Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
16.aprill 2012.a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-07-52948
Tsiviilasi
E. E. hagi O. H. ) vastu 620,70 euro (9 711,84 krooni) ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. E. (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxx xxx xxxxxxx xxxxx) Hageja esindaja: E. K. - L. E. asukoht xxxxxx xxx x xxxxx E-post: Kostja: O. H. : xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx vald, xxxxx xxxxxxx, kontakttelefon xx xxx xxx, Epost:
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada E. E. taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.Määrata O. H. E. E. -le hüvitatavate menetluskulude suuruseks 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot 78 senti.
Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine
TsMS §-de 178 lg 2 , 466 lg 3 ja 467 lg 5 alusel
Käesolev määrus ei ole määruskaebuse esitamise teel vaidlustatav ja jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalistele. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 19.01.2012 otsusega rahuldati E. E. hagi O. H. osaliselt. O. H. E. E. kasuks välja 1241,40 eurot, sealhulgas 620,70 eurot võla katteks ja 620,70 eurot viivise katteks. Menetluskulud jäeti 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esindaja on 01.11.2011 esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb määrata kindlaks hageja poolt kantud menetluskulud – riigilõiv 47,93 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 25% väljamõistetud summast. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja L. E. 18.12.2007 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 riigilõivu 750 krooni. Menetluskulude kandmist tõendava dokumendina on hageja esindaja esitanud E. E. 10.07.2007 kinnituskirja, mille kohaselt vastavalt E. E. ja L. E. vahelisele lepingule kohustab E. E. tasuma L. E. -le kohtuliku sissenõudmise korral õigusabiteenuse eest 25% sissenõutud summalt. Kohus on hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 saatnud kostjale, andes kostjale tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks. Kostja on 27.02.2012 esitanud oma seisukoha kohtukulude kindlaksmääramise kohta. Kostja nõustub hüvitama hagejale vastavalt kohtuotsusele riigilõivu 75% ulatuses, so 35,95 eurot. Kostja ei nõustu tasuma hageja õigusabikuludena 25% väljamõistetud summast, põhjendusega, et kuna väljamõistetud summast poole moodustavad viivised, siis nende katteks väljamõistetud 620,70 eurot peaks katma ka hagejapoolsed menetluskulud. Arvestades, et hageja on äriühing, siis ärilise kasumi peaks hagejale tagama väljamõistetud põhinõue, mis sisaldab muuhulgas 2006 oktoobrikuu teenuste miinimumarveid summas 1065,16 krooni ja käsitlustasu 2000 krooni, kuigi kostja hinnagul oli 2006 septembris leping lõpetatud. Seega ka nimetatud summa peaks katma hagejapoolsed menetluskulud. Kostjal puudub hetkel kindel sissetulek, mistõttu õigusabikulu tasumine tekitaks kostjale täiendavaid majandusraskusi. Tõendina on lisatud Riigiportaali tõend selle kohta, et kostjal puuduvad tööandjad. Kostja soovib ülevaadet hagejapoolsetest menetluskuludest (kirjade saatmise kulu; hagi koostamise kulu jne), õigusabikulu väljamõistmist protsendina ei pea kostja põhjendatuks.
2 (4)
Kohus on seisukohal, et E. E. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt TsMS §-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja ei ole vaidlustanud menetluskulude jaotust kohtuotsuses ning on nõustunud 75%, s.o 35,95 euro ulatuses hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitamisega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 35,95 eurot riigilõivu katteks. Hageja õigusabikulud on vastavalt E. E. 10.07.2007 kinnituskirjale (tl.46) 25% sissenõutud summalt. Hagi rahuldati summas 1241,40 eurot, millest 25% on võrdne 310,35 euroga (kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti kroonides 4855,92 krooni). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on maakohtusse hagi esitamisel esindanud lepingulise esindajana L. E. töötaja. Kostjalt hageja õigusabikulude sissenõudmisel kuuluvad kohaldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärad, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Kuni 11.09.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade“ § 1 lg 1 sätestab, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 10000 krooni, on maksimaalselt sissenõutav kulu 3500 krooni. Tulenevalt TsMS §-dest 124 lg 1 ja 133 lg 1 on hagi hinnaks käesolevas tsiviilasjas 9711,84 krooni. Seega ületab hageja lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära, mistõttu kohus võtab väljamõistmisele kuuluva õigusabikulu arvestamisel aluseks piirmäära – 3500 krooni (223,69 eurot). Arvestades asjaolu, et kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kuluks 2500 krooni (159,78 eurot). Nimetatud summast tuleb kohtuotsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikuluna 119,83 eurot (159,78 x 75%). Vastuseks kostja vastuväidetele hageja õigusabikulude hüvitamise osas peab kohus vajalikuks märkida, et esitatud vastuväited ei ole asjakohased. Kostja seisukoht, et väljamõistetud viivise arvelt tuleks katta ka õigusabikulud, ei ole kooskõlas seadusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel viivise nõudmise eesmärk ei ole katta võlausaldaja menetluskulusid, vaid tegemist on vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 õiguskaitsevahendiga rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgniku suhtes.
3 (4)
Väiteid, mis puudutavad hageja nõude põhjendamatust 2006.a. oktoobrikuu teenuste eest tasu nõudmisel ei saa esitada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kostja ei ole kohtuotsust selles osas vaidlustanud ning kohtuotsus on jõustunud. Kostja on taotlenud temalt väljamõistetavate õigusabikulude vähendamist muuhulgas majandusraskuste tõttu ja esitanud väljavõtte temal 2012. aastal tööandjate puudumise kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõend, et kostjal puuduvad sissetulekud, sest töölepingu alusel tasu saamine ei ole üldteadaolevalt ainus sissetulekute saamise võimalus. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole ka sätestatud võimalust menetluskulude kindlaksmääramisel poole majandusliku seisundi arvestamiseks. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena seega välja mõista 155,78 (35,95 + 119,83) eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kohus kindlaks määranud hüvitatavate menetluskulude suuruse alla 200 euro, ei ole määrus määruskaebuse esitamise teel vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.