4 580,64 eurot Hageja KÜ XXX(registrikood XXX, auskoht XXX), lepinguline esindaja Erkki Evart (Õigusbüroo Liivak & Suurväli OÜ, asukoht Endla 24-1, 10142 Tallinn, e-posti aadress [email protected]) Kostja II (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
20.03.2012 Hageja seaduslik esindaja IS Hageja lepinguline esindaja Erkki Evart Kostja II
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista II’ilt (isikukood XXX) võlgnevus 4 580,64 (neli tuhat viissada kaheksakümmend eurot ja 64 senti) eurot ja viivis 2 286,53 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja 53 senti) eurot KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta II’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagejate nõue ja põhjendused
1.Hageja palub 29.10.2010 kohtule esitatud hagiavalduse ja selle 25.10.2011 ja 28.02.2012 täienduste kohaselt kostjalt välja mõista kommunaal- ja majandamiskulude põhivõlgnevuse 4 580,61 eurot ja viivisvõlgnevuse 2 286,53 eurot ning menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt kostja on alates 29.08.2006 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik (kinnistusregistri korteriomandi register nr XXX), ning seetõttu ka korteriühistu XXX(registrikood XXX), milline on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 30.01.2002, liige.
3.Hageja korraldab elamu asukohaga XXX hooldust ja vahendab kommunaal-teenuseid. Kostja korteriomanikuna kohustub tasuma hagejale, esitatud arvete alusel, korteri-omandiga seotud kommunaalkulud ning eluruumi majandamise ja haldamise kulud, mida kostja ei ole nõuetekohaselt teinud alates 2007 juulist, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees. Hageja on esitanud KÜ Liikmetele, sh kostjale igakuiselt arve majandamiskulude eest ja arvetel kululiikidena välja toonud teenused, mida KÜ liige on tarbinud ja mille eest on ta kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kostja on hagejale tasunud makseid vaid korra (kohtutäituri kaudu), 31.12.2009 summas 27 377,97 krooni. Vaatamata sellest ühekordsest maksest jäi kostja endiselt võlgu KÜ ees ja võlgnevus pidevalt suureneb.
4.Hageja märgib, et alates 13.11.2009 hooldab elamu XXX küttesüsteemi OÜ VH (praegune OÜ ÖK). Hageja ei ole küttesüsteemi hooldajalt saanud teavet kostja väidetavate kütteprobleemide kohta. Küttesüsteemide hooldaja ei ole kostja korteri kütte-probleemide osas aruannet ega akti koostanud, et hooldaja on käinud kostja korteris. Kütte-süsteemide hooldaja ei pea võimalikuks, et kostjale kuuluvas korteris on probleemid küttesüsteemiga olnud igal kütteperioodil kuni november 2010, kuna kostja ei ole lepingu kehtivuse jooksul esitanud kesküttesüsteemi hooldavale ettevõttele ühtegi väljakutset seoses kütteprobleemidega, samuti ei ole hooldajale tulnud väljakutseid sama püstiku ülemistest ja alumistest korteritest. Hageja küll tunnistab, et küttesüsteem on vana, kuid hageja tegeleb pidevalt küttesüsteemi uuendamisega. Hageja ei pea mõistlikuks vähendada hageja poolt esitatud küttekulude nõuet 3⁄4 võrra arvetel esitatust, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostjale kuuluvas korteris on temperatuur oluliselt madalam, kui normid seda ette näevad. Isegi, kui temperatuur oleks aeg-ajalt madalam, kui normid seda ette näevad, siis tuleks antud probleem fikseerida, kokku kutsuda vastav komisjon, kuhu kuuluvad KÜ ja hooldusfirma esindajad, korteri omanik, et arutada probleemi KÜ juhatuse koosolekul või vajadusel KÜ üldkoosolekul. Kostja vastavaid taotlusi esitanud ei ole. Lisaks märgib hageja, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 (Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine) punktile 7 õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Hageja on kindel, et temperatuur kostja korteris on kütteperioodil kõrgem. Lisaks annab kostja vasturääkivaid ütlusi, märkides, et kord on külmad köögi ja elutoa radiaator, kord, et külm on ainult elutoa radiaator. Hageja märgib, et köögi radiaator ei saa olla külm, kui magamistoa radiaator on soe, kuna nimetatud radiaatorid on omavahel ühendatud. Samuti nähtub kostja esitatud vene keelsest 06.11.2007 e-kirjast, et küttesüsteemi probleemid on lahenenud.
5.Hageja märgib, et 05.04.2006 toimunud KÜ üldkoosolekul võeti vastu otsus, mille kohaselt näitude mitteesitamisel arvestatakse esimesel kuul eelmise kuu keskmist tarbimist, edaspidi arvestatakse kuutarbimiseks 10 kuupmeetrit sooja ja 10 kuupmeetrit külma vett. Protokollile on lisatud ka lisa nr 6, mille punkt 3 näeb ette võimaluse, et need korteriomanikud, kellele ei ole mingil põhjusel võimalik igakuiselt näite esitada, võivad raamatupidajale esitada avalduse, mille alusel on võimalik kehtestada vee eest tasumise kord antud korteri osas. Avalduses tuleb näidata näitude esitamise sagedus, mis ei tohi olla väiksem, kui kuus kuud ning näitude esitamisel tehakse tasaarvestus. Seega nähti ette alternatiivne võimalus neile korteriomanikele, kes ei saa mõjuval põhjusel igakuiselt näite esitada. Kostja oli eeltoodud asjaoludest teadlik, mida kinnitab
ka kostja 04.09.2008 e-kiri hagejale. Kostja on jätnud veenäidud esitamata ilma mõjuva põhjuseta, kuigi kostjale oli teadlik, kuhu ja millal näite teatada ning kostja ei ole teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest, miks kostjal ei ole võimalik näite teatada. Kostja teavitas hagejale näidud viimati 31.10.2006, peale mida arvestati kostjale kaks kuud vett oktoobrikuu tarbimise järgi ja alates 2007 jaanuarist hakati kostjale vett arvestama vastavalt 05.04.2006 üldkoosoleku otsusele. November 2008 – oktoober 2010 toimus vee arvestus ruutmeetri järgi, kuna vahetus korteriühistu raamatupidaja, kes kasutas raamatupidamisprogrammi, kus ei olnud arvestatud viidatud vee eest tasumise korraga. Siiski oli kostjale arvestatud summa vastavuses 10 kuupmeetri sooja ja 10 kuupmeetrit külma vee maksumusega. Kuna koondarvete kõrvalekaldumine ei olnud nähtav, siis avastas korteriühistu vea alles hiljem, milline on käesolevaks ajaks parandatud. Hageja märgib ka, et kuna 05.04.2006 otsus on vastu võetud KÜ üldkoosolekul, siis ei ole korteriühistu juhatuse pädevuses vähendada hageja poolt esitatud nõuet muuhulgas veenäitude mitteesitamisega seonduvalt. Kostja vastuväited
6.Kostja märgib, et kolis korterisse asukohaga XXX, Tallinn oktoobris 2006. Kostjal tekkis esimesel talvel probleeme keskküttega ning korter oli öösiti pidevalt külm, korteris oli 16-17 kraadi, kuna elutoas ja köögis ei töötanud radiaatorid. Kostja võttis ühendust KÜ esimehega ning peale seda elamu XXX küttesüsteemi hooldava firmaga. Kohale saabunud tehnik kinnitas, et süsteem on sisse lülitatud ning probleem on mõnes teises korteris. Kontrollimisel selgus, et korteri nr 143 elanikud on iseseisvalt ära vahetanud radiaatorid ja nende juurde viivad torud, mistõttu puudusid radiaatoritel õhuklapid ning radiaatoritesse kogunes õhk ja vesi hakkas mulisema, milline segas teiste korterite elanikke, kes sulgesid ööseks radiaatorid, milline asjaolu sulges kostja elutoas küttevõrgu täielikult. Hageja lubas nimetatud probleemi lahendada, kuid seisuga november 2010 ei ole hageja probleemi lahendanud. Kostja märgib, et kuna kostjal oli faktiliselt küte ainult väikeses toas, siis on kostja nõus tasuma ka kütte ees, mida kostja on faktiliselt kasutanud. Ajavahemikus oktoober 2006- oktoober 2010 esitas hageja kostjale arveid kütte eest summas 19 604,05 krooni. Kostja leiab, et küte on põhjendatud summas 4 901,02 krooni.
7.Ajavahemikus veebruar – august 2007 esitati kostjale arved vee tarbimise kohta, mille kohaselt tarbis kostja kuus 10 kuupmeetrit sooja vett ja 10 kuupmeetrit külma vett. Kostja, avastades, et arved esitatakse, mitte vastavalt kostja poolt edastatud andmetele, taotles ümberarvestuste tegemist, millise pretensiooni esitas kostja 06.11.2007 ka raamatupidajale, kes teatas, et pretensioon on edastatud juhatusele ning ümberarvestuste tegemiseks on vaja juhatuse kirjalikku otsust. Kostja korteris on veemõõtjad, millede alusel on kostja esitanud näite, algselt paberil ja edaspidi e-kirjaga. Kostja esitas hagejale veenäidud alates september 2007 – veebruar 2008, kuid tasaarvestus on jäänud tegemata. Käesoleva ajani ei ole ümberarvestust teostatud. Ajavahemikus veebruar 2009 – oktoober 2010 esitas hageja kostjale arveid vee eest eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Sügisel 2010 vahetati majas kõik veearvestid ja alates veebruarist 2011 esitab hageja kostjale arveid, mille kohaselt kostja tarbib kuus 10 kuupmeetrit sooja vett ja 10 kuupmeetrit külma vett, millede arvestamise aluste kohta ei ole kostja seniajani selgitust saanud. Kostja antud summadega ei nõustu. Hageja põhikirjas puuduvad sätted, et veenäidu mitteesitamisel arvestatakse kuutarbimiseks 10 kuupmeetrit sooja ja 10 kuupmeetrit külma vett. Kostja leiab, et asjaolu, et veenäidu mitteesitamisel arvestatakse kuutarbimiseks 10 kuupmeetrit sooja ja 10 kuupmeetrit külma vett ja, et hiljem tasaarvestust ei teostata, on hageja juhatuse otsus, milline on vastuolus hageja põhikirjaga. Kostja leiab, et hageja nõuab kostjalt alusetult vee eest 32 281,31 krooni.
Maakohtu otsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik (tlk 35-36) ja et elamut XXX, Tallinn majandab ja esindab hageja (tlk 17-23). Samuti puudub vaidlus, et kostja on jätnud hagejale osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata.
11.Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle.
12.Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud arvete (I kd, tlk 39-46, 65-178, II kd, tlk 25-27) kohaselt on kostjal hagejale tasumata perioodil juuli 2008 – jaanuar 2011 hageja poolt esitatud kommunaalkulude arved kokku summas 4 580,61 eurot.
13.Kostja leiab, et ei ole kohustatud arveid nimetatud summas tasuma. Kostja korteris on alates 2006 talvest probleeme küttesüsteemiga ning radiaatorid on köögis ja elutoas külmad, mistõttu leiab kostja, et tal tuleb tasuda kütte eest vastavalt tarbitule. Kostja märgib ka, et küttesüsteemi probleemi ei ole lahendatud, vaatamata asjaolule, et kostja on pöördunud probleemiga korteriühistu (I kd, tlk 83-87, 141-144) ja küttsüsteemi hooldaja poole. Kostja on nõus tasuma faktiliselt tarbitud kütte eest ehk summas 313,23 eurot (4 901,02 krooni). Samuti leiab kostja, et arved on ebatäpsed vee tarbimise osas. Kostjale on arvestatud perioodil veebruar – august 2007 vett: 10 kuupmeetrit külma vee ja 10 kuupmeetrit sooja vee eest, vaatamata sellele, et kostja on esitanud näidud. Kostjale lubati teha tasaarvestus, kuid käesoleva ajani ei ole tasaarvestust teostatud. Ajavahemikus veebruar 2009 – oktoober 2010 esitati kostjale arveid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja alates veebruar 2011 esitatakse kostjale arved 10 kuupmeetrit külma vee ja 10 kuupmeetrit sooja vee eest. Kostja leiab, et selliseks arvestuseks puudub alus ning arved on ebaseaduslikud ning kostjale on arvestatud vee eest rohkem 2 063,15 eurot (32 281,31 krooni), mida kostja ei ole nõus tasuma.
14.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hagejal sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr 2239 AS-iga Tallinna Küte (I kd, tlk 120-122) ja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügileping nr 004161/01 AS-iga TV (I kd, tlk 124-125). Hageja ja OÜ VH vahel 13.11.2009 sõlmitud lepingu nr 2610-1/09 (I kd, tl 111-112) kohaselt hooldas elamut asukohaga XXX alates 13.11.2009 OÜ VH kuni 2011.a. lõpuni (II kd, tlk 43). 13.04.2011 seletuskirja (I kd, tlk 113) järgi ei ole korterist nr 115 kütte osas lepingu perioodil ühtegi väljakutset registreeritud.
Samuti ei ole väljakutseid registreeritud selle püstiku ülemistest ega alumistest korteritest. Maja küttesüsteem on ehitatud püstikutena, mis kulgevad läbi üheksa korruse, seega ei saa olla külm radiaator vahepealses korteris, on võimalik, et kas kõik on külmad või kõik on soojad. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks pöördunud korteriühistu juhatuse või elamut hooldava äriühingu poole seoses küttesüsteemi probleemidega. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et kostja on tõstatanud küttesüsteemi probleemi korteriühistu üldkoosolekul, milline on vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks. Asjaolu, et kostja on edastanud hagejale e-kirjad (I kd, tlk 83-87, 141-144) selgitusega, miks ei tasu kostja arveid, ei tähenda, et kostja on pöördunud probleemi lahendamiseks korteriühistu üldkoosoleku poole. Üldkoosoleku pädevusse kuulub tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p 8 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega on üldkoosolekul õigus otsustada küttesüsteemide probleemide lahendamine ning esitatud arvete vähendamine. Vastavalt KÜ XXX põhikirja punktile 3.2.4 (I kd, tlk 18) on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamiskulusid, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Lisaks majandamis-kuludele peab ühistu liige tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojaveevarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Seega tuleneb majandamiskulude tasumise kohustus seadusest ja korteriühistu põhikirjast ning kostjal ei ole õigust vastavalt oma tahtmisele ja arvamisele jätta maksmata esitatud arved või vähendada omaalgatuslikult esitatud arveid. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud üldkoosolekute protokollidest (I kd, tlk 24-34), et hageja on tegelenud küttesüsteemidega renoveerimise ja uuendamise küsimusega juba aprillist 2008. Kohus leiab, et kostjal puudus alus ja õigus jätta maksmata hageja poolt esitatud arved, kuna kostja leidis, et kostjale ei osutata piisavalt kütteteenust. Kohus leiab, et arved on esitatud vastavalt seadusele ja põhikirjale ning on põhjendatud.
15.Tulenevalt 05.04.2006 KÜ XXX üldkoosoleku protokollist (I kd, tlk 114-119) nähtub, et üldkoosoleku otsusega kinnitati „Juhend korterite vee eest tasumise korrast“ (I kd, tlk 119). Juhendi kohaselt: 1) korterite veemõõtjate näidud tuleb iga kuu vahemikus 25. kuupäevast kuni kuu lõpuni panna 1. sissekäigu välisseinal olevasse vee-mõõtjate kasti. 2) Näidu mitte esitamisel arvestatakse esimesel kuul eelmise kuu keskmist tarbimist, edaspidi arvestatakse kuutarbimiseks 10 kuupmeetrit sooja ja 10 kuupmeetrit külma vett (vastavalt tuleb maksta ka kanalisatsiooni ja vee soojendamise eest). Hiljem tasaarvestust ei teostata ja näidu võtmisel tuleb lisaks juba makstud arvestuslikule tarbimisele maksta tegelikult tarbitud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise kulude eest. 3) korteriomanikud, kel ei ole mingil põhjusel võimalik igakuiselt näite esitada, võivad raamatupidajale teha avalduse, mille alusel on võimalik kehtestada vee eest tasumise kord antud korteri osas. Avalduses tuleb näidata näitude esitamise sagedus, mis ei tohi olla väiksem, kui 6 kuud. Näitude esitamisel tehakse tasaarveldus. Vastavalt KÜS § 13 lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega kuna kostja ei ole vaidlustanud 05.04.2006 üldkoosoleku otsust, on nimetatud otsus kostjale kohustuslik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on esitanud veenäite. Kohtule esitatud arvetelt (I kd, tlk 126-135) nähtub, et kostja on viimati esitanud veenäidu oktoober 2006, edasi arvestati kostjale kaks kuud vett oktoobrikuu tarbimise järgi ja alates 2007 jaanuarist hakati kostjale vett arvestama vastavalt 05.04.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Kohus märgib, et asjaolu, et november 2008 – oktoober 2010 toimus vee arvestus ruutmeetri järgi, ei muuda asjaolu, sest kostja ei ole esitanud veenäite, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest, miks kostja ei saa veenäite esitada, seega on kostja käitunud pahauskselt. Samuti ei kuulu arved tasaarvestamisele vastavalt korteriühistu 05.04.2006 otsusele, milline on kostjale kohustuslik. Seega on kostjale esitatud arved
seaduslikud ja põhjendatud ning kostjal puudus alus arvete mittetasumiseks ja arvete vähendamiseks. Kostja pahatahtlikkust näitab ka asjaolu, et kostja on jätnud tasumata kõik arvetel näidatud kulud, kuigi kostja ei nõustunud kütte- ja veekuludega. Kostja on hagejale tasunud makseid vaid korra ja seda ka kohtutäituri kaudu, 31.12.2009 summas 27 377,97 krooni. Kostjal on võlgnevus alates 2009 aasta maiskuust (II kd, tlk 43). Asjaolu, et kostja on töötu (II kd, tlk 39-40) ei ole aluseks arvete mittetasumiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kommunaalkulude võlgnevus summas 4 580,61 eurot.
16.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist 2 286,53 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on jätnud pikemal perioodil oma kohustused täitmata ning ei ole asunud oma kohustusi täima ka peale kohtumenetluse algust, mistõttu on hageja mitmel korral haginõuet suurendanud. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest ja hageja põhikirjast. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Asjaolu, et kostja oli töötu november 2011 kuni jaanuar 2012 ei ole aluseks viivise vähendamisele. Lisaks peale korteriomandi asukohaga XXX, on kostjal veel kinnisvara (I kd, tlk 66) ja kostja on seotud mitmete ühingute tegevusega juhatuse liikmena, osanikuna, asutajana (I kd, tlk 68-70). Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 2 286,53 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
18.Tulenevalt TsMS § 122 lg. 1 ja § 134 lg. 3 on antud tsiviilasja hagihind 4 580,64 eurot.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.