Osaühingu Salar & Ko hagi Osaühingu Vitarsis vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 263.71 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. aprilli 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Salar & Ko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Osaühing Salar & Ko (registrikood: 10427082; asukoht: Kärdla Kooli 1-25), esindaja Peeter Gurejev Vastustaja (kostja): Osaühing Vitarsis (registrikood: 10045707; asukoht: Narva-Jõesuu Kudruküla 10A-10), esindaja Sergei Panitšev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 25. aprilli 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Salar & Ko kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Salar & Ko esitas hagi Osaühingu Vitarsis vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja 2006. a kalapüügikvooti Läänemerel. Hageja ja kostja sõlmisid 03.01.2006. a suulise lepingu hageja poolt püügihooajal 2006. a kevadel värske kilu ja räime müügiks kostjale hagejale kuuluvalt kalalaevalt „XXX " kauba üleandmisega Dirhami ja Lehtma sadamates, hinnaga I sort: 1 kroon 80 senti/kg; II sort 1 kroon 20 senti/kg. Värske kala üleandmine toimus laeva randumisel otse laeva trümmist vahetult kas ostja transpordivahendile või ostja poolt osundatud transpordile. Kala üleandmine-vastuvõtmine on Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna järelevalve all ning toimub „kala esmakokkuostu kviitungite" alusel. Hageja on ajavahemikul 07.01.2006-16.01.2006. a kostjale üle andnud kaupa 113 652 krooni eest, vastavalt Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kala esmakokkuostukviitungitele allajärgnevalt: 07.01.2006. a Dirhami sadamas - raamat nr 000977, kviitung nr 11; 08.01.2006. a Dirhami sadamas - raamat nr 00001556, kviitung nr 23; 08.01.2006. a Dirhami sadamas - raamat nr 00001556, kviitung nr 24; 10.01.2006. a Lehtma sadamas - raamat nr 00001556, kviitung nr 26; 16.01.2006. a Dirhami sadamas - raamat nr 00001555, kviitung nr 22. Kviitungil nr 11 on kauba saajaks märgitud AS Kihnu Kala. Nimetatud ettevõte osutas kostjale transporditeenust, üleantava kala omanikuks oli kostja, kes on hageja poolt transporditeenuse osutajale AS Kihnu Kalale üle antud kala eest hageja esitatud arve nr 4 2008. a osaliselt hagejale tasunud. Ülejäänud kviitungitel on kauba vastuvõtjaks OÜ Vitarsis. Kostja ei ole esitanud 06.01.2006. a arvates hagejale ühtegi pretensiooni kauba kvaliteedi, koguste ega muus osas. Kostja on viivitanud kauba eest tasumisega ning on tänaseks tasunud lepingujärgse 07.01.2006. a esitatud esimese arve nr 4 osaliselt alljärgnevalt: 21.12.2007. a 5 132.80 krooni, 20.02.2008. a 5 000 krooni, 27.02.2008. a 5 000 krooni. Kokku on kostja tasunud saadud kauba eest seisuga 15.05.2010. a kokku 15 132.80 krooni. Arvest nr 4 on tasumata 10 638.40 krooni ning tasumata on täies ulatuses arved nr 5, 6 ja 10. Hageja on võlgnikule väljastanud vastavalt seadusele saldoteatised. Viimane teatis võlgnevuse seisuga 31.12.2008. a on saadetud võlgniku aadressil
tähitud kirjaga ning võlgniku esindaja on teatise kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga postisaadetise väljastusteate 26.012009. a. Hageja palus kostjalt välja mõista 113 652.40 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel oli tasaarvestuste praktika. Seetõttu on hagiavalduses toodud andmed kauba tarnete kohta osaliselt kattunud sama kauba kostjapoolsete tarnetega Ukrainasse või mujale. Poolte vahel ei ole mitte ühtegi kinnitatud saldot, seega raamatupidamise andmetel kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Lähtuvalt hagiavalduse tekstist on esimesed viis kviitungit dateeritud jaanuaris 2006. a. Ilmselt algas nõude tähtaeg nende osas veebruaris 2006. a. Järelikult möödus antud juhul kolmeaastane aegumistähtaeg veebruaris 2009. a. Kostja palus lõpetada menetlus aegumistähtaja möödumise tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 25.04.2011. a otsusega Osaühingu Salar & Ko hagi Osaühingu Vitarsis vastu 7 263.71 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud Osaühingu Salar & Ko kanda. Hageja on esitanud kostja vastu nõude müügilepingu järgi ostuhinna 113 652.40 krooni ehk 7 263.71 euro tasumiseks. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2007. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kohus andis esmalt seisukoha, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Juhul, kui nõue on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kohus tuvastas, et hageja nõuab kostjalt 07.01.2006. a arve nr 4 alusel 10 638.40 krooni, 08.01.2006. a arve nr 5 alusel 54 799.20 krooni, 10.01.2006. a arve nr 6 alusel 11 894.40 krooni, 16.01.2006. a arve nr 10 alusel 36 320.40 krooni tasumist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg, selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna arved on esitatud vastavalt 07.01.2006. a arve nr 4, 08.01.2006. a arve nr 5, 10.01.2006. a arve nr 6 ja 16.01.2006. a arve nr 10 (tl 11-14), siis kõigi arvete alusel esitatavate nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2007. a kell 00.00 peale 2006. a kalendriaasta lõppemist s.o peale 31.12.2006. a kell 24.00. Kostja vastuväide, et tema ei ole saanud kätte hageja esitatud arveid, ei ole aegumise seisukohast oluline. Aegumise puhul on tähtis aasta, millal võlausaldaja võis arve esitada, kuna nõude aegumine algab selle aasta lõppemisega. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja leidis, et hagi aegumine on katkenud, sest võlgnik on tasunud saadud kauba eest osaliselt 27.02.2008. a. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda
õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja on tasunud arve nr 4 alusel hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt kostja tasus 21.12.2007. a, 20.02.2008. a ja 27.02.2008. a hagejale arve nr 3 alusel. Kuna poolte vahel oli tegemist suulise müügilepinguga, siis iga arve osas tuleb hakata eraldi lugema aegumistähtaega. Nagu eelnevalt tuvastatud algas iga arve aegumistähtaeg eraldi 01.01.2007. a kell 00.00. Hageja ei ole põhistanud ja esitanud tõendeid, et arve 4 tasumisega saaks lugeda kätkenuks ka teiste arvete nr 5, 6 ja 10 alusel nõutud summade nõudmine. Kohus leidis, et kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et 20.02.2008. a ja 27.02.2008. a tasus kostja osaliselt hageja arve nr 3 eest vastavalt 20.02.2008. a 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 ja 27.02.2008. a 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 (tl 83-84). Hageja pangakonto väljavõttega 21.12.2007. a on tõendatud, et kostja tasus hagejale 21.12.2007. a 10 000 krooni selgitusega arve nr 3 (tl 60). Hageja väide, et 21.12.2007. a tasutud 10 000 kroonist osaliselt oli kaetud ka arve nr 3 osa ning ülejäänud osa oli arve nr 4 eest, ei ole tõendatud. Kostja on veenvalt põhjendanud ja kohtule esitatud tõenditega on põhistatud, et kostja 21.12.2007. a, 20.02.2008. a ja 27.02.2008. a tasus hagejale arve nr 3 alusel. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja nõuet tunnustanud ja osaliselt tasunud 07.01.2006. a arve nr 4 alusel 2007. a ja 2008. a. Seega ei ole 07.01.2006. a arve nr 4 alusel ostuhinna nõue katkenud. Samuti ei ole tõendatud, et 08.01.2006. a arve nr 5, 10.01.2006. a arve nr 6 ja 16.01.2006. a arve nr 10 alusel saaks lugeda hageja ostuhinna nõuded kätkenuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eelnimetatud nõudeid oleks kostja tunnustanud summade osalise tasumisega või muu teoga, millega oleks aegumine katkenud ja uuesti alanud. Lähtudes eeltoodust olid hageja nõuded iga arve: 07.01.2006. a arve nr 4, 08.01.2006. a arve nr 5, 10.01.2006. a arve nr 6 ja 16.01.2006. a arve nr 10 alusel aegunud peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist 0l.01.2010. a. Kuna hagi on kohtusse esitatud 20.05.2010. a s.o peale aegumistähtaja möödumist, siis on põhjendatud kostja taotlus kohaldada hagi suhtes aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu 113 652.40 krooni nõudes on aegunud ja seega tuleb hagi 113 652.40 krooni ehk 7 263.71 euro nõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Osaühing Salar & Ko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on apellant seisukohal, et kohus on rikkunud nii materiaalõigust kui ka kohtumenetlusnorme. Samuti leiab apellant, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate tõendite ja asjaolude kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erinev otsus; 2) ei arvestanud kohus asjaolu, et vastustaja tasus apellandile arve nr 4, põhjendades, et vastustaja on maksekorralduses märkinud tasumise aluseks arve nr 3. Vastavalt apellandi raamatupidamise väljavõtetele on apellant selgitanud, et vastustaja oli pooltevahelise arve nr 3 juba täies ulatuses tasunud. Jätkates tasumist tasus vastustaja tegelikkuses arve nr 4, olles märkinud maksekorraldusse ekslikult - arve nr 3 eest;
3) ei arvestanud kohus asjaolu, et apellant on esitanud tõendid aegumistähtaja katkemise ning uuesti algamise kohta saldokinnituse (saldoteade nr 2 - võlgnevused seisuga 31.12.2008. a) vormis, mille on vastustaja esindaja/direktori asetäitja J.P. isikus 26.01.2009. a kätte saanud. Vastustaja on apellandi nõuet tunnustanud põhjendusel, et vastavalt saldoteates nr 2 sätestatule oli saldoteatele vastamise tähtajaks 20 päeva selle kättesaamisest. Tänaseni ei ole vastustaja suuliselt, kirjalikult ega üheski vastuväites vaidlustanud nimetatud saldoteate kättesaamist ega selle sisu. Viru Maakohus eelnimetatud tõendeid arvestanud ei ole. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Vastavalt TsMS 442 lgle 8 peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Osaühing Salar & Ko esitas 16.03.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on hagi aegumine katkenud põhjusel, et vastustaja on arvetel 4, 5, 6 ja 10 põhinevaid nõudeid tunnustanud, mis väljendus arve nr 4 osalises tasumises. Apellant on veendunud, et vastustaja raamatupidamine ei kajasta apellandile võlgnetavate summade tegelikku seisu. Apellant esitab pooltevahelise tegeliku arvestuse seisu 05.01.2006. a arvates (lisad nr 1-3). Apellant palub tähelepanu pöörata maksekorraldusele 21.12.2007. a summas 10 000 krooni; 2) oli seisuga 21.12.2007. a vastustaja võlgnevuse jääk arve nr 3 eest vaid 4867.20 krooni, nagu nähtub apellandi raamatupidamise arvevahetuse seisust (lisa nr 3). Kuna vastustajal oli 21.12.2007. a seisuga lisaks tasumata arvete 4, 5, 6 ja 10 eest, kattis apellant enammakstud summaga summas 5132.80 krooni (10 000- 4867.20 = 5132.80) vastustaja võlgnevust arve nr 4 osas. Apellandi raamatupidamine kajastas maksekorraldust 21.12.2007. a arvetevahetuses kahel real (arve nr 3 katteks ja osaliselt arve nr 4 katteks); 3) on vastustaja esindaja ja juhatuse liige S.P. 09.06.2009. a Viru Maakohtule esitatud vastuses Salar & Ko hagiavaldusele punktis 3.2. deklareerinud: „Kinnitan, et minu naine sai 2009. a jaanuaris hagejalt saldoteatise“ (lisa nr 5). Juhul, kui vastustaja vaidleks vastu saldoteatises esitatule, oleks tal kohustus saldokinnituses esinenud negatiivse saldo korral (vastavalt saldokinnitusele oli saldo negatiivne summas 113 352.40 krooni arvete nr 4, 5, 6 ja 10 tasumata jätmine) vaidlustada saldoteade mõistliku tähtaja möödudes. Apellant on seisukohal, et mõistlik tähtaeg on möödunud; 4) on apellandi poolt Viru Maakohtule hagimenetluse käigus esitatud ja vastustaja esindaja poolt allkirjastatud Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna esmakokkuostu kviitungid (lisa 7). Vastustajale kviitungite 11, 23, 24, 26 alusel üle antud kala kogused ühtivad apellandi poolt esitatud arvetel 4, 5, 6 ja 10 vastustajale müüdud ja üleantud märgitud kala kogustega. Kviitungite seos arvetega ja nendel esitatud kala kogustega ning asjaoluga, et kala ostjaks on märgitud vastustaja, tõendab apellant vastustaja kinnitust arvete aluseks oleva kala kättesaamise, nõuete tekkimise ja tunnustamise kohta.
5.OÜ Vitarsis vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vaidlusta apellant fakti, et on möödunud 3-aastane aegumistähtaeg hagiavalduse kohtule esitamiseks. Apellant vaid avaldab, et maksekorralduses oli ekslikult märgitud vale arve number. Kuid sellele asjaolule on maakohus hinnangu andnud;
2) ei ole apellant märkinud, mis sätteid on maakohus rikkunud. Kuna maakohus ei rikkunud materiaalõiguse normi ega menetlusõiguse normi, siis puuduvad alused apellatsioonkaebuse rahuldamiseks; 3) ei võtnud kohus õigesti arvesse fakti, et vastustaja esindaja sai kätte saldoteate nr 2. Nimetatud saldoteade ei tõenda aegumise katkemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Asjas ei ole vaidlust, et hageja nõue hagi aluseks olevate arvete alusel aegus 01.01.2010, kuid hagi esitati mais 2010. Asjas on vaidlus selle üle, kas enne aegumistähtaja lõppemist nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel. TsÜS 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
8.Apellandi väitel katkes aegumine nõude tunnustamisega siis, kui kostja tasus arve nr 4, kuigi märkis alusena arve nr 3. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväitega, et arvete tasumisega, mille tasumise kohustust ta tunnistab, ei saa teda lugeda nõustunuks teistest arvetest tulenevate kohustuste täitmisega. Ringkonnakohus leiab, et konkreetse arve tasumisega ei saa lugeda tõendatuks, et kostja tunnistas hageja poolt hagis esitatud nõudeid. Lisaks on vaieldav, millise arve eest kostja üldse tasus.
9.Apellandi väitel katkes nõude aegumine kostja poolt saldoteatise kättesaamisega. Kostja on nõustunud, et ta on ühe saldoteatise kätte saanud. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, kostja poolt sai pädev isik teatise kätte ja kostja teatise osas seisukohta ei avaldanud, st vaikis. Saldoteatis kannab 20.01.2009 kuupäeva ja on alla kirjutatud hageja raamatupidaja poolt. Nimetatud teatisel on ka „saldokinnituse“ osa, milles võlgnik pidi kinnitama või kinnitamata jätma teatises esitatud andmete õigsuse. Võlgnik ei ole saldokinnituse osa täitnud (lk 15). Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole esitatud väidet, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika või tava, et saldokinnituse osa täitmata jätmisega ja teatisele vaikimisega vastamisega loetakse võlgnikku teatises toodud andmetega nõustunuks. Seetõttu ei saa käesolevas asjas võlgniku vaikimist lugeda TsÜS § 158 tähenduses teatises märgitud nõude tunnustamiseks. Kostja on menetluse kestel esitanud saldoteatisele vastuväite ning märkinud, et poolte vahelised nõuded olid teatise saamise ajaks tasaarvestatud poolte vahel kauba tarnetega ning kostja ei vastanud teatisele, kuna pidas poolte vahelisi suhteid täies ulatuses lõppenuks. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras pidi hageja oma õiguste kaitseks hagi esitama nõude aegumise tähtaja jooksul ning tal puudus seadusest tulenev alus eeldada, et kostja on nõuet tunnistanud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt esitatud põhjendustega hagi aegumise osas ja ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
11.Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonimenetluses on vaidluse ese piiratud maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisega ja maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu, siis ei ole asjakohased apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavad tõendid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui apellant peab vajalikuks apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite esitamist, siis peab ta seda apellatsioonkaebuses eraldi põhistama TsMS 633 lg 5 alusel. Apellant on esitanud uusi tõendeid pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning ei ole nõuetekohaselt põhistanud, miks ta ei esitanud tõendeid maakohtus või hiljemalt koos apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus ei rahulda apellandi taotlust uute tõendite juurdevõtmiseks ja tagastab need apellandile.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.