Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-23967 Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt omas hageja 2006.a. kalapüügikvooti Läänemerel. Hageja ja kostja sõlmisid 03.01.2006.a. suulise lepingu hageja poolt püügihooajal 2006.a. kevadel värske kilu ja räime müügiks kostjale hagejale kuuluvalt kalalaevalt „Kaire EK-9701“ kauba üleandmisega Dirhami ja Lehtma sadamates hinnaga I sort: 1 kroon 80 senti/kg; II sort 1 kroon 20 senti/kg. Värske kala üleandmine toimub laeva randumisel otse laeva trümmist vahetult kas ostja transpordivahendile või ostja poolt osundatud transpordile. Kala üleandmine–vastuvõtmine on Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna järelevalve all ning toimub „Kala esmakokkuostu kviitungite“ alusel. Ostjate autojuhtidel on käes vastavad kviitungiraamatud, raamatus olevad kviitungid on nummerdatud ning täidetakse igakordsel kauba üleandmisevastuvõtmisel kolmes eksemplaris. Üks müüja laeva kaptenile, üks ostja autojuhile ning üks vajadusel tollivormistusel esitamiseks kui kaup ostja poolt hiljem eksporditakse. Hageja on ajavahemikul 07.01.2006-16.01.2006 kostjale üle andnud kaupa 113 652 krooni eest, vastavalt Põllumajandusministeeriumi kalamajndusosakonna kala esmakokkuostukviitungitele allajärgnevalt: 07.01.2006.a. Dirhami sadamas – raamat nr 000977, kviitung nr 11; 08.01.2006.a. Dirhami sadamas – raamat nr 00001556, kviitung nr 23; 08.01.2006.a. Dirhami sadamas – raamat nr 00001556, kviitung nr 24; 10.01.2006.a. Lehtma sadamas – raamat nr 00001556, kviitung nr 26; 16.01.2006.a. Dirhami sadamas – raamat nr 00001555, kviitung nr 22. Kviitungil nr 11 on kauba saajaks märgitud AS Kihnu Kala. Nimetatud ettevõte osutas kostjale transporditeenust, üleantava kala omanikuks oli kostja, kes on hageja poolt transporditeenuse osutajale AS Kihnu Kalale üle antud kala eest hageja esitatud arvet nr 4 2008.a. osaliselt hagejale tasunud. Ülejäänud kviitungitel on kauba vastuvõtjaks OÜ Vitarsis. Kostja ei ole esitanud 06.01.2006.a. arvates hagejale ühtegi pretensiooni kauba kvaliteedi, koguste ega muus osas. Kostja on viivitanud kauba eest tasumisega ning on tänaseks tasunud lepingujärgse 07.01.2006.a. esitatud esimese arve nr 4 osaliselt alljärgnevalt: 21.12.2007.a. 5 132.80 krooni, 20.02.2008.a. 5 000 krooni, 27.02.2008.a. 5 000 krooni. Kokku on kostja tasunud saadud kauba eest seisuga 15.05.2010.a. kokku 15 132.80 krooni. Arvest nr 4 on tasumata 10 638.40 krooni ning tasumata on täies ulatuses arved nr 5, 6 ja

Kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud kostja vastu nõude müügilepingu järgi ostuhinna 113 652.40 krooni ehk 7 263.71 euro tasumiseks. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite.

2-10-23967 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. veebruari 2007 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid“. Kohus annab esmalt seisukoha, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Juhul, kui nõue on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kohus tuvastas, et hageja nõuab kostjalt 07.01.2006.a. arve nr 4 alusel 10 638.40 krooni, 08.01.2006.a. arve nr 5 alusel 54 799.20 krooni, 10. jaanuari 2006a. arve nr 6 alusel 11 894.40 krooni, 16. jaanuari 2006.a. arve nr 10 alusel 36 320.40 krooni tasumist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg, selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna arved on esitatud vastavalt 07.01.2006.a. arve nr 4, 08.01.2006.a. arve nr 5, 10.01.2006.a. arve nr 6 ja 16.01.2006a. arve nr 10 (t.l. 11-14), siis kõigi arvete alusel esitatavate nõuete aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2007.a. kell 00.00 peale 2006.a. kalendriaasta lõppemist s.o. peale 31.12.2006.a. kell 24.00. Kostja vastuväide, et tema ei ole saanud kätte hageja esitatud arveid ei ole aegumise seisukohast oluline. Aegumise puhul on tähtis aasta, millal võlausaldaja võis arve esitada, kuna nõude aegumine algab selle aasta lõppemisega. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja leiab, et hagi aegumine on katkenud, sest võlgnik on tasunud saadud kauba eest osaliselt viimati 27.02.2008.a. TsÜS § 158 lg 1 sätib, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on tasunud arve nr 4 alusel hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt kostja tasus 21.12.2007.a. o, 20.02.2008a.a. ja 27.02.2008.a. hagejale arve nr 3 alusel. Kuna poolte vahel oli tegemist suulise müügilepinguga, siis iga arve osas tuleb hakata eraldi lugema aegumistähtaega. Nagu eelnevalt tuvastatud algas iga arve aegumistähtaeg eraldi 1. jaanuaril 2007.a. kell 00.00. Hageja ei ole põhistanud ja esitanud tõendeid, et arve 4 tasumisega saaks lugeda katkenuks ka teiste arvete nr 5, 6 ja 10 alusel nõutud summade nõudmine. Kohus leiab, et kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et 20.02.2008.a. ja 27.02.2008.a.

2-10-23967 tasus kostja osaliselt hageja arve nr 3 eest vastavalt 20.02.2008.a. 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 ja 27.02.2008.a. 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 (t.l. 83-84). Hageja pangakonto väljavõttega 21. detsembrist 2007.a. on tõendatud, et kostja tasus hagejale 21.12.2007.a. 10 000 krooni selgitusega arve nr 3 (t.l. 60). Hageja väide, et 21.12.2007.a. tasutud 10 000 kroonist osaliselt oli kaetud ka arve nr 3 osa ning ülejäänud osa oli arve nr 4 eest, ei ole tõendatud. Kostja on veenvalt põhjendanud ja kohtule esitatud tõenditega on põhistatud, et kostja 21.12.2007.a., 20.02.2008.a. ja 27.02.2008.a. tasus hagejale arve nr 3 alusel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja nõuet tunnustanud ja osaliselt tasunud 07.01.2006.a. arve nr 4 alusel 2007.a. ja 2008.a. Seega ei ole 07.01.2006.a. arve nr 4 alusel ostuhinna nõue katkenud. Samuti ei ole tõendatud, et 08.01.2006.a. arve nr 5, 10.01.2006.a. arve nr 6 ja 16.01.2006a. arve nr 10 alusel saaks lugeda hageja ostuhinna nõuded katkenuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eelnimetatud nõudeid oleks kostja tunnustanud summade osalise tasumisega või muu teoga, millega oleks aegumine katkenud ja uuesti alanud. Lähtudes eeltoodust on hageja nõuded iga arve: 07.01.2006.a. arve nr 4, 08.01.2006.a. arve nr 5, 10.01.2006.a. arve nr 6 ja 16.01.2006a. arve nr 10 alusel aegunud peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist 01.jaanuaril 2010.a. Kuna hagi on kohtusse esitatud 20.05.2010.a. s.o. peale aegumistähtaja möödumist, siis on põhjendatud kostja taotlus kohaldada hagi suhtes aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 113 652.40 krooni nõudes on aegunud ja seega tuleb hagi 113 652.40 krooni ehk 7 263.71 euro nõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Menetluskulud jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.