.27.03.2012 toimunud kohtuistungil vaidles kostja hageja esitatud teesidele vastu, kuna kostja hinnangul oli tegemist uue argumentatsiooniga, millele kostja ei ole saanud esitada vastuväiteid. Lisaks märkis kostja, et kuna ta tegi hagejale kompromissiettepaneku, siis selles ulatuses hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja nimetatud ettepanekuga ei nõustunud. Kostja lisas, et hagi tagamisega on tekitatud kostjale suur varaline kahju. Kolmanda isiku seisukoht
18.27.03.2012 esitas Nextprom OÜ seisukoha hagiavaldusele, milles leidis jätkuvalt, et tema kaasamine menetlusse on alusetu ja jäi kostjaga ühele arvamusele, et kostja ei võlgne Nextprom OÜ-le rohkem kui 177 542 krooni. Maakohtu otsus
19.Harju Maakohus rahuldas 23.04.2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Altedis Eesti põhivõla 11 346,99 eurot ja perioodil 02.01.2011-23.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivise 1627,16 eurot Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks, milline kohustus tuleb täita kohtutäituri Terje Tšapise ametialasele arvelduskontole 10010124459012 AS-is SEB Pank. Kuivõrd hagi rahuldati osaliselt ulatuses nagu kohtumenetluses kostja kompromissiettepanekuna pakkus, jättis kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda.
20.Kohus määras kohtuotsuse jõustumisel tühistada osaliselt hagi tagamise abinõuna kohaldatud OÜ Altedis Eesti maksusumma tagastusnõude arestimine 137 836,14 eurot ning keeld Maksu- ja Tolliametil täita OÜ-le Altedis Eesti tagastusnõue kuni 137 836,14 euro ulatuses. Kohus määras jätta kehtima hagi tagamise abinõuna kohaldatud OÜ Altedis Eesti maksusumma tagastusnõude arestimine summas 12 974,15 eurot ning keelata Maksu- ja Tolliametil täita OÜ-le Altedis Eesti tagastusnõue 12 974,15 euro ulatuses.
21.Maakohus tuvastas, et 25.01.2011 Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr 13-11/3657 kohustati Nextprom OÜ-d tasuma maksuvõlga summas 137 836,14 eurot. Asjaolu on tõendatud Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr 13-11/3657 (tl 56-57, I kd). 16.02.2011 Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr 13-13/14-1 kohustati OÜ-d Altedis Eesti mitte tasuma Nextprom OÜ-le võlgu olevat summat kuni Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude rahuldamiseni ning kandma 29.12.2010 kinnistute müügilepingu p-st 2.1 tuleneva summa 137 836,14 eurot Nextprom OÜ maksuvõla katteks Maksu- ja Tolliameti kontole. Asjaolu on tõendatud 16.02.2011 Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr 13-13/14-1 (tl 77-79). 07.06.2011 esitas Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse 25.01.2011 Maksu- ja Tolliameti korraldusest nr 13-11/3657 tuleneva maksuvõla sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud Maksu- ja Tolliameti 07.06.2011 avaldusega (tl 58). 29.12.2010 sõlmisid Nextprom OÜ (müüja), OÜ Altedis Eesti (ostja) ja OÜ Golem Investeeringud (hüpoteegipidaja) notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu üheksa kinnisasja müümiseks kokku hinnaga 9 300 000 krooni (so 594 378.33 eurot. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010 Nextprom OÜ, OÜ Altedis Eesti ja OÜ Golem Investeeringud vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepinguga (tl 61-72, I kd). 29.12.2010 Nextprom OÜ, OÜ Altedis Eesti ja OÜ Golem Investeeringud vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingus sisalduvad muuhulgas järgmised kokkulepped: p
2.2.kohaselt on ostuhinnast 1 800 000 krooni müüjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist pangaülekandega ning nimetatud summa saamist tõendab müüja oma allkirjaga müügilepingul (tl 66, I kd); p 2.3. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja kontole 332121290004 Danske Bank A/S Eesti filiaalis hiljemalt 01.01.2011; p 2.4. kohaselt ostuhinnast 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) kohustub ostja tasuma müüja poolt näidatud kontole hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale; p 2.5. kohaselt ostuhinnast 3 500 000 krooni (223 733,67 eurot) kohustub ostja tasuma müüja soovil hüpoteegipidaja kontole nr 221024600854 Swedbank AS-s hiljemalt 01.08.2011 seoses kõigi lepingu esemeid koormava hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamise eest viie tööpäeva jooksul arvates lepingu esemeks olevatele kinnistutele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale; p 2.8. kohaselt kohustub müüja hiljemalt 01.06.2011 ostjale üle andma lepingu objektiks olevatele kinnistutele planeeritavate elamute ehitusprojektid (s.h. eriosade projektid/vee- ja kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasiprojektid). Juhul kui müüja ei anna nimetatud projekte ostjale nimetatud tähtajal üle, on ostjal õigus vähendada ostuhinda, kuid mitte rohkem kui kahe miljoni krooni (127 823,30 eurot) võrra. 02.10.2010 sõlmisid OÜ Altedis Eesti ja Nextprom OÜ laenulepingu, millega OÜ Altedis Eesti andis Nextprom OÜ-le laenu 1 780 000 krooni intressimääraga 24% aastas. Asjaolu on tõendatud 02.10.2010 OÜ Altedis Eesti ja Nextprom OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga (tl 225, I kd). OÜ Altedis Eesti on Nextprom OÜ-le 02.10.2010 laenulepingu alusel üle andnud 09.10.2010 700 000 krooni (asjaolu on tõendatud 09.10.2010 maksekorraldusega [tl 221]), 14.10.2010 300 000 krooni (asjaolu on tõendatud 19.10.2010 maksekorraldusega [tl 222]), 19.10.2010 400 000 krooni (asjaolu on tõendatud 19.10.2010 maksekorraldusega [tl 223]), 24.11.2010 380 000 krooni (asjaolu on tõendatud 24.11.2010 maksekorraldusega [tl 224]). 29.12.2010 sõlmisid OÜ Altedis Eesti ja Nextprom OÜ kokkuleppe tasaarvestuse teostamise kohta, mille p-s 4 pooled avaldavad ja kinnitavad, et kokkuleppe sõlmimise järgselt võlgneb Nextprom OÜ OÜ-le Altedis Eesti laenulepingu alusel 58 722,60 krooni põhivõlana ning Nextprom OÜ kohustub kõnealuse summa ja sellelt arvestatud intressi tasuma OÜ-le Altedis Eesti kooskõlas laenulepingu tingimustega ning et OÜ Altedis Eesti müügilepingu p-st 2.2 tulenevad kohustused loetakse kokkuleppes kirjeldatud tasaarvestuse teostamisega
nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetuks. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010 OÜ Altedis Eesti ja Nextprom OÜ vahel sõlmitud kokkuleppega tasaarvestuse teostamise kohta (tl 227-228, I kd). OÜ Altedis Eesti tasus Nextprom OÜ-le 29.12.2010 vastavalt kinnisasjade ostu-müügilepingule 1 400 000 krooni (asjaolu on tõendatud 29.12.2010 maksekorraldusega [tl 229, I kd]) ja 20.01.2011 27 000 eurot (so 422 458,20 krooni) (asjaolu on tõendatud 20.01.2011 maksekorraldusega [tl 230, I kd]). 11.01.2011 sõlmisid OÜ Golem Investeeringud ja OÜ Altedis Eesti kohustuste ülevõtmise kokkuleppe ja laenulepingu, mille p-s 1 sisaldub pooltevaheline kokkulepe, et käesoleva laenulepingu sõlmimisega võtab OÜ Altedis Eesti tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 kokku 3 500 000 krooni ulatuses üle loovutamise lepingust tulenevad Nextprom OÜ kohustusted, sh võimalikud sissenõutavaks mittemuutunud kohustused OÜ Golem Investeeringute ees. Asjaolu on tõendatud 29.12.2010 OÜ Altedis Eesti ja OÜ Golem Investeeringud vahel 11.01.2011 sõlmitud kohustuste ülevõtmise kokkuleppe ja laenulepinguga (tl 130-132 I kd).
22.Hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 118 lg 1 alusel ning hageja nõuab põhihagis kostja ja täitemenetluse võlgniku vahel 29.12.2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnisasjade müügilepingust tuleneva kostja kinnisasjade eest müügihinna tasumise kohustuse täitmist MKS § 130 lg 1 p 6 alusel nõude arestimise kaudu endale. TMS § 118 lg 1 aga ei võimalda sissenõudjal nõuda täitemenetluse võlgniku suhtes kohustuse täitmiseks raha väljamõistmist otse endale, vaid tulenevalt sätte sõnastusest saab sissenõudja nõuda kolmandalt isikult võlgniku kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sest raha väljamõistmine sissenõudja kasuks saab toimuda vaid käimasoleva täitemenetluse kaudu, mitte selle väliselt. Seega rahuldas kohus hageja alternatiivnõude osaliselt.
23.Täitemenetluse sissenõudja poolt võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu TMS § 118 lg 1 alusel maksma pandud võlgniku nõude puhul on tegemist nõudega, mis on selle sundtäitmisel arestimise tulemusel läinud sissenõudjale üle VÕS § 173 lg 3 tähenduses. Kooskõlas VÕS § 173 lg-te 1-2 ja § 176 lg-ga 1 võib täitemenetluse võlgniku suhtes kohustatud isik esitada sissenõudja kasuks arestitud nõudele osundatud sättes märgitud ulatuses ka vastuväiteid, mida oleks võinud esitada võlgnik ise.
24.Kohus leidis, et kostjal olnuks õigus täita 29.12.2010 kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustus müügilepingu sõlmimisel ning tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel tasumisele kuuluv müügihind oma laenulepingust tuleneva nõudega pärast selle sissenõutavaks muutumist. Asjas on aga leidnud tuvastamist, et kolmas isik ehk täitemenetluse võlgnik ja kostja sõlmisid kokkuleppe, milles väljendati nõusolekut pooltevahelise laenulepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisega (vt kokkuleppe tasaarvestuse kohta p (iii), tl 227, I kd) ning et pooltevahelise kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustus ja laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus on lõppenud tasaarvestusega summas 1 800 000 krooni.
25.Seega tuleb pooltevahelise kinnisasjade müügihinna tasumise kohustuse võlasuhe ja laenulepingust tuleneva laenu tagastamise võlasuhe lugeda tasaarvestusega täidetuks. Kohtu hinnangul ei välista seadus arvestades võlaõiguses prevaleerivat lepinguvabaduse põhimõtet vastastikuste samaliigiliste nõuete tasaarvestamist kokkuleppel, st kui tasaarvestatava ehk nn passiivnõude omaja on avaldanud tahet, milles on väljendatud nõusolek täita kohustus enne selle lepingu järgi sissenõutavaks muutumist. Ka õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, mille järgi võib tasaarvestuse ka lepinguliselt kokku leppida. Seega võib kokkuleppe teel ka mitte arvestada neid eeldusi, mis seadus esitab ühepoolsele tasaarvestusele (vt nt Schlechtriem, P. Võlaõigus. Üldosa. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1999, 197 lk).
26.Kostja on 05.10.2011 menetlusdokumendis märkinud, et kolmas isik Nextprom OÜ võlgneb talle eelnimetatud laenulepingu alusel jätkuvalt põhivõlana 58 772,60 krooni, millele lisandub intress 77.22 krooni ning viivis kokku 81 037.19 krooni, mida kostja on vähendanud põhivõla summani, kokku seega 117 622,42 krooni. Samas avaldas kostja, et tasaarvestab osundatud laenulepingust tuleneva nõude kinnisasjade müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõudega (protsessuaalne tasaarvestus). Kohtu hinnangul kohaldub siin kostja suhtes VÕS § 200 lg-s 3 sätestatud tasaarvestuse keeld, mis ei luba senisel võlgnikul lõpetada täitemenetluse võlausaldaja nõuet tasaarvestusega, sest asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostjal olnuks võimalik oma pooltevahelisest laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamine juba enne kinnisasjade müügilepingust tuleneva nõude arestimist. 02.10.2010 OÜ Altedis Eesti ja Nextprom OÜ vahel sõlmitud laenulepingu p 3 kohaselt võttis laenusaaja kohustuse laenusumma tagastada hiljemalt 31.12.2011 (tl 225, I kd). Järelikult olnuks kostjal tasaarvestada müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõue oma laenulepingust tuleneva nõudega osas, milles see oli tasaarvestusega veel täitmata pärast selle sissenõutavaks muutumist 31.12.2011, kuid müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue oli 16.02.2011 arestitud ning vaidlust ei ole, et kostja on sellest ka teadlik. Kuna VÕS § 200 lg-st 3 tuleneb tasaarvestuse keeld täitmissurrogaadina juhtudel, kui nõue muutus sissenõutavaks pärast arestimist ja arestitud nõudest hiljem, on pärast täitemenetluse võlgnikule kuuluva nõude arestimist selle tasaarvestamine kostja kui müügilepingu võlgniku poolt lubamatu, mistõttu ei saa lugeda tasaarvestusega täidetuks kostja müügihinna tasumise kohustust summas 117 622,42 krooni.
27.Kohus ei nõustunud hagejaga, et 29.12.2010 täitemenetluse võlgniku ja kostja vahel sõlmitud tasaarvestuse teostamise kokkuleppe näol on tegemist kinnisasjade müügilepingu muutmisega, mis on tehingu notariaalselt tõestatud vormi järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Kõnesolevas kokkuleppes väljendatud tahteavalduste sisust saab üheselt järeldada, et poolte tahe on suunatud nendevaheliste vastastikuste nõuete tasaarvestamisele, st üheliigiliste maksmapandavate või täidetavate nõuete vastastikusele kustutamisele, mitte aga lepingust tulenevate õiguste ja/või kohustuste muutmisele. Asjaolu, et käesolevalt on tasaarvestus teoks saanud mitte ühe osapoole ühepoolse õiguskujundava tahteavalduse, vaid lepingu teel, ei muuda nõudeid tehingu vormi osas. Hageja väitel on kokkulepe tasaarvestuse teostamise kohta tehtud vaatamata sellel märgitud kuupäevale pärast kostjale kuuluva nõude arestimist (16.02.2011) ning seega tühine TMS § 111 sätestatud keelu tõttu. Hageja tugines asjaolu tõendamiseks 07.02.2011 maksukohustuslase suuliste selgituste protokollile (tl 86-88, I kd), millest nähtuvalt on maksuhaldurile selgitusi andnud kostjale raamatupidamisteenust osutav Marje Pihl, samuti 18.02.2011 protokollile kolmanda isiku suuliste selgituste kohta, millest nähtuvalt on selgitusi andnud Nextprom OÜ juhatuse liige Kalev Sakjas. Kohtu hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et protokollides ei ole selgitusi andnud isikud teinud avaldust kõnesoleva tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu kohta, võimalust teha järeldust, et kostja ja kolmas isik ei oleks tasaarvestamisele suunatud tahteavaldusi vahetanud, sest protokollist nähtuvalt on isikud andnud selgitusi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse töötajate konkreetsetele küsimustele. Kolmanda isiku suuliste seletuste 24.03.2011 protokollist nähtuvalt on selgitusi andnud ka kostja juhatuse liige Eiki Kruusi, kes on avaldanud, et 29.12.2010 müügilepingu sõlmimisel lepiti suuliselt Kalev Sakjasega kokku, et müügihinnast 1 800 000 loetakse tasutuks 02.10.2010 laenulepingu järgi üle kantud summadega (tl 101-102, II kd), mis annab alust järeldada, et vähemalt suuliselt olid 29.12.2010 tahteavaldused kostja ja kolmanda isiku nõuete tasaarvestamiseks vahetatud. Ka ei oma vaidlusaluse tasaarvestuse teostamise kokkuleppega seonduv määravat tähtsust seetõttu, et kohtu hinnangul on kinnisasjade müügilepingu p 2.2 käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi. Tegemist on dokumendiga, millega võlgnik
saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Kohtu hinnangul ei ole veenvalt tõendamist leidnud, et tasaarvestuse kokkulepe oleks sõlmitud pärast 16.02.2011.
28.Kohus leidis, et kostja ja kolmanda isiku vahelisest kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue on lõppenud täitmisega kokku summas 1 822 458.80 krooni enne nõude arestimist 16.02.2011. Kohus nõustus kostjaga, et kinnisasjade müügilepingust tulenev müügihinna 2 000 000 krooni tasumise kohustuse tekkimine oli seatud sõltuvusse müüja (kolmas isik) poolt kinnisasjadele ehitatavate elamute ehitusprojektide üleandmisest ostjale, mistõttu on tegemist tingimusliku tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg-te 1-2 mõttes ning antud asjaoludel on müügihinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks, et müüja (kolmas isik) andnuks kostjale üle lepingus märgitud elamute ehitusprojektid. Kolmanda isikuna menetluses osalev täitemenetluse võlgnik Nextprom OÜ kui ehitusprojektide üleandmiseks kohustatud isik on oma 27.03.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et ei ole suutnud kostjale ehitusprojekte üle anda (tl 174, II kd). Seega ei ole lepingupoolte vahel vaidlust, et müügihinna tasumise nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks olev tingimus ei ole siiani saabunud, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust müügihinna tasumiseks summas 2 000 000 krooni ning ei ole alust nõuda kohustuse täitmist.
29.Seoses kinnisasjade müügilepingu p-s 2.5 sätestatuga, leidis kohus, et kostja poolt 11.01.2011 Nextprom OÜ kohustuste ülevõtmisega ning arvestades hüpoteegipidaja vastavat kinnitust lepingus, tuleb kinnisasjade müügilepingu p-s 2.5 sisalduv kohustus lugeda täidetuks. Ka kolmas isik on oma 27.03.2012 kohtusse jõudnud seisukohas märkinud, et kinnisasjade müügilepingu p-s 2.5. toodud summa 3 500 000 krooni on talle kostja poolt tasutud võlakohustuste ülevõtmisega.
30.Hageja väide, et 11.01.2011 OÜ Golem Investeeringud ja kostja vaheline kokkuleppe on sõlmitud mitte kokkuleppes märgitud kuupäeval 11.01.2011, vaid pärast vaidlusaluse nõude arestimist, on ümber lükatud tunnistaja Tanel Aaviku ütlustega: “11.01.2011 kokkulepe kohustuse ülevõtmise ja laenulepingu kohta on mulle tuttav. Mina allkirjastasin OÜ Golem Investeeringud nimel antud kokkuleppe. Kokkuleppe allosas vasakpoolses nurgas asuv allkiri on minu oma. Kõnesolev kokkulepe on allkirjastatud 11.01.2011 ja see toimus tõenäoliselt Toivo Viilupi kontoris. Kokkulepe oli advokaadi ette valmistatud.“ (tl 179, II kd). Seega, arvestades eeltoodut tuleb lugeda kinnisasjade müügilepingu p-st 2.5. tulenev kostja kohustus täidetuks alates 11.01.2011.
31.Kohtu hinnangul leidis tuvastamist, et kostjal on täitmata kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingust tulenev kohustus summas 177 541,80 krooni, s.o. 11 346.99 eurot (9 300 000-1 800 000-1 822 458,20 [1 400 000+422 458,20]-3 500 000200 000 krooni, mis ei ole sissenõutavaks muutunud). Kohus ei nõustunud kostjaga justkui kuuluks nimetatud 177 541,80 krooni vähendamisele 50 000 krooni võrra seoses ostuhinnale alusetult lisatud käibemaksuga, sest kinnisasjade müügihinna osas on sõlmitud kokkulepe, poolte tahteavaldused on ka notariaalselt tõestatud ning avalikõiguslikud maksuõigussuhted ei saa muuta pooltevahelist võlaõiguslikku kokkulepet kinnisasjade müügihinna osas.
32.Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnisasjade müügilepingust tuleneva kohustuse 177 541,80 krooni, s.o. 11 346.99 euro tasumisega viivitamise tõttu, tuleb nimetatud summalt vastavalt müügilepingu p-le 2.6. kostjalt välja mõista ka viivis (lepingu p-st 2.3. tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamine). Ajavahemiku
02.01.2011- 23.04.2012 eest mõistis kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 0,03% päevas põhivõlalt 11 346.99 eurolt 1627,16 eurot. Apellatsioonkaebus
33.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
34.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis on viinud sisuliselt valele otsusele. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kinnistute müügilepingu p-st 2.5 tulenev kohustus on kostjal täidetud summas 3 500 000 krooni (223 733,67 eurot) ning p-st 2.2 tulenev kohustus summas 1 800 000 krooni (115 040,97 eurot). Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et müügilepingu p-st 2.4 tulenev kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Maakohtu seisukoht, et tingimuse mittesaabumine on aluseks nõude rahuldamata jätmiseks, on seadusliku aluseta.
35.Maakohus leidis, et müügilepingu p-st 2.5 tulenev kostja kohustus kolmanda isiku ees lõppes kohustuse ülevõtmisega kokkuleppel OÜ-ga Golem Investeeringud, kes ei ole nimetatud lepingu pool. Hageja, tuginedes VÕS § 2 lg-le 1 ja §-le 186, leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme asudes seisukohale, et võlasuhe võib lõppeda kokkuleppel võlgniku ja kolmanda isiku, kes ei ole võlasuhtes võlausaldaja, vahel. Siinjuures ei oma tähtsust, et müügilepingu p-st 2.5 tulenev kohustus tuli täita OÜ Golem Investeeringud pangakontole. Hageja viitab VÕS §-le 80 leides, et sellisel juhul tekib kolmanda isiku (antud juhul OÜ Golem Investeeringud) ja võlgniku vahel täitmissuhe, mille sisuks on üksnes võõrast lepingust tuleneva kohustuse vastuvõtmine kolmanda isiku poolt. Kolmandal isikul puudub aga võlausaldaja ja võlgniku vahelisest lepingust tuleneva nõude käsutamise õigus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07 p 13). Seega kostja ja OÜ Golem investeeringud vaheline kokkulepe on õigusliku tagajärjeta. Hageja, viidates TsMS § 438 lg-le 1, märkis, et kohtuotsusest ei selgu, mis õigusnormi alusel võis kostja kokkuleppel OÜ-ga Golem Investeeringud muuta müügilepingu p-st 2.5 tuleneva kohustuse sisu ning lugeda nimetatud kohustus Nextprom OÜ ees lõppenuks. Maakohtu poolt otsuses märgitud VÕS § 76 lg 4 ei ole asjakohane.
36.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, leides, et müügilepingu p-st 2.2 tulenev kohustus lõppes tasaarvestusega kostja ja kolmanda isiku vahel VÕS § 197 alusel. Kuigi maakohus on tuvastanud, et nimetatud kohustus on lõppenud 29.12.2010 kokkuleppega, tuginetakse kohtuotsuses põhjendamatult tasaarvestust reguleerivatele alustele. Tasaarvestuse kokkulepet tuleb käsitleda võlasuhte lõpetamise kokkuleppena VÕS § 207 tähenduses ning sellisel juhul tuleb kokkulepet hinnata mh TsÜS § 77 lg 3 järgi, mida maakohus ei teinud. Seetõttu jättis maakohus kohaldamata ka TsÜS § 83 lg 1. Maakohtu järeldus, et 29.12.2010 kokkuleppes väljendatud tahteavaldused ei olnud suunatud kinnistute müügilepingust tulenevate kohustuste muutmisele, on põhjendamatu, sest nimetatud kokkuleppega muudeti kinnistute müügilepingu tasumise tingimusi. Seega muudeti müügilepingust tulenevate kohustuse vahekorda ja tasaarvestuse kokkulepe oleks pidanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-st 1 tulenevalt olema notariaalses vormis.
37.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, leides, et müügilepingu p-s 2.4 sätestatud kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks olev tingimus pole saabunud ja jättes seetõttu hagi selles osas rahuldamata. Olukorras, kus maakohus tuvastas kohustuse olemasolu, kuid kohustuse täitmine on seotud tingimusega, mis ei ole veel saabunud, oleks kohus pidanud tegema täitmisreservatsiooniga rahuldava otsuse, mille täitmine sõltub otsuses märgitud tingimuse saabumisest. Hagi esitamise õiguse enne nõude sissenõutavaks muutumist näeb otsusest ette TsMS § 369, milles sätestatud „tulevase
nõude“ all mõistetakse samuti tingimuslikku nõuet (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-20-12 p 23; nr 3-2-1-122-11 p 16). Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna ei võtnud seisukohta täitmisreservatsiooniga kohtuotsuse tegemise võimalustest vaatamata sellele, et hageja pööras sellisele võimalusele tähelepanu 27.03.2012 kohtukõnes. Samuti ei võtnud maakohus seisukohta hageja väidete osas, et müügilepingu p-s 2.4. sätestatud kohustus (ehitusprojektide üleandmine) on sissenõutavaks muutunud ega analüüsinud hageja väiteid, et müügilepingu p-s 2.4 märgitud tingimus lugeda saabunuks TsÜS § 104 lg 1 järgi.
38.Kohtuotsuses tugines maakohus valdavas osas kolmanda isiku 27.03.2012 (ehk põhiistungi päeval) kohtule esitatud menetlusdokumendis (tl 174, II kd) väidetule. Kõnesolev dokument ei ole hagejale kätte toimetatud ja hageja ei ole sellega tutvunud, mistõttu puudus hagejal ka võimalus esitada selle suhtes omapoolne seisukoht. Hageja viitab TsMS § 214 lg 2 teisele lausele, märkides, et kuivõrd kolmas isik on menetlusse kaasatud hageja poolel, on kolmanda isiku 27.03.2012 esitatud avaldusel õiguslik tähendus üksnes osas, mis ei ole vastuolus hageja väidetega. Kuna maakohus tugines otsuses valdavas osas kolmanda isiku 27.03.2012 menetlusdokumendile, siis eelpool kirjeldatud menetlusõiguse rikkumised on viinud sisuliselt valele otsusele. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
40.Kolmas isik ei ole oma seisukohta apellatsioonkaebuse osas esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.05.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
42.Hageja on apellatsioonkaebuses korranud esimese astme kohtu menetluses esitatud seisukohti. Kaebuses esitatud väited tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et kostjal ja Nextprom OÜ-l puudus õigus täita 29.12.2010 kinnisasjade müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kokkulepet maakohtu poolt tuvastatud viisil ja on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud nõutava põhjalikkusega kostja, Nextprom OÜ ja OÜ Golem Investeeringud vaheliste tehingute täitmisega seotud asjaolusid ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet kogu ulatuses rahuldada.
43.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et nõustub maakohtu käsitlusega ning jagab seisukohta, mille kohaselt on enne kinnisasjade müügist tuleneva nõude arestimist tehtud tasaarvestus summas 1 800 000 toimunud õiguslikul alusel ja müügilepingu p-st 2.2 tulenenud nõue on selles ulatuses kohase täitmisega lõppenud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et toimunud tasaarvestuse näol ei ole tegemist kinnisasjade müügilepingu muutmisega. Poolte tahe tasaarvestada üheliigilised vastastikused kohustused ei tähenda poolte soovi muuta lepingu sisu. Maakohus on jõudnud õigele järeldustele ka lepingu p-s 2.5 sätestatud 3 500 000 krooni suuruse kohustuse täitmise osas. Paika peab maakohtu seisukoht, et nimetatud kohustus on lõppenud 11.01.2011 OÜ Golem Investeeringud ja kostja vahel sõlmitud kohustuse ülevõtmise ja laenulepingu sõlmimise ning täitmisega. Maakohus on sellesisulise
järelduse tegemisel põhjendatult lähtunud tehinguosaliste kinnitustest, et täitmine sellisel kujul on olnud vastu võetav ja kohustus 3 500 000 krooni ulatuses lõppenud. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-140-07 ei ole käsitletud käesoleva vaidlusega analoogset olukorda, vaid on selgitatud, et konkreetse lepingu pooleks mitteoleval kolmandal isikul puudub õigus nõuda lepingu tühistamist. VÕS § 80 lg 6 ei välista võlgniku poolt kolmandale isikule pakutud täitmise vastuvõtmist. Samuti on maakohus teinud õige järelduse lepingu p-i 2.4 puudutava nõude osas ja leidnud põhjendatult, et selles nimetatud 2 000 000 krooni suurune nõue on tingimuslik ning ei ole muutunud tingimuse mittesaabumise tõttu seni sissenõutavaks.
44.Kuna maakohus on lepingu p-i 2.2 osas tasaarvestuse käiku ja selle eeldusi ammendavalt käsitlenud, selgitanud piisava põhjalikkusega lepingu p-i 2.5 osas kohustuse ülevõtmise kaudu tehingu täitmise reeglistikku ja lepingu p-i 2.4 osas tingimuslikust tehingust tuleneva nõude sissenõutavuse eeldusi, ei pea ringkonnakohus esimese astme kohtu seisukohtadega nõustumise tõttu TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
45.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnkohtu arvates on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist TsMS § 442 lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
46.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.