23. aprill 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-11994
Tsiviilasi
MMOÜ hagi LK’i ja MK vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2 556,14 eurot Hageja MMOÜ (registrikood XXX0, asukoht XXX), seaduslik esindaja LL (XXX) Kostja I LK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II MK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
20.03.2012, ilma poolte osavõtuta
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista LK’ilt ja MK’lt solidaarselt võlgnevus summas 2 556,14 (kaks tuhat viissada viiskümmend kuus eurot ja 14 senti) eurot ja viivis 1 436,20 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kuus eurot ja 20 senti) eurot MMOÜ kasuks.
3.Välja mõista LK’ilt ja MK’lt solidaarselt viivis 0,13% päevas summalt 2 556,14 eurot alates 09.06.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni MMOÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja solidaarselt LK’ilt ja MK’lt MMOÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
2-11-11994
1.MMOÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse LK`i ja MK vastu võla saamiseks. 23.05.2011 määrusega on Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.09.06.2011 esitas MMOÜ hagi LK’i ja MK vastu võla saamiseks. Asjaolud
3.25.08.2009 sõlmisid hageja ja kostja II eluruumi üürilepingu nr 15-25082009, mille kohaselt üüris hageja kostjale eluruumi asukohaga XXX, Maardu (tl 46). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 2 556,14 eurot, viivise 1 436,20 eurot, viivise 0,13% päevas summalt 2 556,14 eurot alates 09.06.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes. VÕS § 76 lg 1, § 88 lg 6, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1,
PKS § 18.
5.Eluruum läks kostja II perekonna valdusesse 09.09.2004 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (tl 44-45). Kuna leping oli sõlmitud perekonna vajaduste rahuldamiseks, siis tekkis kostjatel hageja ees solidaarkohustus vastavalt PKS § 18. 26.06.2009 üürisid kostjad lisaks korterile ka keldriboksi (tl 41).
6.2009 tekkis kostjatel võlgnevus üüritasu ja majandamiskulude osas, millist võlgnevust kostjad vaatamata lubadustele ei tasunud. 08.07.2010 sõlmisid pooled kokkuleppe üürilepingu lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel (tl 37-38), millist kostjad ei täitnud ja võlgnevust ei tasunud. 27.09.2010 sõlmisid pooled kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks (tl 39), kus hageja, tulles vastu kostjatele, vähendas igakuise makse summat. Kokkuleppe sõlmimise hetkeks, seisuga 27.09.2010, oli kostjate maksetähtaja ületanud põhivõlgnevus 42 394,74 krooni ehk 2 709,52 eurot. Perioodil 01.10.2010-30.11.2010 osutas kostja II hagejale koristusteenust, mille eest kostja II sai tasu ning, mille eest tasus kostja II hagejale perioodil 01.11.2010-01.12.2010 summa 134,22 eurot. Rohkem võlgnevust kostjad hagejale tasunud ei ole.
7.Lepingu sõlmimisel tasusid kostjad tagatisraha oma lepinguliste kohustuste katteks. Kostjate valduses olev korter oli seisukorras, mis ületas normaalse kulumise piiri ning vajas remonti, mistõttu 27.09.2010 kompromissis loobus hageja tavapärast kulumist ületavate korteri remondikulude sissenõudmisest ning kostjad loobusid lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha nõudest summas 3 000 krooni ehk 191,73 eurot. Haginõude esitamisel loobus hageja korteris teostatud maalritööde kulu tasaarveldusest ja tasaarveldas kostate poolt tagatisrahaga ainult kostjate poolt lõhutud siseukse, selle transpordi ja paigalduse maksumuse.
8.Vastavalt lepingu punktile 5 ja tulenevalt VÕS § 88 lg 6 on hagejal õigus ja kostjatel kohustus tasuda maksetähtaja ületanud võlgnevuselt viivist 0,13% päevas ning viivis loetakse tasutuks esmajärjekorras, seejärel loetakse tasutuks kommunaalmaksed, üüritasu. Hageja on määranud kostjate viiviste katteks kuni 30% laekumise kogusummast, ülejäänud summa on kaetud põhivõlgnevuse katteks. Hageja on arvestanud seisuga 08.06.2011 viivist 1 436,20 eurot.
9.Tulenevalt kostjate vastuväitest märgib hageja, et kostjate väited, et antud tsiviilasi lõpetati Pärnu Maakohtus, on asjakohatud. Arusaamatuks jäävad ka kostjate väited, et dokumendid on valede kuupäevadega. Dokumendid on sõlmitud dokumendis märgitud kuupäevadel, millised kostja II on omakäeliselt allkirjastanud.
10.Kostja II osutas hagejale koristusteenust kuni 30.11.2010 ja sai tasu vastavalt teostatud tööde mahule. Tasu osas, mis on arvestatud peale kokkuleppe sõlmimist 27.09.2010 on teostatud tasaarveldus, mistõttu on kostjate väited, et hageja ei ole teostanud tasaarveldust ja tasunud tasu, alusetud ja tõendamata.
2-11-11994 Kostjate vastuväited
11.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja II töötas hageja juures, mille eest kostja II töötasu ei saanud, kuna hageja pidi arvestama töötasu võla katteks, mida hageja aga ei ole teinud. Kohtuotsuse põhjendus
13.Tulenevalt asjaolust, et pooled on palunud lahendada antud asi kirjalikus menetluses ning, et pooled ei ilmunud 20.03.2012 kell 9.30 toimunud kohtuistungile, siis lahendab kohus antud asja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 408 p 1 sisuliselt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 276 lg 1 alusel üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. VÕS § 313 lg 1 alusel mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama § lg 2 järgi erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja II sõlmisid 25.08.2009 tähtajalise eluruumi üürilepingu nr 15-25082009 (tl 46), mille alusel hageja andis kostja I ja kostja II kasutusse eluruumi asukohaga XXX, Tallinn, tähtajaga 24.08.2014. Üürilepingule kohaldati eluruumi üürilepingu üldtingimusi ja mille on kostja II allkirjastanud (tl 47-52). Korteriomand on läinud kostjate valdusesse juba 09.09.2004 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt (tl 44-45) ning 27.04.2004 sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel (tl 53). 26.06.2009 üürisid kostjad lisaks korterile ka keldriboksi (tl 41). Kostja II ei täitnud üürilepinguga võetud kohustusi, ning kinnitas omakäeliselt kirjutatud avaldustes (tl 55-57). 08.07.2010 sõlmisid hageja ja kostja II kokkuleppe üürilepingu nr 15-27082004 lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumiseks (tl 38), mille alusel lõppes üürileping kokkuleppe allkirjastamise päeval ehk 08.07.2010. 27.09.2010 sõlmisid hageja ja kostja II kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks ja tagatisraha tasaarvelduseks (tl 39), mille punkti 1 kohaselt võlgneb üürnik üürileandjale 26.09.2010 seisuga 52 759,74 krooni, millist hageja nõustus vastavalt kokkuleppe punktile 2 vähendama 2 759,74 krooni võrra ja alates 27.09.2010 viiviste asemel üürnikule intressi määramisega 15% aastas, juhul, kui üürnik tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel, ajavahemikul alates 10.10.2010 igakuiselt, hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks 1 500 krooni. Juhul, kui üürnik ei järgi maksegraafikut ja hilineb maksete tasumisega vähemalt 5 päeva on üürileandjal õigus taganeda kompromissist ja nõuda sisse kogu võlgnevus ja lepingujärgne viivis 0,13% põhivõlgnevuselt (42 394,74 krooni) päevas. Vastavalt kokkuleppe punktile 3 lähtudes asjaolust, et üürileping lõpetati ennetähtaegselt ja üürniku kasutuses oleva korteri seintesse on puuritud augud, aknaraamidesse on puuritud augud, leppisid pooled kokku, et üürileandja teostab korteri sanitaarremondi (ei sisalda üürniku poolt lõhutud siseuste asendamist – siseuksi, nende
2-11-11994 transporti ja paigalduskulu) üürniku poolt tasutud tagatisraha arvelt. Punkti 4 järgi, juhul, kui üürnik loobub punktis 3 toodud kokkuleppest on üürileandjal õigus nõuda teostatud remondikulu kompenseerimist üürniku poolt. 28.01.2011 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et korteris on teostatud remonttööd (tl 43). Kliendi väljavõtte-märgukiri kohaselt oli kostjate põhivõlgnevus seisuga 27.09.2010 42 394,74 krooni (tl 40). Eeltooduga on tõendatud, et hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud üürileping ning, et kostja II ei täitnud üürilepinguga võetud kohustusi ning jättis tasumata hagejale üüri, milline seisuga 27.09.2010 oli 42 394,74 krooni ehk 2 709,52 eurot. Kostjate väited, et dokumendid on sõlmitud valedel kuupäevadel on asjakohatud ja tõendamata. Kostja II on kõik dokumendid allkirjastanud omakäeliselt, seega on kostjale II võlgnevuse suurus teada. Samuti on tõendamata kostjate väited, et kostja II on hageja juures töötades üürivõlgnevuse hagejale tasunud. Kostja II on osutanud hagejale koristusteenust perioodil 01.10.2010-30.11.2010, mille eest kostjale II arvestati tasu kokku neto 2 100 krooni ehk 134,22 eurot (tl 81), milline summa on arvestatud võlgnevuse katteks perioodil 01.11.2010-01.12.2010 (tl 42), seega on kostja II võlgnevus hageja ees käesoleval ajal 2 556,14 eurot. Kostja II arvele ei saanudki laekuda töötasu, kuna tasu arvestati võlgnevuse katteks. Kostja II ei ole tõendatud, et töötas hageja juures kauem ning, et on kogu võlgnevuse hagejale tasunud, kahe kuu töötasuga ei ole võimalik tasuda võlgnevust suuruses 2 709,52 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal II on hagejale tasumata üürivõlgnevus summas 2 556,14 eurot. Perekonnaseadus (PKS) § 18 lg 1 alusel tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 18 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohustatud poole suhtes on abikaasad solidaarvõlausaldajad. Seega, kuna üürileping sõlmiti perekonna vajadusteks ning kostjaga II elas korteris ka kostja II abikaasa kostja I, siis vastutavad kostjad võlgnevuse eest solidaarselt. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele üürivõlgnevus summas 2 556,14 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt eluruumi üürilepingu punktile 5 on viivisemääraks 0,13% (tl 46). Hageja on arvestanud viivist seisuga 08.06.2011 summas 1 436,20 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,13% päevas summalt 2 556,14 eurot alates 09.06.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Lepingut sõlmides oli kostjatele teada, et üüri maksmisega viivitamisel on hagejal õigus arvestada viivist, samuti leppisid hageja ja kostja II 27.09.2010 kokkuleppes kokku, et kui kostja II ei täida kokkulepet on hagejal õigus sisse nõuda lisaks põhivõlgnevusele ja lepingujärgne viivis 0,13% päevas põhivõlgnevuselt (tl 39). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.