Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik ja asjaolud Hageja esitas kohtule 30.09.2011 hagiavalduse kostja vastu käenduslepingust tulenevas 334,98 euro nõudes. Käendusleping sõlmiti K-Kiirkuller OÜ vaheliste liisinglepingutest ja nende tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Oma 02.03.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kostja vaidlustas hageja nõudeõiguse tema vastu osas, mis puudutab kaskokindlustus- ja liikluskindlustusmaksete võlgnevust, samuti vara tagastamise ja vahendamise kulusid. Harju Maakohus tuvastas, et käenduslepingute (otsuses ekslikult liisinglepingute) p 1 kohaselt kohustus käendaja tagama ka liisinglepingu lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Liisinguvõtja kohustus sõlmida kindlustuslepingud tulenes liisinglepingute p-st 11.1 ja üldtingimuste p-st 6.1. Kindlustuslepingud sõlmiti liisinglepingust tuleneva liisinguandja kohustuse täitmiseks ja on liisinglepinguga lahutamatult seotud. Õige ei ole kostja seisukohta, et ta ei vastuta liisinguvõtja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja liisinglepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Liisinguvõtja kohustus tasuda liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahju ja kulud tuleneb liisinglepingu üldtingimuste p-st 3.7. Kostja on Tallinna Ringkonnakohtule 02.03.2012.a esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täielikult tühistada. Kostja vastutab tulenevalt käenduslepingust liisinglepingute ja nende lisade täitmise eest, mitte aga kindlustuslepingutest ja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt võla 334.98 euro koos viivistega väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kostja, et kindlustuslepinguid ei saa lugeda liisingulepingu lisadeks ning liisingulepingu üldtingimusi liisingulepingu oluliseks osaks, mille täitmise eest vastutab ka käendaja. Õigus nõuda vara tagastamise ja vahendamise kulusid tuleneb seadusest, aga mitte liisinglepingust. Kostja ei vastuta liisinguvõtja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Maakohus on hinnanud liisinglepingutest ja käenduslepingust tulenevaid kostja kohustusi ja tuvastanud õigesti, et kostja vastutab

käendajana liisinguvõtja tasumata kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse lepingute maksete osas. Maakohus tuvastas, et kindlustuslepingud ei ole küll liisinglepingu lisadeks, on aga sellega lahutamatult seotud. Liisinguvõtjal oli kohustus liisinguesemed kindlustada (liisinglepingu p 11.1). Liisinguvõtja kohustus tasuda kindlustusmakseid kindlustuslepingus märgitud summades ja tähtaegadel tuleneb üldtingimuste p-st 6.3 ja kohustus hüvitada liisinguandjale tasumata kindlustussummad p-st 6.3.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et käendaja vastutus varade tagastamise ja realiseerimise kulude eest tuleneb liisinglepingute pst 3.7 ja käenduslepingute p-st 1. Põhjendamatu on apellandi väide, et liisinglepingu üldtingimused ei ole liisinglepingu osa. Nimetatu tuleneb otseselt liisinglepingute p-dest 21. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.