2-12-7881/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 22.02.2012 esitas OÜ E kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 05.03.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: EOÜ on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 23.02.2001. Võlgniku osakapital on 160 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 01.12.2011 TO (kelle suhtes on 06.10.2008 välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot). Alates 04.04.201 kuni 21.11.2011 oli juhatuse liikmeks VP, kes suri 16.11.2011. Võlgniku ainuosanikuks on AP. Võlgnik tegeles kalatoodete töötlemise ja hulgimüügiga külmlaos, asukohaga XXX, Tallinn. Alates 2011.a. novembrist on võlgniku majandustegevus seiskunud. Võlgnikul on kehtivad töölepingud 19 töötajaga. Võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks nõudis ajutine haldur võlgniku esindajalt, krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade kohta, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste, õiguste, nõuete ja majandustegevuse kohta. Võlgniku, riiklike registrite, Maksu- ja Tolliameti ja krediidiasutuste andmetel on võlgnikul varana vahendid Nordea panga kontol 16,33€ ja Swedbank’i kontol 0,26€. Võlgniku Krediidipanga kontodel vabad vahendid puuduvad. Võlgniku kassaraamatu kohaselt oli 16.11.2011 seisuga kassas 103 883,19€, seejärel on kassaraamatusse tehtud samas summas väljamineku kanne selgitusega „petuhhov surnud“. Pankrotiavalduse ja võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul kassajääk puudub. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud vara nimekirjas, samuti 05.03.2012 bilansis kajastab võlgnik käibevarana laojääki omahinnas 55 800€. Reaalselt

laojääki ei eksisteeri. Pankrotiavalduses kohaselt moodustab ostjate debitoorne võlgnevus 16 670,86€ ning 05.03.2012 bilansi kohaselt 11 946€. Võlgniku põhivara jääkväärtus moodustab 05.03.2012 bilansi ja Põhivarade amortisatsioonitabeli kohaselt 116 227.59€. Reaalselt on olemasoleva põhivara väärtuseks hindab haldur u. 5 000€. Põhivara väärtust omav osa koosneb sõidukitest, kontori sisseseadest ning kompressorist. Võlgniku vallasvarale on seatud kommertspant summas 1 500 000 krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. 25.11.2011 teatas võlgniku üürileandja - OÜ S , et lõpetab üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuste tõttu XXX hoone kasutamiseks sõlmitud üürilepingu ning kasutab üürileandja pandiõigust seal asuva vara suhtes. Võlgniku andmetel asus XXX hoones 55 800€ väärtuses kalatooteid ja pakendeid ning 107 319€ väärtuses masinaid ja seadmeid (millest suurima jääkväärtusega (89 287€) on hoonesse ehitatud külmkambrid). Harju Maakohtu 09.03.2012 pankrotiavalduse tagamise määruse alusel 13.03.2012 XXX hoones toimunud ülevaatuse ja vara arestimise käigus tuvastas haldur, et võlgniku poolt väidetud käibevara puudus seal täielikult ja põhivara osaliselt. Üürileandja poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentide kohaselt on kõik XXX hoones asunud laojäägid üles kirjutatud ja kirjalikul enampakkumisel võõrandatud, põhivara õnnestus enampakkumisel võõrandada osaliselt. Võlgniku poolt esitatud vara nimekirjad ning üürileandja poolt vara üleskirjutamisel koostatud nimekirjad erinevad olulisel määral nii hindade kui koguste osas. Eelpooltoodu võib viidata omastamise või muu kuriteo toimepanemisele. Halduril ei ole õnnestunud välja selgitada, kas ja millises koguses, võlgniku vara on kaduma läinud. Eelnimetatu tuleb tõenäoliselt välja selgitada kriminaalmenetluses. Seoses eelpooltoodud asjaoludega võib võlgnikul ühtlasi olla nõue OÜ S vastu vara võõrandamisest tekkinud võimaliku kahju või üüripinnal teostatud parenduste (külmkambrid) hüvitamiseks. Samas vajavad kõnealused küsimused täiendavat õiguslikku analüüsi ja asjaolude väljaselgitamist. Muu vara kohta informatsioon puudub. Võlgniku vara hinnanguline väärtus on seega kokku ca 16 960€. Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad 76 896,94€, millele lisandub arvestuslik intress 7 534,13€. Võlad hankijatele ja laenuandjatele moodustavad võlgniku pankrotiavalduse kohaselt 741 531,89€ ja võlgniku 05.03.2012 bilansi kohaselt 737 520€. Ajutise halduri poole on pöördunud ka võlgniku poolt nimetamata võlausaldajaid. Võlgade lõplik suurus selgub pankrotimenetluse käigus. Võlad töötajatele moodustavad pankrotiavalduse kohaselt 35 057,11€, võlgniku 05.03.2012 bilansi kohaselt 62 292€ ning täpsustatud andmetel 82 408€. Siinjuures märgib ajutine haldur, et kuigi seoses üürilepingu ülesütlemise ja vara suhtes pandiõiguse teostamisega seiskus võlgniku majandustegevus juba 25.11.2011, ei ole töölepinguid siiani lõpetatud ning töötegemiseks valmis olnud töötajatel võib seetõttu TLS § 35 alusel olla õigus keskmisele palgale kuni töölepingute lõpetamiseni. Võlgniku muude kohustuste kohta hetkel informatsioon puudub. Seega moodustavad võlgniku teadaolevad võlad kokku 908 370,96€. Tulenevalt eelpooltoodust on võlgniku teadaolev varaline seis alljärgnev: vara hinnanguline väärtus – 16 960€ ja teadaolevad võlad – 908 371€. Lähtudes eelpooltoodust ning arvestades, et võlgniku majandustegevus on seiskunud, on ajutine haldur seisukohal, et EOÜ on püsivalt maksejõuetu ja omab vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Samas puuduvad võlgnikul likviidsed vahendid ning juhul, kui põhivara jääkide müük ja debitoorsete võlgnevuste sissenõudmine ei ole edukas, on prognoositav pankrotimenetluse raugemine. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus oleks otseselt põhjustatud kuriteoga. Võlgniku juhataja surma ajal oli raamatupidamise andmetel kassas arvestuslikult 103 883,19€, samuti võib oluline osa võlgniku väidetavast laojäägist olla kaduma läinud. Haldurile ei ole esitatud piisavat teavet, et tuvastada võlgniku maksejõuetuse saabumise täpne aeg ja põhjus. See on ka mõistetav, sest võlgniku tegevust 2001.a. kuni 2011.a. novembrini juhtinud isik on surnud. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tõenäoliseks peamiseks põhjusteks majanduslangusest tingitud käibe ja kasumi langus, piisavate omavahendite puudumine ja liiga

suur laenukoormus. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetuna tegutsenud vähemalt 2011. aasta vältel. Võlgniku esitatud bilanss 2011. aasta kohta näitab küll, et 2010.aastal teenis võlgnik 13 420€ kasumit ning omakapital on positiivne, kuid halduri hinnangul ei ole bilansis toodud andmed kuigi usutavad. Tõenäoliselt on oluline osa kohustustest 2010. aasta bilansis kajastamata. On väheusutav, et kasumlikult tegutseval äriühingul on 80 982€ maksuvõlg ja 33 533€ võlgnevus töötajate ees. Samuti ei ole loogiline, et tavapärase majandustegevuse käigus suurenevad laenukohustused 11 kuuga 4,5 korda, samal ajal, kui laoseis väheneb 5,7 korda. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et arvelduskrediidi limiit oli võlgnikul kogu perioodil maksimaalselt ära kasutatud. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine haldur selgelt tagasivõidetavaid tehinguid tuvastanud. Samas ei välista haldur tagasivõidetavate tehingute tuvastamist pankrotimenetluse käigus. Tulenevalt eelpooltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et EOÜ on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole EOÜ majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tervendamise väljavaated puuduvad. EOÜ-l on vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks ning pankrot tuleks välja kuulutada. Lähtuvalt pankrotiseaduse § 23 palub ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 1 600€ (millele lisandub käibemaks 320€) ja kulutuste katteks 150€ ning mõista need välja EOÜ-lt Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Aivar Verro. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga, sest võlgniku kohustuste maht (908 370,96€) ületab oluliselt varasid (16 960€). PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige TO (ik 45607150271). Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 320 eurot ja tehtud kulutused 150 eurot Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid kasuks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt