lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-13058/4

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-13058/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
563
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-13058

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2012, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik:

Evi Kool

Kohtuasi

T. B. avaldus kinnisasja võõrandamise loa saamiseks.

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Avaldaja:

Avaldaja esindaja: Resolutsioon

T. B. ( IKxxx,xxx) T. J. ( volikirja alusel) e-mail: [email protected]

Keelduda T. B. avalduse menetlusse võtmisest.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, Tartu, Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Avaldaja Tajana B. esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule avalduse kinnisasja võõrandamise loa saamiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja võõrandada ühisvarana maja, mis asub aadressil xxx. Avaldaja abikaasa viibib alates 1995 aastast Võisiku hooldekodus ja avaldaja elab Iirimaal tütre juures.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 477 kohaselt hagita asjad vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja juhindub perekonnaseaduse § 26 lg 3 ja TsMS § 475 lg 1 p 8 –le. Käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduses ei oli § 26 lõiget 3.

1(2)

Perekonnaseaduse § 29 lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühisel või teise abikaasa nõusolekul. T. B. ja I. B.i abielu sõlmiti 1979 aastal. Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki kohaselt on elamumaa aasdressil Kiviõli linn, Vabaduse puiestee 2, registriosa numbriga, 60907, Viru Maakohtu kinnistusosakonda sisse kantud 15.12.1998.a. Seega kuulub kinnistu aadressil Vabaduse pst 2, Kiviõli linn abikaasade ühisomandisse. Vastavalt PKS § 29 lg 3 kohaselt, kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei ole täidetud vastavalt perekonnaseaduses toodud § 29 lg 3 tingimusi. Avalduse kohaselt ei ole tõendatud, kas I. B. ei ole võimeline haiguse tõttu andma nõusolekut kinnisasja võõrandamiseks, samuti ei ole kohtule teada kas puudutatud isik keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest. Samuti juhib kohus asjaolule, et avalduses on märgitud puudutatud isikuks AS Räpina haigla. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei saa olla AS Räpina haigla puudutatud isikuks, kuna avaldaja nõue on tehingu tegemiseks ühisvaras oleva kinnistuga, mis on avaldaja ja I. B.i ühisvaraks. Kohus selgitab, et vastavalt; Esitatud avaldusest nähtub, et I. B. viibib SA Räpina haigla Võisiku hooldekodus alates 1995.aastast. Kohtuinfosüsteemi ja Räpina haigla vastusest nähtub, et I. B.`ile ei ole eestkostjat määratud. I. B. viibib erihooldusteenusel Räpina haiglas alates 17.09.2010. Temale koostatud rehabilitatsiooniplaan on kehtiv kuni 05.09.2014. Vastavalt TsMS § 204 lg 1 kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu. Kuna I. B., kes saab olla nimetatud asjas puudutatud isikuks, viibib pikemat aega hooldekodus, on kohtul tekkinud kahtlus tema tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolus.Käesoleval ajal ei ole teada, kas I. B. on piiratud teovõimega täisealine isik ja kas I. B. vajab eestkostet ning kas ta on suuteline iseseisvalt osalema menetluses. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealisel lapse või valla-või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Evi Kool Kohtunik 2(2)

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja