Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
19.jaanuar 2011.a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-52948
Tsiviilasi
E. E. A. S. O. H. ) vastu 620,70 euro (9 711,84 krooni) ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. E. A. S. : xxxxxxxxx : xxxxxx xx xxxxxxx xxxxx) Hageja esindaja: E. K. - L. E. A. S. xxxxxx xxx x xxxxxxx xxxxx -post: Kostja: O. H. : xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, kontakttelefon xx xxx xxx, E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada E. E. A. S. O. H. osaliselt. 2.Välja mõista O. H. . E. A. S. 1241 (üks tuhat kakssada nelikümmend üks) eurot 40 senti, sealhulgas 620,70 eurot võla katteks ja 620,70 eurot viivise katteks. 3.Jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. 4.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada kätte ka hageja poolt esitatud taotlus menetluskulude kindalaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 19.jaanuarist 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale mobiilsideteenust poolte vahel 12.12.2005.a. sõlmitud liitumislepingu nr.1528187 alusel. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on xxxxxxxxxx Eesti AS üldtingimused (edaspidi Üldtingimused), mille p 4.2.2. sätestab kliendi (kostja) kohustuse arvete õigeaegseks tasumiseks. Lepingust lähtuvalt on pooled leppinud kokku ka viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved kogusummas 9711,84 krooni. Kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks 20.12.2007.a. hageja ees lepingust tulenevat kohustust täitnud. Ajavahemiku 19.11.2006 -19.12.2007 eest on hageja arvestanud viivist 5681,43 krooni. Hageja esindaja võla sissenõudmise menetluses – L. E. A. S. saatnud ajavahemikul 23.11.2006 – 14.07.2007 kostja lepingus märgitud aadressile ka kolm võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Kuna kohtuväliselt ei õnnestunud kostjaga võlgnevuse tasumise osas kompromissi saavutada, on hageja pöördunud võla sissenõudmiseks kohtu poole. Hageja taotleb toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 113 lg 1 kostjalt võla ja viivise väljamõistmist ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 0,15 % põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 20.12.2007.a. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on vastuses hagile, mis on kohtusse saabunud 11.03.2008.a. (tl.20-21) võtnud tema vastu suunatud nõuded õigeks osaliselt. Kostja tunnistab põhinõuet osaliselt – summas 8646,68 krooni ja nimetatud summalt arvestatud viiviseid. Arve nr. 0017443484 alusel nõutava summaga – 1065,16 krooni kostja ei nõustu, kuna E. E. A. S. juba 2006.a. septembrikuus peatanud osaliselt temale teenuste osutamise (SIM kaardilt välja helistamise) seoses kostjapoolse lepingurikkumisega. Kostja, tunnistades oma maksejõuetust otsustas 2006.a. septembris lepingu ennetähtaegselt lõpetada, mis suurendas tema kohustusi hageja ees 2000 krooni võrra (käsitlustasu maksmise kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel). Nimetatud vastuses on kostja teinud ettepaneku sõlmida kompromiss, mis võimaldaks võla tasuda maksegraafiku alusel. Hageja arvamuses kostja vastuse kohta (tl.23-24) ei nõustu kostja vastuväidetega põhinõudele. Leping on lõpetatud hageja poolt 20.10.2006.a., hagejale ei ole teada lepingu varasem lõpetamine. Kostja poolt vaidlustatud summa- 1065,16 krooni on kostja poolt valitud paketi miinimumarve ja 65,16 krooni kostja poolt tellitud paketi M-internet kuutasu perioodi 28.09.-20.10.2006.a. eest. Hageja leiab, et viivise rakendumine on kostjast sõltuv asjaolu ning õigeaegselt kohustust täites on võimalik viivise nõudmine ära hoida. Kuna hageja põhinõue on tõendatud, on ka viivisenõue korrektne. Hageja on nõus sõlmima kompromissi võla tasumiseks maksegraafiku alusel tähtajaga 24 kuud. Kohus on edastanud hageja kompromissiettepaneku kostjale ja kostja on 11.07.2008.a. kohtule teatanud valmidusest sõlmida kompromiss (tl.31), kuid kohtu poolt antud tähtajaks ei ole kompromissilepingut kohtule esitatud (tl.32-33).
2 (5)
Pärast kohtu poolt kirjaliku menetluse määramist on kostja 21.12.2011.a. teinud veelkord kompromissiettepaneku (tl.55), milles on nõustunud hageja poolt nõutud võla (620,70 eurot) tasuma hiljemalt 31.jaanuariks 2012 ning hüvitama hageja menetluskulud 80 euro ulatuses hiljemalt 29.veebruariks 2012.a. Kostja on taotlenud viivise vähendamist maksimaalselt 5 %ni kogunõudest ehk 31,04 euroni, mille ta on nõus tasuma samuti hiljemalt 29.veebruariks 2012. Kostja on viidanud temal kindla sissetuleku puudumisele, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda viivist ja hageja menetluskulusid maksimaalses võimalikus ulatuses. Hageja ei ole kostja uue kompromissiettepanekuga nõustunud, kuna kompromiss hõlmab alla 50 % kogu nõudesummast (tl.58). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled- hageja hagiavalduses (tl.4) ning kostja vastuses hagile (tl.20) on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et hageja nõue rahuldamisele osaliselt.
on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub
Hageja ja kostja vahel tekkis võlasuhe 12.12.2005.a. sõlmitud liitumislepingu nr.1529187 alusel (tl.6). Vastavalt lepingule on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud E. M. A. S. Hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks ning mida osapooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma. Lepingus on sätestatud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tl.7-10 on hageja poolt kostjale ajavahemikul 01.08.-01.11.2006 esitatud arved, viimane arve on esitatud summas 9711,84 krooni ja see sisaldab varasema perioodi võlgnevust summas 6646,68 krooni ja arvet 2006.a. oktoobri eest 3065,16 krooni, sealhulgas käsitlustasu 2000 krooni. Tl.25 on 2006.a. oktoobrikuu mobiiliteenuste arve alajaotus, millest nähtub, et kostja miinimumarve on 1000 krooni ja väljaspool miinimumarvet osutatavaks teenuseks on Minternet tasuga perioodi 28.09.-20.10.2006 65,16 krooni. Nimetatud tõendi põhjal on võimalik järeldada, et leping on lõpetatud 20.10.2006 ning kostja on oktoobrikuus teinud kaks kõnet eritariifsetele numbritele, mis kinnitab tema väidet, et väljahelistamisteenus oli tema kasutuses olevalt SIM-kaardilt oktoobrikuus suletud. Liitumislepingu nr.1529187 lisa (mobiiltelefoni müük soodushinnaga) (tl.26- 27) kohaselt on O.H. 12.12.2005.a. liitumislepingu sõlmimisel ostnud ka mobiiltelefoni S. E. , hinnaga 2599.krooni 100 % soodustusega, seega ei pidanud ta nimetatud mobiiltelefoni eest tasuma. Vastavalt müügilepingu tingimustele on klient kohustatud E. tasuma muuhulgas SIM-kaardi sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 2000 krooni. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist).
3 (5)
Vastavalt VÕS § 113 lg 1 3.lausele loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, kui see on kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja on kohtule esitatud avalduses (tl.55) omaks võtnud, et ta võlgneb hagejale põhivõlana 620,70 eurot (9711,84 krooni), seega tuleb kostja poolt kohustuse rikkumine ja võla esinemine nimetatud ulatuses lugeda tõendatuks. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja on viivitanud hagejale võla tasumisega, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras- 0,15 % võlasummast iga võla tasumisega viivitatud päeva eest, seega 0,93 eurot päevas. Kuni hagi esitamiseni on hageja arvestanud välja viivise 390 viivitatud päeva eest, so. 363,11 eurot (5681,43 krooni) ning taotlenud tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist alates 20.12.2007 kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunu, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 võimaldab viivise maksmiseks kohustatud isikul nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Osundatud paragrahv sätestab, leppetrahvi vähendamise võimalused, mis on seega kohaldatavad ka viivisele. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevas asjas kuuluks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele pärast hagi esitamist kuni kohtuotsuse tegemiseni viivisena 1367,10 eurot (1470 päeva x 0,93 eurot). Nimetatud summa lisanduks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivisele. Kostja on taotlenud viivise vähendamist 5 %-ni nõudest, s.o. 31,04 eurot, põhjendades seda oma majandusliku olukorraga (tl.55). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite (kindla sissetuleku puudumine) tõendamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kuna hageja ei ole nõustunud viivise vähendamisega, ei pea kohus kostja poolt esiletoodud asjaolu tõttu võimalikuks viivist vähendada. Kostjal oli võimalus viivise suurenemist vältida, asudes tasuma kohtumenetluse ajal põhivõlgnevust osas, mida ta tunnistas. Samas on kohus seisukohal, et väljamõistetavat viivist tuleb siiski vähendada tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt loetakse viivise väljamõistmine põhivõlgnevust ületavas osas vastuolus olevaks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Tulenevalt VÕS § 6 lg 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seetõttu vähendab kohus kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat viivist põhivõlgnevuse ulatuseni, so. 620,70 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses
4 (5)
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võla täies ulatuses ja viivised osaliselt. Rahuldamata jääb hageja nõue viiviste väljamõistmiseks pärast kohtuotsuse tegemist kuni nõude rahuldamiseni, kuna sel juhul hakkaksid viivised ületama põhinõuet. Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 3/4 ulatuses kostja kanda ja 1/4 ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja koos taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks (tl.40). Kuna tagaseljaotsuse tegemiseks puudusid TsMS § 407 lg 1 sätestatud alused, siis ei saanud kohus käesolevat asja tagaseljaotsusega lahendada. Kohtu hinnangul puuduvad alused ka TsMS § 1741 lg 1 alusel käesolevas otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, sest tegemist ei ole ka kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, edastab kohus vastavalt TsMS § 176 lõikes 1 sätestatule hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja koos käesoleva kohtuotsusega kostjale, kellel on õigus esitada sellele vastuväiteid 30 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustab kohus pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.