OÜ METhagi OÜ O vastu võla nõudes / ostuhinna tasumise nõue
Tsiviilasja hind
324,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja
Osaühing MET(registrikood XXX aadress XXX) Lepinguline esindaja Andrei M (elektronpost [email protected]
Kostja ja tema esindaja
Osaühing O (registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja TT(XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 05. märtsi 2012.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-11-2551 kirjeldava ja põhjendava osaga ning koostada asjas tervikotsus.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista Osaühingult O (registrikood XXX) Osaühingu MET(registrikood XXX) kasuks 353,51 (kolmsada viiskümmend kolm koma viiskümmend üks) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud Osaühingu O (registrikood XXX) kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka
esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.1.Osaühing MET(hageja) esitas 13.04.2011 kohtule hagiavalduse Osaühingu O (kostja) vastu põhivõlgnevuse summas 324,29 eurot ja viivise 29,22 eurot tasumise nõuetes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning menetleda asja kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping, millega hageja võttis endale kohustuseks anda kostjale üle elektrikomponendid ning kostja võttis endale kohustuse tasuda ostuhind rahas. Hageja on oma kohustused täitnud, kauba tarninud ja kostjale üle andnud. Kostja ei ole kauba eest tasunud. Kostja on palunud hagejal saldokinnituses kinnitada kostja võlgnevust 31.12.2009 seisuga. Hageja kinnitas 05.06.2010 kostjale, et vastavalt 05.06.2009 arvele nr 229 võlgneb kostja hagejale 5074 krooni. Seisuga 12.04.2011 on võlgnevus tasumata. Kostja on viivitanud võlgnevuse tasumisega 429 päeva ning kohaldatavaks viivisemääraks on 0,021% päevas (tl-d 10-13). Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks arvete koopiad (tl-d 16 ja 17) ja saldokinnituse koopia (tl 18).
1.2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja on rikkunud müügilepingut ja tarninud kostjale puudustega tooteid (praaki). Seetõttu ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ostuhinda ja hagejal ei ole õigust rakendada kostja suhtes muid müügilepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda viivist. Hageja on ise tunnistanud praaktoodete tarnimist. Tõendina on kostja esitanud elektronkirja väljavõtte (tl-d 45 ja 57).
1.3.Kohus määras 30.01.2012 määrusega asja kirjaliku menetluse. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kuni 13.02.2012 kohtule seisukohtade, avalduste, taotluste, dokumentide, tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamiseks. Kohus määras otsuse teatavakstegemise ajaks 05.03.2012.
1.4.Kostja esitas 16.02.2012 kohtule tõendina T AS-i juhatuse esimehe UT allkirjastatud kirja 2012-01-19 pealkirjaga „Teatis mittevastavuse kohta“ (tl 69).
1.5.Kohus rahuldas 05.03.2012 hagiavalduse. Kohus tegi kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 12.03.2012 esitas kostja kohtule teate soovist esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus.
Kohtuotsuse põhjendav osa
2 (6)
Esmalt lahendab kohus kohtuotsuse täiendamise küsimuse (punkt 2.1), seejärel hindab kohus tõendeid ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud (punkt 2.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (punkt 2.3) ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.4). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.5).
2.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus tegi 05.03.2012 kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule 12.03.2012 soovist esitada 05.03.2012 kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Teade on esitatud apellatsioonitähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt esineb alus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 632 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Eeltoodud sätte mõttest tuleneb, et TsMS § 448 lg 41 kohaselt kohtuotsuse täiendamisel koostatakse tervikotsus. Sellest lähtudes koostab kohus asjas tervikotsuse, mis asendab 05.03.2012 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud kohtuotsust.
2.2.Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: 1) hageja ja kostja on sõlminud suulise müügilepingu. Hageja ei ole kõnealuse väite põhjendamiseks eraldi tõendeid välja toonud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele suulise müügilepingu sõlmimise kohta, tema vaidlustamise tahe ei nähtu ka tema muudest avaldustest. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja on omaks võtnud hageja faktilise väite selle kohta, et hageja ja kostja on sõlminud suulise müügilepingu. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja on sõlminud suulise müügilepingu. 2) kostja on palunud hagejal kinnitada kostja võlgnevust 5074 krooni seisuga 31.12.2009.a. Tõendina on hageja esitanud saldokinnituse koopia (tl 18). Saldokinnitus on allkirjastatud raamatupidaja Liis Pehme poolt. Kohus loeb saldokinnitusega tõendatuks asjaolu, et kostja nimel on raamatupidaja Liis Pehme poolt allkirjastatuna saadetud hagejale kinnitamiseks saldokinnitus, mille kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 5074 krooni. 3) hageja kinnitas 05.02.2010, et vastavalt 05.06.2009 arvele nr 229 on kostja võlgnevus hageja ees 5074 krooni. Tõendina on hageja esitanud saldokinnituse koopia (tl 18). Kohus loeb
saldokinnitusega tõendatuks asjaolu, et hageja nimel on raamatupidaja NV 05.02.2010 kinnitanud kostjale, et kostja võlgnevus hageja ees 5074 krooni. 4) kostja ei ole tasunud tarnitud ja vastuvõetud kauba eest. Hageja ei ole kõnealuse väite põhjendamiseks eraldi tõendeid välja toonud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele tarnitud ja vastuvõetud kauba eest mittetasumise kohta. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole tarnitud ja vastuvõetud kauba eest tasunud. Seega on kostja võtnud omaks hageja väited kauba tarnimise, vastuvõtmise ja kauba eest mittetasumise kohta. Kohus tuvastab, et kostja ei ole tarnitud ja vastuvõetud kauba eest tasunud. 5) kostja viivitab võlgnevuse tasumisega 429 päeva. Kostja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Seetõttu on kostja hageja väite õigeks võtnud. Kohus tuvastab, et kostja viivitab hagi esitamise päeva 12.04.2011 seisuga võlgnevuse tasumisega 429 päeva. Kostja on hagile vastu vaielnud ning esitanud vastuväite alusena faktiväite, et hageja tarnis kostjale praaktooteid (tl 38), hageja tarnis kostjale puudustega tooteid (praaki) (tl 43, tl 55, tl 60). Kostja on oma väidet soovinud tõendada järgmiste tõenditega: 1) hageja elektronkiri, millest kostja väitel nähtub, et hageja on ise tunnistanud kostjale praaktoodete tarnimist. Tõendina on kostja esitanud väljavõtte elektronkirjast (tl 45, 57), millest ei nähtu kirja saatmise aeg, saatja andmed ega adressaatide andmed. Samas ei ole hageja avaldanud väidetavalt saadetud elektronkirja kui tõendi asjakohasuse ja lubatavuse osas. Eeltoodust tingituna uurib ja hindab kohus nimetatud tõendit. Elektronkirja väljavõttes on märgitud: „Võlg on tekkinud seetõttu, et oleme teile müünud sim-kaardi hoidjajd. Need hoidjad koosnesid kahest osast – kaas (sulgur) ja põhi. See põhi teile miskipärast ei sobinud, aga kaas oli OK. Niisiis need põhjad teie saatsite meile tagasi, ja meie tegime teile krediidi arvet nendele. Kaasid aga jäid teile. Nende eest jäi arve maksmata“. Kohtu hinnangul nähtuvad elektronkirjast üksnes asjaolud, et sim-kaardi hoidja põhjad ei sobinud kostjale, need tagastati hagejale ning sim-kaardi hoidja kaaned jäid kostjale. Elektronkirjast ei nähtu, et hageja oleks väitnud, et ta müüs kostjale puudustega asjad. Samuti ei nähtu elektronkirjast, et kostja ise oleks väitnud, et hageja müüs talle puudustega asjad. Kostjale üle antud sim-kaardi hoidjate kaante väidetavate puuduste kohta ei ole elektronkirjas informatsiooni avaldatud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja väide selle kohta, et hageja on ise tunnistanud praaktoodete tarnimist. 2) tehase tõend, mis kinnitab toodete praaki. Tõendina on kohtule esitatud T AS-i juhatuse esimehe UT allkirjastatud kiri 2012-01-19 pealkirjaga „Teatis mittevastavuse kohta“ (tl 69). Kohus andis menetlusosalistele 30.01.2012 määrusega tähtaja tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamiseks hiljemalt 13.02.2012 (tl 62). Kohus selgitas määruses menetlusosalistele tõendi õigeaegselt esitamata jätmise tagajärgi (tl 63). Kostja esitas tõendi 16.02.2012. Seega esitas kostja tõendi kohtu määratud tähtaega rikkudes. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kostja poolt esitatud tõendit menetleda. Kohus ei menetle kostja poolt 16.02.2012 esitatud tõendit ning ei uuri ja hinda seda. Kokkuvõtvalt loeb kohus tuvastatuks müügilepingu sõlmimise hageja ja kostja vahel ning hageja poolt kostjale esitatud arve tasumata jätmise 5074 krooni ulatuses. Kohus ei loe tuvastatuks asjaolu, mille kohaselt hageja müüs kostjale puudustega asjad.
2.3.Hageja on esitanud põhikohustuse (ostuhinna tasumise kohustus) ja kõrvalkohustuse (viivise tasumise kohustus) täitmise nõuded.
4 (6)
2.3.1.Hageja ja kostja on sõlminud suulise müügilepingu. Kohtu hinnangul kuulub asjas põhikohustuse osas kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2.3.2.Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud viivisemäära suuruses. Kohtu hinnangul kuulub viivise osas kohaldamisele VÕS § 113 lg 1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgne viivisemäär ajavahemikus 05.07.2009 kuni 31.12.2010 8% aastas ning ajavahemikus 01.01.2011 kuni 12.04.2011 8,25% aastas.
2.4.1.Hageja on esitanud ostuhinna tasumise nõude, mille aluseks on müügilepingu sõlmimine kostjaga ja lepingu alusel kostjale kauba üleandmine. Kostja on ostuhinna tasumise kohustuse jätnud täitmata 5074 krooni ulatuses. VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt on ostuhinna tasumise kohustus üks müügilepingust tulenevaid põhikohustusi. Kostja rikub ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib ostuhinna tasumise kohustuse rikkumise korral nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt hageja müüs kostjale puudustega asja, mistõttu ei ole kostja kohustatud hagejale ostuhinda tasuma. Kostja väide puudustega asja müümisest on tõendamata. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et hageja nõuet kostja vastu ei ole tekkinud, et see on lõppenud või et kostjal on seadusest või lepingust tulenev õigus keelduda kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus on ostuhinna tasumise nõude osas põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ostuhinna 324,29 eurot (5074 krooni). Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui hageja oleks müünud kostjale puudustega asjad, ei oleks see andnud kostjale automaatselt õigust mitte täita müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keeldumine on võimalik üksnes vastava õiguskaitsevahendi (nt ostuhinna alandamine) kasutamise tulemusena. Õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks lepingutingimustele mittevastava asja müümise puhul on aga eelkõige ostja õigus tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele. Käesolevas asjas ei ole kostja välja toonud, et tal on õigus tugineda müüdud asjade lepingutingimustele mittevastavusele ning et ta on rakendanud hageja suhtes õiguskaitsevahendeid. Nimetatud asjaolude väljatoomise vajadust on kohus kostjale selgitanud (tl 63).
2.4.2.Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega 429 päeva. Kohaldatava viivisemäärana on hageja välja toonud 0,021% päevas. Eeltoodust tulenevalt võlgnes kostja hagejale hagi esitamise päeva seisuga viivist 29,22 eurot. Kohus leiab, et seadusjärgne viivisemäär on suurem (ajavahemikus 05.07.2009 kuni 31.12.2010 0,022% päevas ja ajavahemikus 01.01.2011 kuni 12.04.2011 0,023% päevas) hageja poolt nõutud
viivisemäärast. Samas ei anna see alust kohtu poolt kõrgema viivisemäära kohaldamiseks. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on esitanud kohtule nõude viivise väljamõistmiseks summas 29,22 eurot, mistõttu ei saa kohus lähtuda otsuse tegemisel kõrgemast viivisemäärast, mille kohaldamisel suureneks väljamõistetava viivise suurus. Samas ei esine kohtu hinnangul alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist seadusjärgses ulatuses. Hageja rakendatud viivisemäär jääb seadusjärgse viivisemäära piiresse, mistõttu on hageja viivisenõudel olemas õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus on viivise tasumise nõude osas põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 29,22 eurot.
2.5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.