Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 14.12.2010 esitas Aktsiaselts Ekspress Hotline Kliendihalduse OÜ ja I S vastu hagiavalduse mittevastava teabe ümberlükkamiseks, avaliku vabanduse nõudmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. I S on hageja endine töötaja, kes asutas 2010 juulis koos teiste isikutega läbi Infest OÜ äriühingu Kliendihalduse OÜ. Kostjad avaldasid 04.10.2010 veebilehel www.16366.ee pressiteate, milles oli muuhulgas kirjas: „Sel esmaspäeval, 4. oktoobril, avas liinid uus infotelefon 16366. Olenemata olematust hinnast võib 16366-elt küsida kõike seda, mida tänaseks ülikalliteks muutunud tavalistest infotelefonidestki.“ Samuti oli pressiteates märgitud: „Keskmise infotelefoni kõne hind on tänaseks kasvanud 15 kroonini“ „Miks number 16366? Et eristuda nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“. Kostjad on esitanud väite, et keskmise infotelefoni kõne hind on 15 krooni ja 118 numbriga algavatele infotelefonidele tehtavad kõned on keskmisest kallimad. Kombinatsiooniga 118 algavatest numbritest kuuluvad neli ehk 1182, 1184, 1185 ja 188 hagejale ja hagejaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele. Seega on kostjad esitanud väärtushinnangu, et 118 numbrikombinatsiooniga algavatele numbritele tehtavad kõned on kallid. Pressiteates on väidetud: „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest Ekspress Hotline töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirmaga ühendamisel tekkinud segadusest, et Ekspress Hotline ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda. Ka häirisid töötajaid Ekspress Hotline kasvavad maksuvõlad, Seepärast otsustasime koos tuua turule teenuse, kus võitjad oleks nii helistajad kui ka reklaamiandjad.“ Seega on kostjad avalikkusele väitnud, et hagejas on tekkinud segadus ja hagejal on tekkinud raskused enda majandamise ja oma töö korraldamisega. Kostjad on väitnud, et hageja teenuse hind on keskmisest kallim ja hageja teenuse hind on keskmisest oluliselt madalam ning hageja ei ole õiguskuulekas ja hoiab kõrvale maksude maksmisest. Ülaltoodud kostjate väited on eksitavad ja hagejat halvustavad. Kostjad on püüdnud luua avalikkusele muljet, et hageja ei suuda efektiivselt majandada ega ole jätkusuutlik. Hageja nõudis kostjatelt pressiteate kustutamist oma veebilehel ja vabanduse avaldamist hagiavalduses toodud vormis. Hageja leidis, et vabandus tuleb avalikustada samas vormis, nagu oli avalikustatud pressiteade ehk sama suurelt kostja veebilehel. Kuna pressiteade oli enne hagiavalduse esitamist avaldatud 72 päeval järjest, tuleks ka vabandus avaldada sama pika aja jooksul. Kostjad on kahjustanud hageja mainet ja head nime. Kostjad on toime pannud kõlvatu konkurentsi keelu rikkumise. Kostjate tekitatud kahju heastamiseks ei piisa üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamisest ja hageja ees vabanduse avaldamisest, vaid kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, mille õiglaseks summaks peab hageja minimaalselt 25 000 krooni või vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele. Kostja I S on teise kostja seaduslik esindaja. Hageja palus kohustada kostjaid hoiduma hageja ees avalikustamisele kuuluva vabanduse sisu ja asjaoludega seoses nii enne kui pärast selle

avaldamist mis tahes omapoolsete väärtushinnangute avaldamisest ilma hageja sellekohase nõusolekuta. 25.02.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse täiendused. Hageja leidis, et ka kostja I S kui Kliendihalduse OÜ juhatuse liige on avaldanud 04.10.2010 pressiteatega ebaõigeid andmeid ja on rikkunud VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 toodud kohustusi. Ei ole võimalik mõistlikult eristada, kas pressiteatega esitas I S valeinformatsiooni enda kui eraisiku nimel või äriühingu Kliendihalduse OÜ huvides. Avalikkusele informatsiooni esitamine allub täielikult juhatuse ja osanike kontrollile. Puudub vaidlus selles, et pressiteate koostas I S, kes korraldas ka selle avaldamise. Hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamine on otseses põhjuslikus seoses mõlema kostja õigusvastase tegevusega. Hagiavalduse täienduses esitas hageja taotluse VÕS § 1055 alusel kohustada kostjaid lõpetama Internetis kostjate poolt hageja kohta õigusvastaselt avaldatud andmete eksponeerimine ja võtta tarvitusele kõik meetmed, et need andmed ei oleks ühelegi isikule kättesaadavad. Samuti jäi hageja oma väite juurde, mille kohaselt on vabandamine õiguskaitsevahendiks. Hageja arvates on tegemist VÕS § 108 lõikes 6 viidatud muul viisil heastamisega. Hageja jäi hagiavalduse täiendustes ka mittevaralise kahju nõude juurde. Samas möönis hageja, et pressiteates on avaldatud hagejat halvustavaid väärtushinnanguid, millega kahjustati hageja kui äriühingu mainet. Juriidilisele isikule võib tekkida mittevaraline kahju, eelkõige juriidilise isiku maine kahjustamise tõttu ning selline kahju tuleb hüvitada. Kostjad ei ole pressiteates avaldatut tõendanud. Maakohtu 25.05.2011 eelistungil täpsustas hageja nõuet ja tõi välja, et kostjad on pressiteate kodulehelt eemaldanud, mistõttu hageja loobus oma 24.02.2011 hagiavalduse täpsustuses toodud taotlusest teade eemaldada. Hageja soovis, et vabandus oleks avaldatud 144 järjestikusel kalendripäeval. Hageja täpsustas, et ta soovib kostjate avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist koos vabandamisega. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on hageja valinud vabanduse vormi. Hageja esitas alternatiivselt ka nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja palus kostjaid avaldada ümberlükkamiseks teksti, mis oli kirjas hageja 24.04.2011 menetlusdokumendi taotluste punktis 2, jättes välja teate teksti esimese ja viimase lause. Hageja rõhutas, et ta esitas nõude I S vastu, kuna viimane on Kliendihalduse OÜ ainus juhatuse liige, pressiteates on kirjas tema nimi ja teade on koostatud tema intervjuu vormis. Hageja täpsustas ka seda, milliseid pressiteates avaldatud andmeid peab ta ebaõigeteks. Ebaõiged andmed sisalduvad lausetes: „Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirmaga ühendamisel tekkinud segadusest, et Ekspress Hotline ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda“ ning „Ka häirisid töötajaid Ekspress Hotline kasvavad maksuvõlad“. Hageja rõhutas, et need on ainsad laused pressiteates, mis sisaldavad ebaõigeid andmeid. Mingit segadust tekkinud ei ole. Kostja ei ole tõendanud segaduse tekkimist ega maksuvõlgade olemasolu, samuti seda, et need asjaolud häirisid töötajaid. Hageja möönis, et tema poolt osundatud laused sisaldavad väärtushinnanguid. Samuti leidis hageja, et pressiteates on väidetud, et hageja kõneteenuse hind on liiga kallis ega vasta kvaliteedile, kuigi sellist lauset pressiteade ei sisalda. Seda võib järeldada pressiteate teisest lausest. Hageja infotelefoni number on 1182 ja pressiteates on silmas peetud hagejat, sest mujal pressiteates on viidatud ainult hagejale. Siin on tegemist faktiväitega ning odav hind on keskmisest turuhinnast madalam. Hageja teenus vastab keskmisele turuhinnale. Hageja möönis, et kostja teenuse hind tarbijale võib olla odavam kui hagejal.

Kostja vastuväited

Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. I S suhtes on hagiavaldus esitatud täiesti põhjendamatult, kuna nimetatud isik on Kliendihalduse OÜ juhatuse liige. Füüsilise isikuna ei saanud I S olla kuidagi hageja konkurendiks. Kostjad ei nõustunud ka hageja väidetega mittetõeste väidete, tarbijate eksitamise ja halvustava teabe avaldamise kohta. Kostjad ei pidanud oma pressiteates kalli hinnaga numbriinfo ettevõttena silmas hagejale kuuluvat numbrit 1182. Samas nähtub hageja enda kodulehel avaldatud teenuste hinnakirjast, et hageja teenuse hinnaks on 14 krooni, millele lisandub kõne hind. Teistel ettevõtetel on teenuse hind veelgi kõrgem, mistõttu on õige kostja väide, et algusega 118 infotelefoni teenuste kõne keskmine hind ulatub 15 kroonini. Pressiteates avaldatu ei olnud suunatud hageja halvustamisele, vaid räägib kostja meeskonnast. Väide selle kohta, et hageja juures toimus ühinemine, vastab tõele, kuna äriregistrist nähtuvalt on kostja 06.05.2010 ühinemislepinguga ühinenud OÜ-ga CHEH. Hageja endiste töötajate isiklik arvamus on, et ühinemine tõi klientidele kaasa hinnatõusu. Pressiteates ei ole kuskil viidatud hageja teenuse halvale kvaliteedile. Kostjad tõid välja, et väited hagejal maksuvõlgade olemasolu kohta vastavad tõele. See nähtub Maksu-ja Tolliameti maksuvõlgade tõendist, millest nähtub, et ühe kalendrikuuga on hageja maksuvõlg suurenenud 18 542 eurot ja hageja kogu maksuvõlg on 78 303,2 eurot. Kahju hüvitamise nõue jäi kostjatele arusaamatuks. Mittevaralist kahju saab nõuda vaid isiklike õiguste rikkumise korral VÕS § 1045 alusel. Isiklikud õigused saavad kuuluda ainult füüsilistele isikutele ehk inimestele ja see õigus ei laiene juriidilistele isikutele ehk hagejale. Kostjad leidsid maakohtu 25.05.2011 eelistungil, et pressiteates olid avaldatud üldised reklaamlaused. Kostjatele ette heidetavad väärtushinnangud on hageja endiste töötajate arvamused. Kostja kõneteenuse hinnaks tarbijale on 0 krooni pluss sideoperaatori tasu ehk tavaline minutitasu. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata, tuvastades, et vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude osas: ● I S on hageja endine töötaja, kes asutas läbi Infest OÜ 2010 juulis koos teiste isikutega kostja Kliendihalduse OÜ; ● Kliendihalduse OÜ kodulehel www.16366.ee avaldati 04.10.2010 pressiteade, mis sisaldas muuhulgas hageja poolt ebaõigeteks peetud faktiväiteid; ● pressiteade kõrvaldati kostja veebilehelt käesoleva menetluse käigus. ● 06.05.2010 ühines hageja OÜ-ga CHEH ning mitmed hageja endised töötajad asusid tööle kostja juurde. ● hageja ja kostja Kliendihalduse OÜ on konkurendid. Pooled vaidlevad selle üle, 1) kas 04.10.2010 avaldatud pressiteade sisaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid; 2) kas kostjatel on kohustus vabandada hageja ees ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest või kas kostjad on kohustatud ebaõiged andmed ümber lükkama hageja poolt soovitud sõnastuses ja viisil; 3) kas hagejale on pressiteate avaldamise läbi tekitatud mittevaralist kahju ning kas kostja I S on isiklikult vastutav hageja ees.

Pressiteatest nähtub, et selles olid avaldatud järgmised laused: „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest Ekspress Hotline töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirma ühendamisel tekkinud segadusest, et Ekspress Hotline ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda. Ka häirisid töötajaid Ekspress Hotline kasvavad maksuvõlad“. Samuti on pressiteates avaldatud laused: „Olenemata olematust hinnast võib 16366-elt küsida kõike seda, mida tänaseks ülikalliteks muutunud tavalistest infotelefonidestki“ ja „Et eristuda nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“. Käesolevas asjas tuleb hinnata seda, kas ülaltoodud laused sisaldavad hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, kuna nimelt nendele lausetele on hageja ise oma nõude täpsustamisel viidanud. Käesolevas asjas ei tule anda hinnangut pressiteatele tervikuna. Kuigi esmalt tõi hageja hagiavalduses välja pressiteate erinevad lõigud pikemas sõnastuses, täpsustas hageja kohtu selgituste alusel menetluse käigus oma nõuet. Ebaõigete andmete ümberlükkamist puudutav nõue peab olema konkreetne ning sellist hagiavaldust, kus on viidatud tervikuna mõnele avaldatud tekstile, ei saa pidada konkreetseks. Hinnates ülalviidatud lauseid, leidis maakohus, et nendes on põimunud omavahel faktiväited ja väärtushinnangud. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus aga väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, aga mitte tõendada selle sisu tõesust või väärtust. Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist (RK TKo 31.05.2005.a nr 3-2-1-161-05, p 10). Avaldatud faktiväiteid peab kohus võtma sellistena nagu nad on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis on kostja avaldatud faktiväited ja mis väärtushinnangud. Lausetes „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest Ekspress Hotline töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirma ühendamisel tekkinud segadusest, et Ekspress Hotline ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda. Ka häirisid töötajaid Ekspress Hotline kasvavad maksuvõlad“ on faktiväideteks järgmised väited: 1) kostja meeskond koosneb hageja endistest töötajatest; 2) hageja ühinemise tagajärjel konkureeriva ettevõttega tekkis segadus; 3) hagejal olid pressiteate avaldamise ajal maksuvõlad, mis kasvasid. Viidatud lausetest ei nähtu kohtu hinnangul, et kostjad oleksid avaldanud faktiväite, mille kohaselt on hagejal tekkinud raskused enda majandamise ja oma töö korraldamisega. Samuti ei ole kostjad avaldanud faktiväidet, mille kohaselt oleks hageja kõneteenuse hind turuhinnast kallim ega vastaks teenuse kvaliteedile. Ühtegi seesugust lauset pressiteates kostjate poolt avaldatud ei ole ning vastavasisulised hageja väited on meelevaldsed. Hageja ei ole ka ise viidanud ühelegi pressiteates avaldatud lausele, milles kostjad oleksid selliseid faktiväiteid esitanud. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et mitmed kostja töötajad on endisteks hageja töötajateks. Seega tuleb hinnata, kas faktiväited ühinemise tagajärjel tekkinud segaduse ja kasvavate maksuvõlgade olemasolu kohta hagejal vastavad tõele või mitte.

Käesolevas asjas tunnistajatena üle kuulatud V K ja T P olid hageja endised töötajad. Tunnistaja V K ütles, et pärast hageja ühinemist konkureeriva ettevõttega tekkisid pinged ning hagejal tekkisid 2010 suvel maksuvõlad. Tunnistaja ütles, et kuna infoteenuste müük on usalduse müük, siis muutus aktiivne müügitöö oluliselt raskemaks. Müügitulemused muutusid halvemaks ning see viis töötajate tasude vähenemiseni ja töötajate lahkumiseni. Tunnistaja V K palk langes 15 %. Hageja maksuvõlad olid tunnistaja ütluste kohaselt progresseeruvad. Hageja siseselt tõi ühinemine kaasa erinevate osakondade kokkukolimise, mis ei mõjunud positiivselt. Tunnistaja tõi välja, et müügitulemuste languse põhjustas suures osas hagejal maksuvõla tekkimine. Tunnistaja T Pu ütlustest nähtub, et ühinemisega seoses muutus olukord tema jaoks hageja juures ebameeldivaks, kuna ei olnud võimalik aru saada, kellele tunnistaja töötajana allub ja kes talle ülesandeid jagab. Tunnistaja kinnitas, et ühinemisega seoses tekkis hagejal maksuvõlg, mis mõjutas hageja igapäevast tegevust ja mille tõttu inimesed muretsesid oma töökohtade pärast. Tunnistaja märkis, et hageja maksuvõlad olid ajas pigem suurenevad. Kuigi hageja tõi välja, et kumbki ülekuulatud tunnistajatest ei tööta kostja Kliendihalduse OÜ juures, on kohtu hinnangul nimetatud tunnistajate ütlustega tõendatud, et pärast konkureeriva ettevõttega ühinemist 2010.a tekkis hageja ettevõtte sees segadus, mis mõjutas ettevõtte töötajaid. Hinnates tunnistajate ütlusi koos Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendiga, on tõendatud hagejal maksuvõlgade olemasolu ning nende kasvamine 2010. aastal. Maksu-ja Tolliameti tõendi kohaselt oli hageja maksuvõla suuruseks 01.02.2011.a 78 187 eurot ning kohus ei pidanud tõenäoliseks, et sedavõrd suur maksuvõlg võis hagejal tekkida ainuüksi 2011.a esimeste kuude jooksul. Maksuvõlgade tõendist nähtub, et kogu hageja maksuvõlg on tasumisgraafikus, mille lõppkuupäev on 25.04.2011. Kuna maksuvõla ajatamisele eelneb vastav haldusmenetlus, on Maksu- ja Tolliameti tõendi ning tunnistajate ütlustega koostoimes tõendatud, et maksuvõlg oli hagejal tekkinud juba 2010. aastal. Seega on tõendatud, et 04.10.2010 pressiteates avaldatud kaks faktiväidet ehk ühinemisega seoses segaduse tekkimine hageja ettevõttes ning hagejal kasvavate maksuvõlgade olemasolu vastavad tõele. Hageja ei vaidlustanud oma hagiavalduses kolmandat faktiväidet ehk seda, et enamik kostja töötajatest on hageja endised töötajad. Alles 19.10.2011 esitas hageja esindaja esimest korda väite, et kostja ei ole tõendanud tema meeskonna koosnemist hageja sellistest endistest töötajatest, kes nägid ühinemisest tulenevat segadust. Hageja antud väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna varasemas menetluses hageja sellele viidanud ei ole ning hagiavalduses ei ole hageja nõudnud nimetatud faktiväite ümberlükkamist selle ebaõigsuse tõttu. Lausetes „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest Ekspress Hotline töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirma ühendamisel tekkinud segadusest, et Ekspress Hotline ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda. Ka häirisid töötajaid Ekspress Hotline kasvavad maksuvõlad“ ning lausetes „Olenemata olematust hinnast võib 16366-elt küsida kõike seda, mida tänaseks ülikalliteks muutunud tavalistest telefonidestki“ ja „Et eristuda nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“ on väärtushinnanguteks järgmised hinnangud: 1) Ekspress Hotline töötajad nägid segaduse tõttu, et Ekspress Hotline ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda; 2) töötajaid häirisid maksuvõlad; 3) tavaliste 118 numbrikombinatsiooniga algavate infotelefoninumbrite kõnehinnad on kallid. Avaldatud andmete hindamisel peab kohus tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas ning seejuures pole oluline, mida avaldaja ise silmas pidas (RK TKo

31.05.2005.a nr 3-2-1-161-05, p 11). Mõistliku inimese arusaamade kohaselt on ülaltoodud avaldused väärtushinnangud, kuna nad kajastavad kostja või kostja töötajate hinnanguid. Kostja töötajad on andnud oma hinnangu sellele, et hageja kasvavad maksuvõlad neid häirisid ning et ühinemise tagajärjel tekkinud segaduse tõttu ei suuda hageja oma klientidele enam tulevikus pakkuda teenust mõistliku hinna eest. Samuti on kostja andnud hinnangu selle kohta, et tavaliste 118 numbriga algavate infotelefonide kõnehinnad on kallid. VÕS § 1046 lg 1 alusel saab väärtushinnangu ebakohasusele ja sellest tulenevale au teotamisele tuginedes nõude esitada ainult füüsiline isik. Väärtushinnangu ümberlükkamist aga VÕS § 1047 ei võimalda. Seega ei saa hageja juriidilise isikuna esitada kohtusse nõuet, mille kohaselt on kostjad avaldanud hageja head nime ja mainet rikkuvaid väärtushinnanguid. Hageja enda käsitlus selle kohta, milline kõneteenuse hind on kallis ja milline mitte, on siinkohal asjakohatu. Juriidilise isiku puhul võib ebakohase väärtushinnangu avaldamine konkurendi kohta olla vastuolus konkurentsiseadusest tulenevate nõuetega. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 näeb ette, et kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine. KonkS § 51 lg 1 ja KonkS § 50 lg 3 alusel võib lugeda eksitava teabe avaldamiseks konkurendi suhtes sellise väärtushinnangu avaldamist, mis kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Kostjad ei ole rikkunud ülalviidatud konkurentsiseaduse sätteid ega ole avaldanud hageja suhtes eksitavaid andmeid. Kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja ühinemise tagajärjel tekkinud segadus mõjutas hageja võimet teenust samasugusel viisil tarbijatele osutada (tunnistajate V K ja T Pu ütlused). Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale kuuluvate infotelefonide kõneteenuste keskmine hind on 14 krooni, millele lisandus sidevõrgu kõne hind ja käibemaks. Poolte vahel puudus vaidlus ka selles, et kostja Kliendihalduse OÜ infotelefoninumbrile helistav tavatarbija pidi maksma üksnes sidevõrgu kõne hinda ning kostja teenus oli tavatarbijale tasuta. Seega ei ole kostja Kliendihalduse OÜ avaldanud oma konkurendi suhtes eksitavat teavet ega ole avaldanud ebaõigeid andmeid oma teenuse hinna kohta. Hageja maine kahjustamist või selle võimalikkust kostjate poolt avaldatud väärtushinnangute tagajärjel hageja tõendanud ei ole, kuigi kohus selgitas hagejale vajadust tõendada maine kahjustamist. Eeltoodust lähtudes ei ole kostjad avaldanud hageja suhtes ebaõigeid ega eksitavaid andmeid, millest tulenevalt oleks hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning ümberlükkamisega seoses mis tahes omapoolsete väärtushinnangute avaldamisest hoidumiseks põhjendatud. Seetõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule ka kostjate vabandamiseks kohustamise nõude. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus pidas vajalikuks hageja vabandamist puudutava nõude puhul üksnes välja tuua, et vabandamiseks kohustamist VÕS § 101, mis loetleb õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, ette ei näe. Vabandama kohustamiseks puudub õiguslik alus. Vabandamine on moraalne kohustus, ainult õiguskohustuste täitmine on tagatud riigi sunnijõuga (RK TKo 13.05.2005.a nr 3-2-1-17-05, p 28). Kohus selgitas seda hagejale maakohtu 25.05.2011 eelistungil, kuid vaatamata sellele hageja oma antud nõudest ei loobunud. Hageja on lisaks andmete ümberlükkamise nõudele ja vabandamise alternatiivsele nõudele esitanud kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Juriidilistel isikutel puudub kehtivas õiguskorras võimalus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist (RK TKo 27.03.1997 nr 3-2-1-35-97). VÕS § 128 lg 5 sätestab selgelt, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Juriidilisel isikul ei saa olla füüsilist ega hingelist valu või kannatusi. Hageja viidatud maine kahjustamisest tulenev kahju ei ole mittevaraline kahju, vaid varaline puhtmajanduslik kahju, mida VÕS § 128 lg 4 alusel võib pidada saamata jäänud tulu üheks liigiks. Eeltoodu tõttu tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta täielikult rahuldamata. Hageja esitas hagiavalduse I S ning Kliendihalduse OÜ vastu. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on ta I S vastu nõude esitanud. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et I S oli kostja Kliendihalduse OÜ juhatuse liige ning vaidlusalune pressiteade avaldati kostja Kliendihalduse OÜ veebilehel. I Sle on avaldatud pressiteates viidatud mitte kui füüsilisele isikule, vaid kui Kliendihalduse OÜ juhatuse liikmele. Hageja on väitnud, et kostja I S vastutab hageja ees nimelt kostja juhatuse liikmena. Hageja leidis, et kostjale ette heidetav tegu on tõendatud ainuüksi pressiteatega. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Õigusaktid ei näe ette juhatuse liikmele seadusest tulenevat eraldiseisvat ja isiklikku kohustust pressiteadete avaldamisel ja seega ei ole I S rikkunud ühtegi õigusaktist tulenevat kohustust, mille täitmiseks oleks juhatuse liige olnud isiklikult kohustatud. Kostja I S avaldas pressiteate kostja Kliendihalduse OÜ juhatuse liikmena ja nimetatud äriühingu huvides. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud mis tahes asjaolusid, millest tulenevalt võiks antud pressiteate puhul tegemist olla kostja I S isiklike toimingutega, mis ei ole tehtud juriidilise isiku huvides viimase majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu ei saa pidada I Sa ka isiklikult pressiteate avaldajaks. Hageja loobus maakohtu 25.05.2011 eelistungil oma nõudest osaliselt. Hageja loobus nõudest kohustada kostjaid kustutama veebilehel www.16366.ee 04.10.2010 avaldatud pressiteade, kuna nimetatud pressiteade oli kustutatud eelistungi toimumise ajaks. Kostjad ei vaielnud hagiavaldusest osalisele loobumisele vastu, mistõttu võttis kohus loobumise vastu 08.11.2011 määrusega ning lõpetas antud hageja nõude osas menetluse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu 08.11.2011 otsuse ning teha uus otsus, millega hageja nõuded rahuldatakse ning jäetakse menetluskulud kostjate kanda. Hageja on kohaselt ja põhjendatult esitanud nõuded mõlema kostja vastu. Maakohtule 24.02.2011 esitatud menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et 04.10.2010 pressiteatest ei ole võimalik mõistlikult eristada, kas sellega esitas I S Kliendihalduse OÜ faktiväiteid ja väärtushinnanguid või enda isiklikke faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Pressiteates on I S mh esitlenud mina-vormis enda isiklikku teadmist ja hinnanguid Kliendihalduse OÜ faktiväidet või väärtushinnangut või I S enda isiklikku faktiväidet või väärtushinnangut, sh raskendab sellist eristamist täiendavalt asjaolu, et pressiteade on esitatud intervjuu vormis. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et lisaks kostjale 1 on ka kostja 2 isiklikult vastutav pressiteates avaldatud väärtushinnangute ja faktiväidete õigsuse eest. Maakohtu järeldus, et I S ei ole esitanud pressiteates enda isiklikke väiteid ja hinnanguid, on vastuolus pressiteate sõnastuse ja ülesehitusega. Maakohtu väide, et hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on ta nõuded esitanud ka I S vastu, on ebaõige. Hageja on põhjendatult esitanud nõuded solidaarselt nii õigusvastaselt käitunud äriühingu kui äriühingu õigusvastaselt käitunud juhatuse liikme vastu.

Maakohus on puudulikult ja ebaõigesti määratlenud 04.10.2010 pressiteates esitatud faktiväited ja nende sisu. Lisaks maakohtu väljatoodud faktiväidetele sisalduvad vaidlusalustes lausetes mh ka järgmised faktiväited: 1) kostja 1 meeskonda kuuluvad hageja endised töötajad nägid, et hageja ei ole jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline; 2) hageja maksuvõlad häirisid töötajaid. Maakohus on ekslikult leidnud, et pressiteates avaldatud faktiväited ei ole hagejat kahjustavad. Vaidlusaluste lausetega ja nende esitusviisiga antakse mõista, justkui oleks hageja partnerina ja tööandjana ebausaldusväärne ning justkui ähvardaks hagejat püsivalt maksejõutuks muutumise oht. Selliste faktiväidete avaldamine on üheselt ja selgelt hagejat kahjustav. Maakohtu järeldus, et pressiteates esitatud faktiväited on tõendatud, on puudulik, põhjendamata ja esitatud tõenditega vastuolus. Kohus rikkus oluliselt menetlusõigust, leides, et kuivõrd alles 19.10.2011 kohtuistungil esitas hageja esimest korda väite, et kostjad ei ole tõendanud kostja 1 meeskonna koosnemist hageja sellistest töötajatest, kes nägid hageja ühinemisest tulenevat segadust, siis tuleb see väide jätta tähelepanuta. Asjas on tuvastatud, et kumbki kostjate taotletud tunnistajatest ei tööta Kliendihalduse OÜ juures. Ühtegi Kliendihalduse OÜ juures töötavat endist hageja töötajat kostjad tunnistajana küsitleda ei soovinud ja ühegi sellise isiku ütlusi kohtule esitatud ei ole. Tunnistajate ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et lisaks tunnistajatele tajusid segaduse tekkimist ka endistest hageja töötajatest kostja 1 meeskonna liikmed. Pressiteates avaldatud väide selle kohta, justkui näinuksid Kliendihalduse OÜ meeskonda kuuluvad endised hageja töötajad ühendamisest ka seda, et hageja ei suuda tulevikus oma klientidele mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda, on otseselt tunnistajate ütlustega vastuolus. Tunnistajad andsid kohtus ütlusi selle kohta, et hageja siseselt tõi konkurendiga ühinemine kaasa erinevate osakondade kokkukolimise ja ühendamise. Hageja suutlikkus tulevikus oma klientidele mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda konkurendiga ühinemise ja erinevate struktuuriüksuste ühendamise tagajärjel hoopis paranes ning hageja töötajad ei saanud näha, et konkurentsivõime ning hinna ja kvaliteedi suhe halvenesid. Kostjad ei ole ka usaldusväärselt tõendanud, et 04.10.2010 pressiteate esitamise eelselt olid hagejal maksuvõlad ja need olid ajas kasvavad. Kumbki tunnistaja väidetud maksuvõla koosseisu, arvulist suurust ega selle ajas muutumist täpsemalt kirjeldada ei osanud. Seega on tõendamata, kas üldse ja kuidas väidetavad maksuvõlad häirisid Kliendihalduse OÜ meeskonda kuuluvaid endisi apellandi töötajaid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjate esitatud 01.02.2011 Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendiga on tõendatud, et 04.10.2010 pressiteatele esitamisele eelnenud ajal olid hagejale tekkinud maksuvõlad ning need maksuvõlad olid olnud pikka aega kasvavad. Maakohtu järeldused selle kohta, et 04.10.2010 pressiteates hageja kohta esitatud faktiväited vastavad tõele, on põhjendamata. Maakohtu järeldus, et pressiteates avaldatud väärtushinnang kombinatsiooniga 118 algavate numbriinfotelefonide kalli kõnehinna kohta ei ole hagejat kahjustav, on ebaõige. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja 26.09.2011 menetlusdokumendis esitatud selgitused, et lühinumbrite 119, 1488, 17017 ning 118 algusega lühinumbrite kõnehinnad, sh ka hagejale kuuluva lühinumbri 1182 kõnehind, ei olnud üldiselt teiste teenuSkkujate hindadega võrreldes kallimad. Maakohus on õigusvastaselt jätnud põhjendamata avaliku vabanduse nõude rahuldamata jätmise. 25.05.2010 eelistungil täpsustas hageja, et esitab esmase nõudena kostjate avalikuks vabandamiseks kohustamise nõude ja alternatiivselt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

kohustamise nõude. Seega olnuks maakohtu poolt korrektne lahendada esmalt avaliku vabanduse nõue ja selle rahuldamata jätmisel hinnata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Kohus eksis TsMS § 442 lg 8 kohaldamisel. Lisaks vabandusnõude rahuldamata jätmise põhjenduse esitamata jätmisega toime pandud menetlusnormide olulisele rikkumisele on maakohus nõude rahuldamata jätmisega ka sisuliselt eksinud. 25.05.2011 eelistungil maakohus selgitas, et vastava nõude saab esitada pressinõukogusse, kuid kohtule seda esitada ei saa. Hageja on 24.02.2011 menetlusdokumendis selgitanud, et vastavalt VÕS § 108 lg-le 6 hõlmab kohustuse täitmise nõue lisaks täitmise parandamisele ja asendamisele ka muul viisil heastamist ning et selliseks heastamiseks saab olla ka vabandamine. Maakohus ei ole hageja vastavasisulisi põhjendusi arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud. Maakohtu otsus on mittevaralise nõude rahuldamata jätmise osas põhjendamata. Hageja on 24.02.2011 menetlusdokumendis põhjalikult selgitanud, et arusaam õiguse üldpõhimõtetest, juriidiliste isikute põhiõigustest ning nende õiguste rikkumise ja rikkumiste heastamise võimalustest ja põhimõtetest on võrreldes 1997. aastaga tänaseks märkimisväärselt muutunud. Euroopa Inimõiguste kohus ning ka Eesti seadusandja on jõudnud tõdemuseni, et ka juriidilistel isikutel võib tekkida mittevaraline kahju ning sellise kahju hüvitamist on vajalik seaduse tasandil reguleerida. Seega maakohtu arusaam, et juriidilisele isikule kahju tekkimine on a priori välistatud, on aegunud ega vasta üldisele õiguslikule arusaamale ega õiguspõhimõtetele. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustajad paluvad apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamisel. Maakohus on täitnud otsuse põhjendamise kohustust ning on otsuses vastanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt hageja väidetele ja kostjate vastuväidetele. Apellatsioonkaebuses olevaid väiteid on maakohus käsitanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Maakohtu seisukoht on õige, et vaidlusalusele pressiteatele on alla kirjutanud I S Kliendihalduse OÜ juhatuse liikmena, seega ei saa teda pidada isiklikult pressiteate avaldajaks ega hageja konkurendiks. Kolleegium ei tuvastanud alust hagi rahuldamiseks kostja I S osas. Hageja, esitades nõuded kostjate vastu, tugines VÕS § 1047 lg-tele 1, 2 ja 4. VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusevastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Maakohus, hinnates vaidlusalust pressiteadet, asus põhjendatult seisukohale, et selles on põimunud omavahel faktiväited ja väärtushinnangud. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub

isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav. Maakohtu seisukoht on õige, et väärtushinnangut on võimalik põhjendada, aga mitte tõendada selle sisu tõesust või väärtust. Antud seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 21.12.2010 otsuses nr 3-2-1-67-10. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega 04.10.2010 avaldatud pressiteates olevate faktiväidete ja väärtushinnangute eristamise ja neile hinnangu andmise osas. Apellandi väide selles, et 04.10.2010 pressiteates esitatud faktiväited olid ebaõiged ning maakohtu otsus põhjendamata, on ekslik. Maakohus on analüüsinud avaldatud pressiteadet ning on eristanud selles olevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning on põhjendanud, miks ta hageja väidetega ei nõustu. Samuti on maakohus vastanud hagejale, miks ta leiab, et esitatud faktiväited ei ole hagejat kahjustavad. Kolleegium nõustub maakohtuga. Ka ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist tunnistajate V K ja T Pu ütluste hindamisel. Asjakohane on ka maakohtu viide Maksu- ja Tolliameti tõendile, millest ilmnes, et hagejal esines 01.02.2011 maksuvõlg 78 187 eurot. Tegemist on asjakohaste ja lubatud tõenditega. Maakohus põhjendas, miks ta leiab, et hagejal tekkis segadus pärast konkureeriva ettevõttega ühinemist. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et pressiteates olevas tekstis „Et eristuda nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“ on väärtushinnanguks, et tavaliste 118 numbrikombinatsiooniga algavate infotelefoninumbrite kõnehinnad on kallid. Apellandi väidetel tema tasud ei ole sugugi kallimad teiste teenusepakkujate omadest ning infotelefoniteenuseid osutati ka lühinumbritelt 119, 1488, 17017, 18100.Vastustaja pöörab apellandi tähelepanu asjaolule, et apellant on maakohtus avaldanud ise arvamust, et 118 algavate numbritelefonide kõnehind on kallis. Maakohus on võtnud seisukoha ka alternatiivse nõude osas ning põhjendas, miks kostjate vabandamiseks kohustamise nõude osas puudub õiguslik alus, seejuures on maakohus otsuses viidanud ka kohtupraktikale. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik juriidilise isiku suhtes rahuldada, leides, et tegemist on vananenud seisukohaga. Õige on, et VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning kohtupraktika kohaselt ei ole peetud võimalikuks mittevaralise kahju hüvitist välja mõista juriidilise isiku kasuks. Õigusteoreetiliselt on võimalik eelnimetatud seisukohtade üle diskuteerida, kuid käesolevas tsiviilasjas on maakohus jätnud põhjendatult hageja nõuded, kaasa arvatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, rahuldamata. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda teha maakohtust erinevat lahendit ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Fred Fisker

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.