Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

29.02.1996 sõlmisid pooled mitteeluruumide rendilepingu nr XXX XXX asuvate ruumide (84,9m2) kasutamiseks. Kostja jättis korduvalt lepingust tulenevad kohustused täitmata – üüri maksmata. 14.09.2009 palus hageja pretensiooniga kostjalt võla tasumist. 02.09.2009 ütles kostjale lepingu üles. 23.09.2009 avaldusega võttis kostja endale kohustuse likvideerida võlg 31.01.2010. Hageja oli nõus kuni 01.02.2010 lükkama edasi lepingu ülesütlemise täitmise pööramise. Kostja lubas tasuda võla 31.05.2010, millega nõustus hageja. Üüriarvestus peatati 01.09.2010-01.10.2010 62 m2 eest ning siis peatati veel üüri tasumine 6. oktoobril 2010 1 (üheks) kuuks. 17.11.2010 nõudis hageja siiski lepingu erakorralise ülesütlemise täitmisele pööramist. Pooltevaheline leping lõppes 30.11.2010 ja sellega lõppesid lepingust tulenevad õigused, kohustused. Vara üleandmine toimus 06.12.2010. Lepingu perioodist jäi tasumata võlg 1247,64 €, hagi esitamise ajaks võlgnes kostja üüri 1020,53 € ja viivist 227,11€, kokku 1247,64 €. 31.10.2011 avalduse (lk 101) kohaselt sai kostja tasuta kasutata 01.09.2010-01.11.2010 ruume, kostja pidi vastavalt poolte kokkuleppele ise tegema parendustööd. 24.08.2010 kirjas teatas kostja, et veelekked tekkisid mitu kuud tagasi. Kostja ei teatanud kahjust – veelekkest õigeaegselt, seega ei saa tugineda kostja VÕS § 278. Pooltevahelise lepingu järgi on viivis 0,5% ning hageja ei arvestanud viivist perioodi eest november 2007-01.01.2010. Kuna hagi asjaoludest ei selgunud, millise perioodi eest nõuab hageja kostjalt üürivõlgnevust ja viivist ja kuna kostja vaidles võlale, viivisele vastu, siis tegi kohus hagejale ettepaneku (t lk 126 kiri 24.11.2011 nr 2-11-38707) täpsustada vastavaid hagi asjaolusid ning selgitas, et kohus ei tuleta tõenditest ise asjaolusid ega tuleta kostja väidete alusel hageja väiteid ning hagi asjaolusid. Hageja tõi esile (lk 133, avaldus 05.12.2011 nr 3-9/1345 VIII), et kostjal on tasumata üür 2010.a. detsembrikuu eest, mida soovis tõendada avaldusele lisatud arvega 07.12.2010 nr 1600006648. Viivise asjaolusid hageja esile ei toonud, vaid viitas kostjale saadetud viivisearvele nr 9000000053. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõla 1020,53€ ja viivise 227,11€ ning menetluskulud palus jätta kostja kanda. Tõendid: lisaks viidatud arvele 07.12.2010 nr 1600006648 (lk 135) ja viivisearvele nr 900000053 03.03.2010 (lk 136) esitas tõenditena järgmised tõendid: üürileping koos lisadega (lk 5-14), hageja vastus kostjale 27.01.2011 (lk 16), pretensioon (lk 19), lepingu ülesütlemise avaldus 02.09.09 (lk 20), kostja e-kiri hagejale 23.09.2009 ja avaldus (lk 21-22), hageja vastused kostjale e- kirja teel (lk 23-28), kostja 24.08.2010 avaldus (lk 29), Kesklinna Valitsuse kiri üüritasu alandamiseks (lk 30), akt 06.10.2010 (lk 31), hageja e-kiri 17.11.2010 koos vastusega kostjale (lk 32 -35), vara vastuvõtmise akt 06.10.2010 (lk 36), kostja 29.12.2010 kiri hagejale (lk 37), hageja vastus 11.01.2011, kiri 27.01.2011 (lk 39, 45) kostja avaldus 25.01.2011 (lk 42), hageja avaldus 23.03.2011 (lk 47) koos välja võttega andmebaasist (lk 48), väljavõte andmebaasist (lk 106-123, 137-140), arve KÜXXX maja (lk 124), tööde üleandmisevastuvõtuakt (lk 125). Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et nõude aluseks olevad asjaolud pole selged, samuti ei ole selge viivis. Lisaks leidis, et 01.01.2011 seisuga olid kõik hageja esitatud viivisearved tasutud. Kostja ei saanud 2010. augustist alates ruume kasutada ulatusliku veelekke tõttu, mille eest kostja ei vastuta ja mille likvideerimine oli kapitaalse mitte sanitaarse iseloomuga. Kostjal ei olnud lepingust tulenevat kohustust teha kapitaalremonti (püstikute, torude vahetus, ruumid ei olnud ka kostja 2 (5)

valduses) renditavates ruumides. Kuni 01.11.2010 ei olnud hagejaga kokkuleppel kostjal kohustust tasuda renti. Alles novembri keskel sai remont valmis selliselt, et oli võimalik alustada viimistlusega. Hageja ei ole remondi lõppemisest kostjat informeeritud ega neid ruume üle andnud ning kostja ei saanud neid ka heakorrastada. Hageja ei või seega kostjale ette heita seda, et kostja pole ruume korrastanud. 21.12.2010 seisuga arvestas kostja välja tema kasutuses olnud pinna, so 22m2 eest üüri suuruse ja tasus vastavalt sellele ka hagejale üüri; hageja ei ole selle saamist eitanud. Kostja tasus hageja arve nr 1600006648 alusel üüri 22m2 eest 2010.a. novembrikuu eest ulatuses, mida kostja sai faktiliselt kasutada. Hageja ei ole tõendanud, et 01.11.2010 seisuga oleksid kõik renditavad ruumid olnud kasutamiskõlblikus olukorras. Kostjal oli õigus keelduda VÕS § 296 järgi tasu maksmisest. 2010.a. augustikuu üüri arve nr 16000004233 on tasutud täies ulatuses vaatamata ruumide osalisele kasutuskõlbmatusele. Kostjal tekkis ettemaks 756,13€. Kostja tegi hagejale ettepaneku tasaarvestada 2010.a. augustikuu enammakstud üüri arvelt viivisearve nr 9000000053 227,11€ ja 2010.a. novembrikuu üüri 264,57€. Ka sellisel juhul jäi kostjal hageja suhtes ettemaks 264,57€, mida hageja ei ole tagastanud vaatamata sellekohasest ettepanekust. Kostja on pärast viivisearve esitamist maksnud 2010.a. hagejale 13 korral tasu ja seega pidi hageja viivisearves märgitud maksete järjekorra alusel lugema kõik kostja tasutud summad esmalt viivise katteks. Ebaselge on viivisearves kajastatud arve nr 1600006404 maksetähtaeg 25.11.2009, sest arve ise on väljastatud 28.02.2010 ning selge ei ole mille eest viivist nõutakse. Novembrikuu eest tasus kostja vaid selle ruumi osa eest, mida sai tegelikult kasutada ning tegi 2010.a. augusti eest enammakstud üüriga vastava tasaarvestuse. Kuivõrd leping lõppes 2010.a.novembris, puudus kostjal kohustus 2010.a. detsembrikuu eest üüri tasuda. Hageja ei ole kostjale esitanud ka arvet üüri tasumiseks 2010a. detsembrikuu eest. Viivis on ebaselge. Kokkuvõtvalt on kostja tasunud hagejale nii palju, et mingit eelnevat võlga ei saa kostjal hageja ees olla. Tõendid: kostja seletus istungil, OÜ V 24.09.2010 (lk 69), kostja kirjad hagejale 13.10.2010, 29.10.2010, 04.11.2010 (lk 70-73), viivisearve 03.03.2010 nr 9000000053 (lk 75), väljavõte kontolt (lk 77-78). Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 29.02.1996 mitteeluruumide rendilepingu nr XXX XXX, Tallinn asuvate ruumide (84,9m2) kasutamiseks ja leping lõppes 30.11.2010. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut lepingule ja tema lisadele ning lepingu ülesütlemise teatele. TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi lihtmenetluses võib olla tõendiks ka poole seletus, mis ei ole antud vande all. Kostja seletuste kohaselt vabastas ta renditud ruumid 30.11.2010 ning alates detsembrist 2010 ei kasutanud ta enam vaidlusaluseid ruume. Selle kohta, et leping on lõpetatud, koostasid pooled akti 06.12.2010. Viidatud aktist nähtub, et kostja on ruumid vabastanud. Hinnates kostja seletusi, leiab kohus, et kostja on tõendanud seletustega, et pärast lepingu lõppemist 30.11.2010 ta enam renditud ruume ei kasutanud. Kostja väitis, et lisaks ei ole hageja esitanud ka üüri arvet 2010 detsembrikuu eest tasumiseks. Hageja esitas kohtule arve (lk 135) nr 1600006648 07.12.2010, mille kohaselt ei nõuta selles üüri 2010.a. detsembrikuu eest vaid novembrikuu eest. Samas ei ole hageja märgitud novembrikuu eest üüri oma hagi täpsustustes nõudnud. VÕS § 186 p 6 järgi lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Kuna pooled ei vaielnud selle üle, et leping lõppes ülesütlemisega 30.11.2010 ning kostja tõendas seletustega istungil, et ta enam asja alates 2010.a. 3 (5)

detsembrist ei kasutanud, siis ei ole hagejal kui üürileandjal enam õigus nõuda pärast lepingu lõppemist VÕS § 76 lg 1 ja § 271, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist, antud juhul 2010.a. detsembrikuu eest üüri tasumist. Seega jääb hageja nõue üüri saamiseks 1020,53€ rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 alusel võib võlgnik nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest võlgniku viivituse korral viivist. Vaidlus puudus selles, et lepingus olid pooled kokku leppinud, et viivise määr on 0,5%. Seega puudub kohtul vajadus anda selles osas täiendavat hinnangut lepingule. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 227,11€, kuid vaatamata kohtu ettepanekule ei toonud esile viivise perioodi, võlga, millelt viivist nõutakse ning kohustuse täitmise tähtaega. Kohus ei tuleta tõenditest ise asjaolusid. Hageja on esitanud kohtule viivisearve nr 9000000053 03.03.2010. Tegemist on hageja nägemusega viivise ulatusest, mille hageja on esitanud kohtule ja millega ta oma nägemust viivise ulatusest väidetavalt tõendab, küll aga ei saa samastada viivisearve esitamist kohtule viivisenõude aluseks olevate asjaolude esiletoomisega. Kostja tõi esile, et kooskõlas viivisearvega tuli arvestada kõik kostja poolt tasutud summad esmalt viivise katteks ning et viivis kuulus kohesele tasumisele. Lisaks tõi esile, et pärast viivisearve esitamist on ta tasunud hagejale vähemalt 13 korda tasu, mis katab viivise. Viidatud viivisearvest 03.03.2010 nr 9000000053 nähtub, et see kuulub tasumisele kohe ja et kostja poolt tasutu arvestaks VÕS § 88 lg 8 alusel esmalt kulutuste, intressi katteks ja siis põhikohustuse katteks. Seega on hageja määranud kohustuste täitmise järjekorra seaduse järgi ning kostjal ei olnud alust VÕS § 88 lg 9 järgi määrata ilma hageja nõusolekuta ise seda, et ta tasub põhikohustuse. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et pärast 03.03.2010 esitatud viivisearve esitamist on kostja tasunud (lk 77) alates 04.03.2010 2010. aastal kolmel korral 10 000 krooni, kolmel korral 5000 krooni, paaril korral 4306,98 krooni jne, kokku enam kui 13 korda hagejale raha. Seega nõustub kohus kostjaga, et viivisearves endas deklareeritud kohustuste tasumise järjekorda arvestades pidi hageja nõutav viivis 227,11€ (ca 3553,50 krooni) olema kostja poolt 2010.a. tasutud maksetega tasutud. Kuna hageja ei ole viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud ning kostja on leidnud, et viivis pidi olema tema poolt 2010.a. tehtud maksetega tasutud, siis leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi põhjendatud ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja nõue jäi ülaltoodud toodud motiividel rahuldamata, ei pea kohus andma hinnangut pooltevahelisele suhtele sellest, kui palju pidi kostja tasuma hagejale üüri 2010.a. augustis-novembris, kas kostja on tasunud rohkem üüri, kas ta on tasaarvestanud oma nõude hageja nõudega, kas ja millises ulatuses pidi kostja tegema renditud ruumides remonti. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut viidatud väidete kohta esitatud pooltevahelisele kirjavahetusele, võla tasumise pretensioonidele ja muudele sellekohastele tõenditele. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks nõudnud üüri muu aja eest kui hagi täpsustustes märgitud 2010.a. detsembrikuu eest ja selle tõttu ei oma asja lahendamisel tähtust hageja väited väidetavast kostja võlast täpsustamata varasemast perioodist.

Menetluskulud, tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1, § 128 ja § 133 lg 1, 2 järgi on hagihind põhinõue, s.o 1020,53€.

4 (5)

Lihtmenetluse asjas võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel näha ette otsuses menetluskulude suuruse. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS §162 lg 1 alusel hageja enda kantud riigilõiv ja kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks lepingulise esindaja vajalikud, põhjendatud kulud. Kostja palus välja mõista 567,60 € (koos käibemaksuga), kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Lisaks esitas kostja arved 20.12.2011, 12.12.2011, 09.02.2012, 14.03.2012, 13.09.2011 koos maksekorraldustega nr 96455, 96459, 96541, 96544, 96496, mille järgi kostja on viidatud õigusabikulud ka kandnud. Kostja kulud esindajale on tehtud ca 24 h töö eest. Märgitud aeg on seotud vastuste esitamisega kohtule, esindamisele ärakuulamisel kohtus, kompromissettepaneku tegemisega hagejale kohtumenetluse käigus, kostja nõustamisega viidatud kohtuasjas ja vastavate materjalidega tutvumisega. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning leidis, et need on põhjendamatult suured. Kostja on esitanud kohtule hagile vastuse 19.09.2011, kohtu ettepanekul (lk 79) teinud kompromissettepaneku 20.11.2011 asja lahendamiseks, kirjaliku seisukoha hageja vastusele ja täpsustustele 09.03.2012, esindas kostjat ärakuulamisel ja andis oma selgitusi. Kohus leiab, et viidatud 24 h (8 h päevas) ulatuses kantud kulud on käesoleva kohtuasjaga seotud kulud ning on selles ulatuses põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 järgi on lepingulise esindaja kulu piirmäär, mis on võimalik teiselt poolelt välja mõista, hagihinna 3200 € puhul 1600€. Kostja nõutud kulud ei ületa eelviidatud määrusega kinnitatud lepingulise esindaja kulude piirmäära. Seega tuleb hagejalt TsMS § 162 lg 1, § 175 lg 1, § 405 lg 1 p 3 alusel kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 567,60€ (koos käibemaksuga).

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.