2-11-33116/10 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

KÜ Järveküla tee 62 esitas 18.07.2011.a. Viru Maakohtule hagi V. V. vastu, kus palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1483,69 eurot ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga Järveküla tee xxx Kohtla-Järvel omanik ja korteriühistu Järveküla tee 62 liige. Kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kostja ei ole arveid korrektselt tasunud. Seisuga 01.07.2011.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees summas 1 483,69 eurot. Kostja vastuse kohaselt tekkis tal võlgnevus hageja ees seoses sellega, et ta oli töötu ja sissetulekut ei omanud. Võimalusel tasus kommunaalmakseid kostja ema. Momendil omab kostja tööd ja on võimeline tasuma arveid. Kostja on püüdnud tasuda kommunaalteenuste eest õigeaegselt, aga nüüd on tekkinud seal võlgnevus. Kostja väidab, et ta ei ole hagejalt mingeid hoiatusi saanud seoses võlgnevusega. Kostja soovib jõuda hagejaga kompromissile. Kostja selgitab, et ta püüab edaspidiselt õigeaegselt arved maksta. Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja vastusele. Kostja on 2011.a. augustis tasunud 400 eurot võlast ja jooksva arve ainult summas 38,32 eurot. Vastuses selgitab hageja, et kostja kui tasub võlgnevust, siis ta ei tasu jooksvaid kommunaalarveid. Kuna kostja on tasunud arveid ja võlgnevust ebaregulaarselt, ei ole hagejal võimalust sõlmida kostjaga uut maksegraafikut. Kostja oma seisukohas selgitab, et ta on vastavalt võimalusele ikkagi tasunud arveid ja kogu võlgnevust ei ole tal võimalik tasuda. Maakohus määras 02.03.2012.a. lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga Järveküla tee xxx Kohtla-Järvel omanik ja sellest tulenevalt ka korteriühistu liige (KÜS § 5 lg 1). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tulenevalt korteriühistu põhikirja p-st 3.2 p 5-10 võttis kostja endale kohustuse tasuda tähtaegselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid (tl 10-14). Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud saldoteatise ja tõendi, millest nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 01.07.2011.a on 1 483,69 eurot (tl 4, 5-7). Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest osaliselt tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.

VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus jne. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on 24.08.2011 maksekorralduses summa 400 eurot tasumisel määranud, et ta on tasunud võlgnevust (VÕS § 88 lg 6). Seega ei saa laekunud makset arvestada kostja poolt tasutud maksena jooksvate arvete katteks või intressidena. Seega on kostja osaliselt hagejale võlgnevust tasunud ja kostja võlgnevus on hageja ees summas 1083,69 eurot, millises osas kuulub hagi rahuldamisele. Kuna võlgnevuse nõue summas 1483,69 eurot on esitatud 01.07.2011.a seisuga, hageja kohtule haginõude muutmise avaldusi esitanud ei ole, kuulub hagi peale hagi esitamist tasutud 400 euro osas rahuldamata jätmisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 163 lg1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamata jätmisele seetõttu, et kostja on osa võlgnevusest peale hagi esitamist tasunud, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.