Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

2-11-31969 number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras üldine edasikaebamise õigus puudub. Apellatsioonkaebuse saab esindada üksnes juhul kui menetlusosaline leiab, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ning see rikkumine on oluliselt mõjutanud kohtulahendit. Sellisel juhul on poolel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 978,97 eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, samuti puudub pooltel õigus kohtuotsust lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras vaidlustada, kui otsuses ei esine olulisi menetlus- või materiaalõiguse normide rikkumisi või tõendite selgelt ebaõiget hindamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja, Olga Romanova esitas Viru Maakohtule 11.07.2011.a. hagiavalduse kostja, Galina Smirnova vastu tekitatud materiaalse kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 22.02.2011.a. oma korteris, asukohaga XXX üleujutuse, mille tõttu sai kahjustada korrus allpool paiknev hageja korter nr 2. Hagejale on tekkinud materiaalset kahju 740.- €, mis seisneb korteri elutoa lae ja seinte veekahjustustes. Kohe peale lekke avastamist pöördus hageja korteriühistu esinaise, Valentina Fadejeva poole telefonitsi ja kirjaliku avaldusega (tlk 4-6), samuti viibisid sündmuskohal santehnik Aleksandr Ivanov ja majaelanik Valentina Geran. Kostja oma korterisse lekke avastamise ajal kellelegi pääsu ei võimaldanud, hageja, korteriühistu juhataja, santehnik ja majaelanik V. Geran pääsesid kostja korterisse järgmisel päeval, 23.02.2011.a. mille kohta koostati lihtkirjalik akt (tlk 7-8). Mirstart OÜ hinnapakkumise kohaselt (tlk 10-11) läheb XXX veekahjustuste remont maksma 740 eurot. Kostja, Galina Smirnova on kantud XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 25.02.2003 (tlk 9). Kostja on vastuseks hageja pöördumistele teatanud, et tal puudub kohustus tasuda hagejale tema poolt kannatanule makstud hüvitis, sest kostja ei ole avariid põhjustanud.

2-11-31969 Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja 07.11.2011.a. esitatud vastuses on seisukohal, et tema ei ole oma käitumisega üleujutust põhjustanud. Kostja ei ole oma tegudega veeavariid põhjustanud. Omapoolseid tõendeid kostja esitanud ei ole. Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde ning pakkus kostjale kompromissi. Kostja keeldus kompromissi sõlmimisest. Kohus kuulas 03.04.2012.a. ära hageja tunnistajad Valentina Geran (IK 46310142210), Aleksandr Ivanov (IK 44905152218) ja Valentina Fadejeva (IK34904222252) samuti kuulas kohus ära hageja ja kostja esindaja selgitused toimunu kohta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja korteris, XXX on 22.02.2011.a. toimunud üleujutus, mille käigus hageja omad sai veekahjustusi, mille maksumuseks on 740 (seitsesada nelikümmend eurot). Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas veeavarii põhjustajaks on olnud kostja. Korteriomaniku kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerib Korteriomandiseaduse (KOS) § 11. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-69-06 punktides 14 ja 15 on märgitud: Seejuures on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt ka 11. mai 2005. a Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3805 (RT III 2005, 18, 187)). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja oli 22.02.2011.a. so veekahjustuse toimumise ajal Kudruküla 13-6 korteriomandi omanik, ning tema korter paikneb kahjustada saanud korteri XXX peal Kohus loeb tunnistajate Valentina Fadejeva ja Aleksandr Ivanovi ütlustega tõendatuks, et kostja korteris on teostatud ümberehitustöid, mille tulemusena kostja korteri (XXX) vannituba paikneb hageja korteri (XXX) elutoa kohal. Hageja tõenditega loeb kohus tõendatuks, et veejooks tekkis nimelt XXX paiknevast korterist alljärgnevatel põhjustel.

2-11-31969 Hageja on tõendanud, et 22.02.2011.a. toimunud veeavarii põhjuseks ei olnud leke maja üldtorustikus. Hageja tunnistajate Valentina Fadejeva ja Aleksandr Ivanovi ütlustest nähtub, et 22.02.2011.a. peale hagejalt teate saamist ning lekke ülevaatamist sulgesid tunnistajad XXX püstaku, ning kontrollisid võimaliku lekke tekkimise kohta kõigepealt korter nr. XXX kohal asuvat korterit nr. XXX, mille ust neile ei avatud. Seejärel kontrollisid tunnistajad ka krt XXX kohal asuvat korterit, milles mingit veeavariid ei olnud. Maja püstakus ega torustikus sel ajal mingeid lekkeid ei olnud, ning korteriühistu ei ole tellinud mitte mingeid torustike parandustöid vaidlusalusel ajal. Tunnistaja Valentina Geran selgitas, et leke hageja korteris oli elutoas, selles toas maja veepüstakut ega veetorusid ei paikne. Sama selgitas ka hageja ise. Seega on välistatud kostja vastuväide, et võimalik leke toimus maja püstakus, mitte tema korteris. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et veekahju tekkimise põhjus tema korteris on oletuslik ega ole tõendatud. Hageja on tõendanud veekahju tekkimise võimaliku põhjuse. Kostja ei ole tõendanud mõnda muud põhjust, mis võis Olga Romanovale kuuluvas korteris elutoa laele ning seintele tekitada veekahjustusi 22.02.2011. Kohtumenetluses tuleb pooltel tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kahjuhüvitise väljamõistmine Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-124-11 punktis 16 on ära toodud: Kolleegium on korduvalt selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu

2-11-31969 TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv summas 191,73 eurot, mis tuleb maksta Eesti Vabariigi kasuks. Vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab Galina Smirnovale väljamõistetud riigilõivu tasumiseks 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 6 järgi võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud. TsMS § 179 lg 9 järgi nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.