Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-58366, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

POÜ (avaldaja) esitas 28.11.2011.a Harju Maakohtule avalduse, milles palub ajatada täitemenetluse nr XXX täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt ning kohustada avaldajat tasuma täitemenetluses nr XXX oleva nõudesumma tasumata osa osamaksetena 12 kuu jooksul, tasudes alates määruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 20. kuupäevaks kohtutäituri Kaire Põlts ametialasele arvelduskontole. Samuti palub avaldaja täitemenetluse ajatamisel kohustada kohtutäiturit Kaire Põlts vabastama avaldaja pangakontod arestimisest. Avalduse on avaldaja lepingulise esindajana allkirjastanud AS, kelle kohus kõrvaldas 01.03.2012.a määrusega käesoleva tsiviilasja menetlusest. Avaldajal tuli teatada hiljemalt 12.03.2012.a, kas ta kiidab heaks AS’i poolt avaldaja nimel tehtud menetlustoimingud. Nimetatud kohtu korraldus on saadetud 02.03.2012.a avaldajale lihtpostiga ja AS’ile elektrooniliselt 05.03.2012.a. Kohtule 12.03.2012.a esitatud menetlusdokumendis taotles AS maakohtu 01.03.2012.a määruse tühistamist. Kohus palus 23.03.2012.a kirjaga menetlusosalistel esitada hiljemalt 10 päeva jooksul oma menetluskulude nimekiri. Puudutatud isiku I esindaja on 23.03.2012.a kohtule teatanud, et puudutatud isikul I ei ole avaldaja esindajal esindusõiguse puudumise tõttu ega muul viisil seoses käesoleva tsiviilasjaga kulutusi teinud (menetluskulud puuduvad). 28.03.2012.a on kohtutäitur teatanud, et tal puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud. Avaldaja ei ole kuni käesoleva ajani kohtule vastanud.

2-11-58366

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Esindusõiguse kontroll on sätestatud TsMS §-s 226. TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. TsMS § 226 lg 3 sätestab, et juhul, kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. TsMS § 227 lg 5 esimese lause kohaselt, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohus kõrvaldas avaldaja lepingulise esindaja AS’i 01.03.2012.a määrusega käesoleva tsiviilasja menetlusest. Avaldajal tuli teatada kohtule hiljemalt 12.03.2012.a, kas ta kiidab heaks AS’i poolt avaldaja nimel tehtud menetlustoimingud ja nõustub avaldaja nimel esitatud avalduses toodud seisukohtadega. Nimetatud heakskiitu ei ole avaldaja kuni käesoleva ajani kohtule esitanud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 227 lg-st 5, jätab kohus avaldaja avalduse läbi vaatamata. Kuna avaldajat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu TsMS § 227 lg 5 alusel avalduse läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda TsMS § 227 lg-st 6, mille kohaselt TsMS § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda menetluskulusid ületava kahju hüvitamist. TsMS § 227 lg 5 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel määratakse TsMS § 227 lg 6 järgi kindlaks ka menetluskulud (s.o hüvitatavate kulude rahaline suurus; vt Riigikohtu 15.02.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10, p 10-11). Puudutatud isik I ja kohtutäitur on kohtule kinnitanud, et neil puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud ning avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda. AS’i poolt 12.03.2012.a kohtule esitatud menetlusdokumendi, milles ta taotles maakohtu 01.03.2012.a määruse tühistamist, jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud dokument on esitatud esindusõiguseta isiku poolt. Samuti ei ole 01.03.2012.a kohtumäärus edasikaevatav.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.