16. aprill 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-8775
Tsiviilasja hind
OÜ T hagi OÜ T vastu võla saamiseks 4 127,35 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja OÜ T (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja ML (XXX) Kostja OÜ T(registrikood XXX, asukoht XXX, registriaadress XXX), esindaja prokurist Tarmo T 13.03.2012 kohtuistungil
Kohtuistungil osalesid
Kostja esindaja prokurist Tarmo T
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt T põhivõlg 4 127,35 (neli tuhat ükssada kakskümmend seitse eurot ja 35 senti) eurot ja viivis 2 916,06 (kaks tuhat üheksasada kuusteist eurot ja 06 senti) eurot OÜ T kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt T viivis 0,2% päevas põhivõlgnevuselt (4 127,35 eurot) alates hagi esitamisest, so 02.03.2011, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni OÜ T kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt T menetluskulud täies ulatuses (100%) OÜ T kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
2-11-8775 tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 4 127,35 eurot, viivise 2 916,06 eurot, viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 103 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271.
2.23.03.2009 sõlmisid pooled tähtajatu üürilepingu nr 30, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile XXX, Tallinn hoones asuvad äriruumid üldpinnaga 169,5 m2 (tl 10-17). Kostja kohustus tasuma hagejale üüri üks kord kuus jooksva kuu eest hageja poolt esitatud arve alusel hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks. Üüri suurus ja maksmise kord lepiti kokku üürilepingu punktis 2.
3.08.01.2010 sõlmisid pooled üürilepingu nr 30 muudatuse nr 1, mille kohaselt leppisid kokku üüri ja kõrvalkulude suuruses. Nimetatud lisa jõustus tagasiulatuvalt 01.01.2010 (18).
4.28.04.2010 sõlmisid pooled kokkuleppe üürilepingu nr 30 lõpetamise kohta, mille kohaselt üürileping lõpetati 03.05.2009. Samaks kuupäevaks tuli hagejale üle anda kostja kasutuses olnud ruumid. Kokkuleppe jõustus 28.04.2010 (tl 19).
5.Kostjal on tasumata esitatud üüri- ja kõrvalkulude arved summas 64 579,05 krooni, mille kostja kohustus tasuma hagejale hiljemalt 20.12.2010. Lepingust tulenev üüri tasumise kohustus 143 m2 äriruumi kasutamise eest lõppes kostjale vastavalt lepingu nr 30 punktile 2.2. äriruumide tagastamise päeval, 03.05.2010. 26,5 m2 äriruumi andis kostja hagejale üle 10.05.2010 (tl 20). Kostja üürivõlgnevust hagejale vaatamata meeldetuletustele (tl 28-29) tasunud ei ole. Käesoleval hetkel on hageja poolt tasumata arve nr 2010021 summas 16 178 krooni ehk 1 033,96 eurot, arve nr 2010045 summas 16 487,65 krooni ehk 1 053,75 eurot, arve nr 2010067 summas 14 694,15 krooni ehk 939,13 eurot ja arve nr 2010091 summas 17 219,25 krooni ehk 1 100,51 eurot, kokku 64 579,05 krooni ehk 4 127,35 eurot (tl 21-26). Lisaks on hageja arvestanud viivist 2 916,06 eurot (tl 27).
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väited on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja leiab, et kostja esitatud nõuded ei puutu antud asjasse, kuna kostja väitel on tegemist kolmandate isikute varaga.
7.Hageja märgib, et kostja kasutuses olnud ruumide elektritarbimisega ühendatud voolumõõtja (Iskra, tüüp MT300-D1A31-V12, NR 29277267) oli taadeldud 2000 detsembris. Voolumõõtjale oli paigaldatud vastav kleebis. 23.11.2011 viis OÜ T läbi elektriarvesti erakorralise kontrolli, mille tulemusel tuvastati, et mõõtevahend on täiesti korras: Eelmise taatluse plommid on paigas, tootjaplommid paigas ja taatluskleebis olemas. Mõõtevahendi korpus ei ole vigastatud, numeraator ei ole kriimustatud, arvesti skeem vigastust/ümberehitust ei esine. Voolumõõtja korpust ei ole alates 2000 avatud, seda ei ole ümberehitatud, sinna ei ole lisatud juhtmeid vmt. Kontrolli tulemusel tuvastati, et arvesti on töökorras ja vastab standard EN 61036 nõuetele (tl 78-81). Kostja väited, et hageja poolt kostjale üürile antud ruumides läksid peale elektriarvestit elektrikaablid ka teistesse ruumidesse, mida kasutasid muud isikud, ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele väide, et tarbimist arvestati ligi 4x suuremana. Kostja püüab alusetute väidetega põhjendamatult vabaneda lepingu täitmise kohustusest. Kostja vastus
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja märgib, et hageja valdusesse jäi kostjaga seotud isiku TT vara, millise vara on nimetatud isik andnud kostja valdusesse ja volitanud kostjat kasutama ja esindama, mida hageja kasutab ning annab rendile. Hageja valdusesse jäi: valve ja tulekahjuhäire süsteem, õhksoojuspump, elektritelfer, kompressor, töökoja mööbel (kaks kõrget raudseifi/kappi ja metallist töökojalaud) ja kirjutuslaud,
2-11-8775 tool ning diivan. Seega saab hageja vara rendile andmisest kasu ning, millise on hageja kohustatud kostjale hüvitama.
10.Kostjal on jäänud saamata tulu vara eest järgmiselt: valve ja tulekahjuhäire süsteem: keskmine valvepuldi üür kuus on 6-10 eurot, kuigi äriruumides asuv süsteem on laialdasem, loeb kostja saamata jäänud tasuks 5 eurot kuus ja kuna hageja esindaja küsis kostjalt häiresüsteemi koodi augustis 2010, siis arvestab kostja tasu 13 kuu eest kokku 65 eurot (5 eurot x 13 kuud); õhksoojuspump: kuna kostja ei leidnud andmeid õhksoojuspumba rendi kohta, võttis kostja aluseks diiselpuhuri, mille keskmine rent päevas on 15 - 20 eurot, kostja loeb saamata jäänud tasuks 10 eurot päevas viie kuu eest ehk 151 päeva eest, kokku 1 510 eurot (10 eurot x 151 päeva); elektrifilter: sama tõstejõuga käsitali üür päevas on 4 - 5 eurot, kostja loeb saamata jäänud tasuks 3 eurot päevas 395 päeva eest, kokku 1 185 eurot; kompressor: keskmine rendihind on 5 – 7 eurot päevas, kostja loeb saamata jäänud tasuks 4 eurot päevas 395 päeva eest, kokku 1 580 eurot; töökoja mööbel: keskmine kontorimööbli rendihind on 2 eurot päevas ühikult, kostja loeb saamata jäänud tasuks kõigelt kokku 3 eurot päevas 395 päeva eest, kokku 1 185 eurot; kirjutuslaud, tool, diivan: kostja leiab, et kostjal on saamata jäänud 1 euro päevas 395 päeva eest ehk 395 eurot kokku. Kogu saamata jäänud tulu on 5 920 eurot.
11.Kostjale jääb arusaamatuks arvetel toodud elektrinäit. Kostjale teadaolevalt läksid kostja kasutuses olnud äriruumidest elektrikaablid ka teistesse ruumidesse, mida kasutasid teised isikud ning, millised demonteeriti peale uue rentniku nõuet. Seega on kostjal alus arvata, et näidud elektrienergia eest ei vasta tõele. Hageja kostjale näite kunagi ei edastanud. Samuti on algselt kostja tasunud igakuiselt 1 000 krooni suuremat renti perioodi oktoober 2006 – 2008 lõpp eest, kuna äriruumid näidati 15 m2 suuremana.
12.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et TTon volitanud kostjat esitama nõuet seoses TT kuuluva varaga, mistõttu on tegemist kostja nõudega. Lisaks märgib kostja, et kostja nõue on suurenenud oktoober 2011 eest 335 euro võrra ehk nõue on 6 255 eurot. Samuti märgib kostja, et omanik ei pea tõendama temale asja kuulumist ning asjaolu, et ei ole esitatud vastuhagi, ei tähenda, et nõue on esitamata ja alusetu. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt kostja taotlusest ja juhindudes TsMS 409 lg 1 p 3 lahendab kohus antud asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
14.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 23.03.2009 sõlmisid pooled tähtajatu üürilepingu nr 30, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Tallinnas XXX asuvas hoones äriruumid üldpindalaga 169,5 m2 (tl 10-18). 08.01.2010 sõlmisid pooled üürilepingu nr 30 muudatuse nr 1, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et sõnastavad üürilepingu punkti 2.1 järgmiselt: 2.1 üüri suurus on 2.1.1 143 m2 suuruse pinna kasutamise eest 58 krooni üüritud pinna iga m2 kohta, s.t 8 294 krooni kuus, 2.1.2 26,5 m2 suuruse pinna kasutamise eest 32 krooni üüritund pinna iga m2 kohta, s.t 848 krooni kuus, 2.1.3 kokku kogu üüripinna kasutamise eest 9 142 krooni kuus, millele lisandub tasumisel Eesti Vabariigis kehtestatud käibemaks. Samuti leppisid pooled kokku täiendada lepingu punkti 2.5 alapunktiga 2.5.3 järgmiselt: 2.5 lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma järgmised äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud, 2.5.3 vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt arvesti näitudele ja AS TV poolt kehtestatud tariifidele. Pooled leppisid kokku, et muudatus jõustub tagasiulatuvalt 01.01.2010 (tl 18). Kuna kostja ei tasunud üüri ja kõrvalkulude eest, siis 28.04.2010
2-11-8775 sõlmisid ja allkirjastasid pooled kokkuleppe üürilepingu nr 30 lõpetamise kohta (tl 19), mille kohaselt 23.03.2009 sõlmitud üürileping nr 30 lõpetati üürileandja algatusel alates 03.05.2010. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt lepingu lõpetamine ei vabasta üürnikku kohustuse täitmisest, mis on tekkinud enne lepingu kehtivuse lõppemist. Kokkuleppe punktis 3 on märgitud, et üürnikul on tasumata üürilepingu nr 30 alusel esitatud üüri- ka kõrvalkulude arved summas 64 579,05 krooni, mille üürnik kohustub tasuma üürileandjale hiljemalt 20. detsembriks 2010 ja kui üürnik jätab võlgnevuse nimetatud tähtajaks tasumata on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Punkti 4 kohaselt kohustub üürnik tagastama üürniku kasutused olevad äriruumid üürileandjale 03.0.2010 vastavalt lepingu punktidele 7.7 ja 7.8 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (tl 19). Äriruumide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tagastas kostja ruumid 143 m2 04.05.2010 koos 3 võtmega ja ruumid 26,5 m2 10.05.2010 koos kahe võtmega (tl 20). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostjal oli piisavalt aega oma vara äraviimiseks enne ruumide üleandmist, samuti oli kostjal võimalus üleandmise-vastuvõtmise aktis märkida temale või kolmandale isikule kuuluva vara olemasolu üleantavates ruumides. Üleandmise-vastuvõtmise aktile on alla kirjutanud nii üürileandja kui üürniku esindajad.
16.Võlaõigusseadus § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud arvetega nr 2010021, 2010045, 2010067 ja 2010091 (tl 22-25) on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale üüri ja kommunaalteenuste eest 4 127,35 eurot. Samuti on kostja võtnud võlgnevuse omaks poolte kokkuleppega üürilepingu nr 30 lõpetamise kohta (tl 19) ning tunnistanud võlgnevuse olemasolu 13.03.2012 toimunud kohtuistungil (tl 104). Kostja väited elektrinäitude ebaõigsuse ja üüri suurema tasumise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Lisaks on hageja esitanud tõendeid, et elektriarvestid on töökorras ja vastavad standard 61036 nõuetele (tl 78-81). Samuti on väited, et hageja ruumides asub kostja isikuga seotud TT vara, tõendamata ja põhjendamata. Lisaks märgib kohus, et kui hageja ruumides asub ka TT vara, siis ei ole nimetatud vara omanikuks kostja ning kostjal puudub alus tasaarvestada nõudeid selle alusel. TT on õigus esitada hageja vastu hagi vara ebaseaduslikus valdusest väljanõudmiseks. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et üürilepingu lõpetamise kokkuleppele kirjutas alla TT ja üüritud vara tagastas ning üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutas üürniku esindajana alla TT. Seega TT oli teada mis ajaks oleks pidanud oma vara vaidlusalusest ruumist ära viima. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud üüri- ja kommunaalvõlgnevus summas 4 127,35 eurot ning nimetatud võlgnevus kuulub kostjalt väljamõistmisele.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt üürilepingu punktile 9.1 üüri või kõrvalkulude maksmisega viivitamise korral on üürnik kohustatud üürileandja nõudmisel maksma viivist 0,2% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 2 916,06 eurot, mille eest on esitanud kostjale arve 2011058 (tl 27). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus märgib, et asjaolu, et hageja valduses asub väidetavalt TT kuuluv vara, ei ole aluseks viivise vähendamiseks, samuti ei ole kostja tõendanud enda majanduslikku olukorda. Kui kostja oleks koheselt oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei oleks kostjal viivisenõuet tekkinud. Kostjale oli teada, et hagejal
2-11-8775 on õigus arvestada viivist tasumata üürilt ja kõrvalkuludelt, lisaks ei ole viivisenõue ülemäära suur. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.