Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-62561
Tsiviilasi
AS EHhagi KOÜ ja IS’a vastu tõele mittevastava teabe ümberlükkamise ja avaliku vabanduse ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja 1: KOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja 2: IS (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjate lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (OÜ Sergel, Jõe tn 3, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
19.10.2011.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Eero Tonka Kostja lepinguline esindaja Tarmo Ilves
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kohtukulud hageja AS EH kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.12.2010.a hagiavalduse kostjate vastu tõele mittevastava teabe ümberlükkamiseks, avaliku vabanduse nõudmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja IS hageja endine töötaja, kes asutas 2010.a juulis koos teiste isikutega läbi I OÜ äriühingu KOÜ (teine kostja). Kostjad avaldasid 04.10.2010.a veebilehel www.XXX.ee pressiteate, milles oli muuhulgas kirjas: „Sel esmaspäeval, 4. oktoobril, avas liinid uus infotelefon XXX. Olenemata olematust hinnast võib XXX-elt küsida kõike seda, mida tänaseks ülikalliteks muutunud tavalistest infotelefonidestki.“ Samuti oli pressiteates märgitud: „Keskmise infotelefoni kõne hind on tänaseks kasvanud 15 kroonini“ „Miks number XXX? Et eristuda nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“.
2.Seega on kostjad hagiavalduse kohaselt esitanud väite, et keskmise infotelefoni kõne hind on 15 krooni ja 118 numbriga algavatele infotelefonidele tehtavad kõned on keskmisest kallimad. Kombinatsiooniga 118 algavates numbritest kuuluvad neli ehk 1182, 1184, 1185 ja 188 hagejale ja hagejaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele. Seega on kostjad esitanud väärtushinnangu, et 118 numbrikombinatsiooniga algavatele numbritele tehtavad kõned on kallid.
3.Samuti on pressiteates väidetud järgmist: „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest EH töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirmaga ühendamisel tekkinud segadusest, et EH ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda. Ka häirisid töötajaid EH kasvavad maksuvõlad, Seepärast otsustasime koos tuua turule teenuse, kus võitjad oleks nii helistajad kui ka reklaamiandjad.“
4.Seega on kostjad avalikkusele väitnud, et hagejas on tekkinud segadus ja hagejal on tekkinud raskused enda majandamise ja oma töö korraldamisega. Kostjad on väitnud, et hageja teenuse hind on keskmisest kallim ja hageja teenuse hind on keskmisest oluliselt madalam ning hageja ei ole õiguskuulekas ja hoiab kõrvale maksude maksmisest.
5.Ülaltoodud kostjate väited on eksitavad ja hagejat halvustavad. Kostjad on püüdnud luua avalikkusele muljet, et hageja ei suuda efektiivselt majandada ega ole jätkusuutlik. Hageja nõudis kostjatelt pressiteate kustutamist oma veebilehel ja vabanduse avaldamist hagiavalduses toodud vormis. Hageja leidis, et vabandus tuleb avalikustada samas vormis nagu oli avalikustatud pressiteade ehk sama suurelt kostja veebilehel. Kuna pressiteade oli enne hagiavalduse esitamist avaldatud 72-l päeval järjest, tuleks ka vabandus avaldada sama pika aja jooksul.
6.Hagejad leidsid hagiavalduses, et kostjad on kahjustanud hageja mainet ja head nime. Kostja on loonud mulje nagu põhineksid tema väärtushinnangud reaalsetel tõenditel. Seeläbi on kostjad toime pannud kõlvatu konkurentsi keelu rikkumise. Hageja leidis, et kostjate poolt tekitatud
kahju heastamiseks ei piisa üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamisest ja hageja ees vabanduse avaldamisest, vaid kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, mille õiglaseks summaks pidas hageja minimaalselt 25 000 krooni või vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele. Hageja tõi välja, et kostja IS on teise kostja seaduslik esindaja. Samuti palus hageja kohustada kostjaid hoiduma hageja ees avalikustamisele kuuluva vabanduse sisu ja asjaoludega seoses nii enne kui pärast selle avaldamist mistahes omapoolsete väärtushinnangute avaldamisest ilma hageja sellekohase nõusolekuta.
7.25.02.2011.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täiendused. Hageja leidis, et ka kostja IS kui KOÜ juhatuse liige on avaldatud 04.10.2010.a pressiteatega ebaõigeid andmeid ja on rikkunud VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 toodud kohustusi. Teise isiku kohta ebaõigete andmete õigusvastane avaldamine on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Hageja arvates ei ole võimalik mõistlikult eristada, kas pressiteatega esitas IS valeinformatsiooni enda kui eraisiku nimel või äriühingu KOÜ huvides. Avalikkusele informatsiooni esitamine allub täielikult juhatuse ja osanike kontrollile. Hageja hinnangul puudub vaidlus selles, et pressiteate koostas IS, kes korraldas ka selle avaldamise. Hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamine on otseses põhjuslikus seoses mõlema kostja õigusvastase tegevusega.
8.Hagiavalduse täienduses esitas kostja taotluse VÕS § 1055 alusel kohustada kostjaid lõpetama Internetis kostjate poolt hageja kohta õigusvastaselt avaldatud andmete eksponeerimine ja võtta tarvitusele kõik meetmed, et need andmed ei oleks ühelegi isikule kättesaadavad. Samuti jäi hageja oma väite juurde, mille kohaselt on vabandamine õiguskaitsevahendiks. Hageja arvates on tegemist VÕS § 108 lõikes 6 viidatud muul viisil heastamisega.
9.Hageja jäi hagiavalduse täiendustes ka mittevaralise kahju nõude juurde. Samas möönis hageja, et pressiteates on avaldatud hagejat halvustavaid väärtushinnanguid, millega kahjustati hageja kui äriühingu mainet. Juriidilisele isikule võib tekkida mittevaraline kahju, eelkõige juriidilise isiku maine kahjustamise tõttu ning selline kahju tuleb hüvitada. Täiendavalt heitis hageja kostjale ette, et kostjad ei ole tõendanud hagejas ühendamisega seotud segaduse tekkimist ja hageja võimetust pakkuda oma klientidele mõistliku hinnaga kvaliteetset teenust. Hagejat puudutav pressiteade avaldati 04.10.2010.a, kuid kostjad on esitanud tõendi hageja maksuvõlgade kohta 01.02.2011.a. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejal olid maksuvõlad pressiteate avaldamise ajal ja et need maksuvõlad olid ajas pidevalt kasvavad.
10.Harju Maakohtu 25.05.2011.a. eelistungil hageja täpsustas oma nõuet ja tõi välja, et kostjad on pressiteate kodulehelt eemaldanud, mistõttu hageja loobus oma 24.02.2011.a hagiavalduse täpsustuses toodud taotlusest nr 1 . Hageja jäi endiselt avaliku vabanduse nõude juurde ja selle avaldamise korra nõude juurde, mis oli kirjas esialgse hagiavalduse nõuete punktides 2.1. kuni
2.4.Hageja täiendas oma nõuet hagiavalduse punkti 2.2. osas ja soovis, et vabadus oleks avaldatud 144 järjestikusel kalendripäeval. Hageja jäi ka taotluse punktis 3 toodud mittevaralise kahju nõude juurde. Hageja täpsustas, et ta soovib kostjate poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist koos vabandamisega. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on hageja valinud vabanduse vormi. Hageja esitas alternatiivselt ka nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja palus kostjaid avaldada ümberlükkamiseks teksti, mis oli kirjas hageja 24.04.2011.a menetlusdokumendi taotluste punktis 2, jättes välja teate teksti esimese ja viimase lause. Hageja rõhutas, et ta esitas nõude IS`a vastu, kuna viimane on KOÜ ainus juhatuse liige, pressiteates on kirjas tema nimi ja teade on koostatud tema intervjuu vormis. IS on juhatuse liikmena pannud toime hoolsuskohustuse rikkumise ning hageja on lähtunud selles, et samaaegselt võib esitada nõude ka juhatuse liikme vastu. Juhatuse liikmele ette heidetav tegu on tõendatud pressiteatega.
11.Harju Maakohtu 25.05.2011.a eelistungil hageja täpsustas ka seda, milliseid pressiteates avaldatud andmeid peab ta ebaõigeteks. Ebaõiged andmed sisalduvad lausetes: „Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirmaga ühendamisel tekkinud segadusest, et EH ei suuda
tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda“ ning „Ka häirisid töötajaid EH kasvavad maksuvõlad“. Hageja rõhutas, et need on ainsad laused pressiteates, mis sisaldavad ebaõigeid andmeid. Mingit segadust tekkinud ei ole. Kostja ei ole tõendanud segaduse tekkimist ega maksuvõlgade olemasolu, samuti seda, et need asjaolud häirisid töötajaid. Hageja möönis, et tema poolt osundatud laused sisaldavad väärtushinnanguid. Samuti leidis hageja, et pressiteates on väidetud, et hageja kõneteenuse hind on liiga kallis ega vasta kvaliteedile, kuigi sellist lauset pressiteade ei sisalda. Seda võib järeldada pressiteate teisest lausest. Hageja infotelefoni number on 1182 ja pressiteates on silmas peetud hagejat, sest mujal pressiteates on viidatud ainult hagejale. Siin on tegemist faktiväitega ning odav hind on keskmisest turuhinnast madalam. Hageja teenus vastab keskmisele turuhinnale. Hageja möönis, et kostja teenuse hind tarbijale võib olla odavam kui hagejal.
KOSTJATE VASTUVÄITED
12.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostjad leidsid, et kostja IS suhtes on hagiavaldus esitatud täiesti põhjendamatult, kuna nimetatud isik on KOÜ juhatuse liige. Füüsilise isikuna ei saanud IS olla kuidagi hageja konkurendiks.
13.Kostjad ei nõustunud ka hageja väidetega mittetõeste väidete, tarbijate eksitamise ja halvustava teabe avaldamise kohta. Kostjad ei pidanud oma pressiteates kalli hinnaga numbriinfo ettevõttena silmas hagejale kuuluvat numbrit 1182. Samas nähtub hageja enda kodulehel avaldatud teenuste hinnakirjast, et hageja teenuse hinnaks on 14 krooni, millele lisandub kõne hind. Teistel ettevõtetel on teenuse hind veelgi kõrgem, mistõttu on õige kostja väide, et algusega 118 infotelefoni teenuste kõne keskmine hind ulatub 15 kroonini.
14.Pressiteates avaldatu ei olnud suunatud hageja halvustamisele, vaid räägib kostja meeskonnast. Väide selle kohta, et hageja juures toimus ühinemine, vastab tõele, kuna äriregistrist nähtuvalt on kostja 06.05.2010.a ühinemislepinguga ühinenud OÜ C . Hageja endiste töötajate isiklik arvamus on, et ühinemine tõi klientidele kaasa hinnatõusu. Pressiteates ei ole kuskil viidatud hageja teenuse halvale kvaliteedile.
15.Kostjad tõid välja, et väited hagejal maksuvõlgade olemasolu kohta vastavad tõele. See nähtub Maksu-ja Tolliameti maksuvõlgade tõendist, millest nähtub, et ühe kalendrikuuga on hageja maksuvõlg suurenenud 18 542 eurot ja hageja kogu maksuvõlg on 78 303,2 eurot.
16.Hageja kahju hüvitamise nõue jäi kostjatele arusaamatuks. Mittevaralist kahju saab nõuda vaid isiklike õiguste rikkumise korral VÕS § 1045 alusel. Isiklikud õigused saavad kuuluda ainult füüsilistele isikutele ehk inimestele ja see õigus ei laiene juriidilistele isikutele ehk hagejale.
17.Kostjad leidsid Harju Maakohtu 25.05.2011.a eelistungil, et pressiteates olid avaldatud üldised reklaamlaused. Kostjatele ette heidetavad väärtushinnangud on hageja endiste töötajate arvamused. Kostja kõneteenuse hinnaks tarbijale on 0 krooni pluss sideoperaatori tasu ehk tavaline minutitasu.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
19.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja IS on hageja endine töötaja, kes asutas
läbi I OÜ 2010.a juulis koos teiste isikutega kostja KOÜ. Pooled ei vaidle selle üle, et KOÜ kodulehel www.XXX.ee avaldati 04.10.2010.a pressiteade, mis sisaldas muuhulgas hageja poolt ebaõigeteks peetud faktiväiteid. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud pressiteade kõrvaldati kostja veebilehelt käesoleva menetluse käigus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ühines 06.05.2010.a OÜ C ning mitmed hageja endised töötajad asusid tööle kostja juurde. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja KOÜ on konkurendid.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas 04.10.2010.a avaldatud pressiteade sisaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel on kohustus vabandada hageja ees ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest või kas kostjad on kohustatud ebaõiged andmed ümber lükkama hageja poolt soovitud sõnastuses ja viisil. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on pressiteate avaldamise läbi tekitatud mittevaralist kahju ning kas kostja IS on isiklikult vastutav hageja ees.
21.Kohus leiab, et esmalt tuleb käesolevas vaidluses tuvastada, milliseid kostjate poolt avaldatud lauseid või väiteid peab hageja ebaõigeteks. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega, millest tulenevalt tuleb analüüsida, kas avaldatud andmed olid ebaõiged või kas avaldatud väärtushinnangud olid ebakohased. Seejärel hindab kohus seda, kas kostjad on kohustatud avaldatud andmed ümber lükkama või vabandama hageja ees soovitud viisil ning kas kostjad on kohustatud hüvitama hagejale viimase poolt soovitud kahju. Kohus peab andma hinnangu ka küsimusele, kas kostja KOÜ juhatuse liige IS on isiklikult vastutav hageja ees või mitte.
22.Harju Maakohtu 25.05.2011.a eelistungil tõi hageja välja, et ebaõiged andmed sisalduvad järgmistes pressiteate lausetes: „Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirmaga ühendamisel tekkinud segadusest, et EH ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt tulemust pakkuda“ ning „Ka häirisid töötajaid EH kasvavad maksuvõlad“. Hageja leiab, et mingit segadust ei ole olnud. Kostjad on üritanud väita, et hagejal on tekkinud raskused enda majandamise ja oma töö korraldamisega. Hagejal ei ole olnud maksuvõlgasid, mis oleksid töötajaid häirinud. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejal olid maksuvõlad pressiteate avaldamise ajal ja et need oleksid olnud ajas pidevalt kasvavad. Sellised väited on hagejat halvustavad. Kostjad on püüdnud luua avalikkusele muljet, et hageja ei suuda efektiivselt majandada ega ole jätkusuutlik. Samuti leidis hageja, et pressiteates on väidetud, et hageja kõneteenuse hind on liiga kallis ega vasta kvaliteedile, kuigi sellist lauset pressiteade ei sisalda. Seda võib järeldada pressiteate teisest lausest. Hageja infotelefoni number on 1182 ja pressiteates on silmas peetud hagejat, sest mujal pressiteates on viidatud ainult hagejale. Siin on tegemist faktiväitega ning odav hind on keskmisest turuhinnast madalam. Hageja teenus vastab keskmisele turuhinnale. Hageja möönis, et kostja teenuse hind tarbijale võib olla odavam kui hagejal. Hageja möönis, et tema poolt osundatud lausete puhul võib tegemist olla väärtushinnangutega. Kostjad on loonud mulje nagu põhineksid tema väärtushinnangud reaalsetel tõenditel. Seeläbi on kostjad toime pannud kõlvatu konkurentsi keelu rikkumise. Kostjad on kahjustanud hageja mainet ja head nime
23.Kostjad vaidlesid hageja väidetele vastu. Kostjad ei pidanud oma pressiteates kalli hinnaga numbriinfo ettevõttena silmas hagejale kuuluvat numbrit 1182. Samas nähtub hageja enda kodulehel avaldatud teenuste hinnakirjast, et hageja teenuse hinnaks on 14 krooni, millele lisandub kõne hind. Teistel ettevõtetel on teenuse hind veelgi kõrgem, mistõttu on õige kostja väide, et algusega 118 infotelefoni teenuste kõne keskmine hind ulatub 15 kroonini. Pressiteates avaldatu ei olnud suunatud hageja halvustamisele, vaid räägib kostja meeskonnast. Väide selle kohta, et hageja juures toimus ühinemine, vastab tõele, kuna äriregistrist nähtuvalt on kostja 06.05.2010.a ühinemislepinguga ühinenud OÜ C. Hageja endiste töötajate isiklik arvamus on, et ühinemine tõi klientidele kaasa hinnatõusu. Pressiteates ei ole kuskil viidatud hageja teenuse halvale kvaliteedile. Kostjad esitasid kohtule Maksu- ja Tolliameti kodulehe väljavõtte, mille
kohaselt olid hagejal seisuga 01.02.2011.a maksuvõlad. Pressiteates olid avaldatud üldised reklaamlaused. Kostjatele ette heidetavad väärtushinnangud on hageja endiste töötajate arvamused. Kostja kõneteenuse hinnaks tarbijale on 0 krooni pluss sideoperaatori tasu ehk tavaline minutitasu.
24.Kohtule esitatud pressiteatest (toimiku lk 14) nähtub, et selles olid avaldatud järgmised laused: „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest EH töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirma ühendamisel tekkinud segadusest, et EH ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda. Ka häirisid töötajaid EH kasvavad maksuvõlad“. Samuti on pressiteates avaldatud laused: „Olenemata olematust hinnast võib XXX-elt küsida kõike seda, mida tänaseks ülikalliteks muutunud tavalistest infotelefonidestki“ ja „Et eristuda nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“.
25.Kohus leiab esmalt, et käesolevas asjas tuleb hinnata seda, kas ülaltoodud laused sisaldavad hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, kuna nimelt nendele lausetele on hageja ise oma nõude täpsustamisel viidanud. Käesolevas asjas ei tule kohtul anda hinnangut pressiteatele tervikuna. Kuigi esmalt tõi hageja hagiavalduses välja pressiteate erinevad lõigud pikemas sõnastuses, täpsustas hageja kohtu selgituste alusel menetluse käigus oma nõuet. Ebaõigete andmete ümberlükkamist puudutav nõue peab olema konkreetne ning sellist hagiavaldust, kus on viidatud tervikuna mõnele avaldatud tekstile, ei saa pidada konkreetseks, mida kohus selgitas hagejale.
26.Hinnates ülalviidatud lauseid, leiab kohus, et nendes on põimunud omavahel faktiväited ja väärtushinnangud. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus aga väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, aga mitte tõendada selle sisu tõesust või väärtust. Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist (RK TKo 31.05.2005.a nr 3-2-1-161-05, p 10). Avaldatud faktiväiteid peab kohus võtma sellistena nagu nad on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (samas, p. 10). Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis on kostja avaldatud faktiväited ja mis väärtushinnangud (samas, p. 13).
27.Kohus leiab, et lausetes „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest EH töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirma ühendamisel tekkinud segadusest, et EH ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda. Ka häirisid töötajaid EH kasvavad maksuvõlad“ on faktiväideteks järgmised väited: 1) kostja meeskond koosneb hageja endistest töötajatest; 2) hageja ühinemise tagajärjel konkureeriva ettevõttega tekkis segadus; 3) hagejal olid pressiteate avaldamise ajal maksuvõlad, mis kasvasid.
28.Viidatud lausetest ei nähtu kohtu hinnangul, et kostjad oleksid avaldanud faktiväite, mille kohaselt on hagejal tekkinud raskused enda majandamise ja oma töö korraldamisega. Samuti ei ole kostjad avaldanud faktiväidet, mille kohaselt oleks hageja kõneteenuse hind turuhinnast kallim ega vastaks teenuse kvaliteedile. Ühtegi seesugust lauset pressiteates kostjate poolt avaldatud ei ole ning vastavasisulised hageja väited on meelevaldsed. Hageja ei ole ka ise viidanud ühelegi pressiteates avaldatud lausele, milles kostjad oleksid selliseid faktiväiteid esitanud.
29.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et mitmed kostja töötajad on endisteks hageja töötajateks. Seega tuleb hinnata, kas faktiväited ühinemise tagajärjel tekkinud segaduse ja kasvavate maksuvõlgade olemasolu kohta hagejal vastavad tõele või mitte. VÕS § 1047 lg 1
sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega omab käesoleva vaidluse lahendamisel esmast tähtsust see, kas väidetavalt ebaõiged faktiväited vastavad tõele või mitte.
30.Käesolevas asjas tunnistajatena üle kuulatud VK ja TP olid hageja endised töötajad. Tunnistaja VK ütles, et pärast hageja ühinemist konkureeriva ettevõttega tekkisid pinged ning hagejal tekkisid 2010.a suvel maksuvõlad (toimiku lk 110, pöördel). Tunnistaja ütles, et kuna infoteenuste müük on usalduse müük, siis muutus aktiivne müügitöö oluliselt raskemaks. Müügitulemused muutusid halvemaks ning see viis töötajate tasude vähenemiseni ja töötajate lahkumiseni. Tunnistaja VK`e palk langes 15 %. Hageja maksuvõlad olid tunnistaja ütluste kohaselt progresseeruvad (toimiku lk 111). Hageja siseselt tõi ühinemine kaasa erinevate osakondade kokkukolimise, mis ei mõjunud positiivselt. Tunnistaja tõi välja, et müügitulemuste languse põhjustas suures osas hagejal maksuvõla tekkimine. Tunnistaja TP`u ütlustest nähtub, et ühinemisega seoses muutus olukord tema jaoks hageja juures ebameeldivaks, kuna ei olnud võimalik aru saada, kellele tunnistaja töötajana allub ja kes talle ülesandeid jagab. Tunnistaja kinnitas, et ühinemisega seoses tekkis hagejal maksuvõlg (toimiku lk 111, pöördel), mis mõjutas hageja igapäevast tegevust ja mille tõttu inimesed muretsesid oma töökohtade pärast. Tunnistaja märkis, et hageja maksuvõlad olid ajas pigem suurenevad (toimiku lk 112).
31.Kuigi hageja tõi välja, et kumbki üle kuulatud tunnistajatest ei tööta kostja KOÜ juures, on kohtu hinnangul nimetatud tunnistajate ütlustega tõendatud, et pärast konkureeriva ettevõttega ühinemist 2010.a tekkis hageja ettevõtte sees segadus, mis mõjutas ettevõtte töötajaid. Kohus leiab, et hinnates tunnistajate ütlusi koos Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendiga (toimiku lk 39), on tõendatud hagejal maksuvõlgade olemasolu ning nende kasvamine 2010.aastal. Maksu-ja Tolliameti tõendi kohaselt oli hageja maksuvõla suuruseks 01.02.2011.a 78 187 eurot ning kohus ei pea tõenäoliseks, et sedavõrd suur maksuvõlg võis hagejal tekkida ainuüksi 2011.a esimeste kuude jooksul. Maksuvõlgade tõendist nähtub, et kogu hageja maksuvõlg on tasumisgraafikus, mille lõppkuupäev on 25.04.2011.a. Kuna maksuvõla ajatamisele eelneb vastav haldusmenetlus, on Maksu- ja Tolliameti tõendi ning tunnistajate ütlustega koostoimes kohtu hinnangul tõendatud, et maksuvõlg oli hagejal tekkinud juba 2010. aastal.
32.Seega on kostjate poolt käesolevas asjas tõendatud, et 04.10.2010.a pressiteates avaldatud kaks faktiväidet ehk ühinemisega seoses segaduse tekkimine hageja ettevõttes ning hagejal kasvavate maksuvõlgade olemasolu vastavad tõele. Kohus osundab, et hageja ei vaidlustanud oma hagiavalduses kolmandat faktiväidet ehk seda, et enamik kostja töötajatest on hageja endised töötajad. Alles Harju Maakohtu 19.10.2011.a esitas hageja esindaja esimest korda väite, et kostja ei ole tõendanud tema meeskonna koosnemist hageja sellistest endistest töötajatest, kes nägid ühinemisest tulenevat segadust (toimiku lk 112, pöördel). Kohus leiab, et hageja antud väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna varasemas menetluses hageja sellele viidanud ei ole ning hagiavalduses ei ole hageja nõudnud nimetatud faktiväite ümberlükkamist selle ebaõigsuse tõttu.
33.Kohus leiab, et lausetes „Meie meeskond koosneb lõviosas endistest EH töötajatest. Need on inimesed, kes nägid konkureeriva infofirma ühendamisel tekkinud segadusest, et EH ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda. Ka häirisid töötajaid EH kasvavad maksuvõlad“ ning lausetes „Olenemata olematust hinnast võib XXX-elt küsida kõike seda, mida tänaseks ülikalliteks muutunud tavalistest telefonidestki“ ja „Et eristuda
nn numbriinfotelefonidest, mis algavad kombinatsiooniga 118 ja on kalli kõnehinnaga“ on väärtushinnanguteks järgmised hinnangud: 1) EH töötajad nägid segaduse tõttu, et EH ei suuda tulevikus oma klientidele enam mõistliku hinna eest piisavalt teenust pakkuda; 2) töötajaid häirisid maksuvõlad; 3) tavaliste 118 numbrikombinatsiooniga algavate infotelefoninumbrite kõnehinnad on kallid.
34.Kohus osundab, et avaldatud andmete hindamisel peab kohus tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas ning seejuures pole oluline, mida avaldaja ise silmas pidas (RK TKo 31.05.2005.a nr 3-2-1-161-05, p 11). Kohus leiab, et mõistliku inimese arusaamade kohaselt on ülaltoodud avaldused väärtushinnangud, kuna nad kajastavad kostja või kostja töötajate hinnanguid. Kostja töötajad on andnud oma hinnangu sellele, et hageja kasvavad maksuvõlad neid häirisid ning et ühinemise tagajärjel tekkinud segaduse tõttu ei suuda hageja oma klientidele enam tulevikus pakkuda teenust mõistliku hinna eest. Samuti on kostja andnud hinnangu selle kohta, et tavaliste 118 numbriga algavate infotelefonide kõnehinnad on kallid.
35.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muuhulgas ebakohase väärtushinnanguga, õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, VÕS § 1046 lg 1 alusel saab väärtushinnangu ebakohasusele ja sellest tulenevale au teotamisele tuginedes nõude esitada ainult füüsiline isik. Väärtushinnangu ümberlükkamist aga VÕS § 1047 ei võimalda. Seega ei saa hageja juriidilise isikuna esitada kohtusse nõude, mille kohaselt on kostjad avaldanud hageja head nime ja mainet rikkuvaid väärtushinnanguid. Hageja enda käsitlus selle kohta, milline kõneteenuse hind on kallis ja milline mitte, on siinkohal asjakohatu. Kohus leiab, et juriidilise isiku puhul võib ebakohase väärtushinnangu avaldamine konkurendi kohta olla vastuolus konkurentsiseadusest tulenevate nõuetega.
36.Konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 näeb ette, et kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine. Kõlvatu konkurents on KonkS § 50 lg 2 järgi keelatud. Eksitavaks teabeks loeb KonkS § 51 lg 1 ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Eksitavate andmete all mõeldakse KonkS § 50 lg 3 järgi ka ebaõiget teave teenuse hinna kohta. Seega võib konkurentsiseaduse alusel lugeda eksitava teabe avaldamiseks konkurendi suhtes sellise väärtushinnangu avaldamist, mis kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Oluline on siinjuures see, kas avaldatu kahjustab konkurenti või võib teda kahjustada.
37.Kohus leiab, et kostjad ei ole rikkunud ülalviidatud konkurentsiseaduse sätteid ega ole avaldanud hageja suhtes eksitavaid andmeid. Kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja ühinemise tagajärjel tekkinud segadus mõjutas hageja võimet teenust samasugusel viisil tarbijatele osutada (tunnistaja VK`e ütlused, toimiku lk 110, pöördel, lk 111, tunnistaja TP`u ütlused, toimiku lk 111 pöördel, lk 112). Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale kuuluvate infotelefonide kõneteenuste keskmine hind on 14 krooni, millele lisandus sidevõrgu kõne hind ja käibemaks (kostja arvestus, toimiku lk 34, hageja esitatud kõneteenusnumbrite hinnad, toimiku lk 96). Poolte vahel puudus vaidlus ka selles, et kostja KOÜ infotelefoninumbrile helistav tavatarbija pidi maksma üksnes sidevõrgu kõne hinda ning kostja teenus oli tavatarbijale tasuta. Seega on ei ole kostja KOÜ avaldanud oma konkurendi suhtes eksitavat teavet ega ole avaldanud ebaõigeid andmeid oma teenuse hinna kohta. Hageja maine kahjustamist või selle võimalikkust kostjate poolt avaldatud väärtushinnangute tagajärjel hageja tõendanud ei ole, kuigi kohus selgitas hagejale vajadust tõendada maine kahjustamist.
38.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid ega eksitavaid andmeid, millest tulenevalt oleks hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning ümberlükkamisega seoses mistahes omapoolsete väärtushinnangute avaldamisest hoidumiseks põhjendatud. Seetõttu tuleb hageja antud nõue jätta rahuldamata.
39.Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule ka kostjate vabandamiseks kohustamise nõude. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus peab vajalikuks hageja vabandamist puudutava nõude puhul üksnes välja tuua, et vabandamiseks kohustamist VÕS § 101, mis loetleb õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, ette ei näe. Vabandama kohustamiseks puudub õiguslik alus. Vabandamine on moraalne kohustus, ainult õiguskohustuste täitmine on tagatud riigi sunnijõuga (RK TKo 13.05.2005.a nr 3-2-1-17-05, p 28). Kohus selgitas seda hagejale Harju Maakohtu 25.05.2011.a eelistungil (toimiku lk 66, pöördel), kuid vaatamata sellele hageja oma antud nõudest ei loobunud.
40.Hageja on lisaks andmete ümberlükkamise nõudele ja vabandamise alternatiivsele nõudele esitanud kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja leidis, et kostjate poolt tekitatud kahju heastamiseks ei piisa üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamisest ja hageja ees vabanduse avaldamisest, vaid kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, mille õiglaseks summaks pidas hageja minimaalselt 25 000 krooni või vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele. Hageja väitis, et juriidilisele isikule võib tekkida mittevaraline kahju, eelkõige juriidilise isiku maine kahjustamise tõttu ning selline kahju tuleb hüvitada. Kostjad pidasid hageja sellist nõuet arusaamatuks ning tõid välja, et mittevaralist kahju saab nõuda vaid isiklike õiguste rikkumise korral VÕS § 1045 alusel. Isiklikud õigused saavad kuuluda ainult füüsilistele isikutele ehk inimestele ja see õigus ei laiene juriidilistele isikutele ehk hagejale.
41.Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Juriidilistel isikutel puudub kehtivas õiguskorras võimalus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist (RK TKo 27.03.1997.a nr 3-2-1-35-97). VÕS § 128 lg 5 sätestab selgelt, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Juriidilisel isikul ei saa olla füüsilist ega hingelist valu või kannatusi. Kohus leiab, et hageja viidatud maine kahjustamisest tulenev kahju ei ole mittevaraline kahju, vaid varaline puhtmajanduslik kahju, mida VÕS § 128 lg 4 alusel võib pidada saamata jäänud tulu üheks liigiks. Kohus selgitas hagejale mittevaralise kahju nõudega seonduvat kohtu 03.02.2011.a pöördumises (toimiku lk 45) ning Harju Maakohtu 25.05.2011.a eelistungil (toimiku lk 67). Kohus selgitas hagejale, et maine kahjustamisest tulenev kahju on varaline kahju, mille tekkimist tuleb juriidilisel isikul tõendada. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku tõendada maine kahjustamist. Hageja teatas kohtule, et ta jääb oma nõude juurde selle esitatud kujul ega soovi midagi muuta. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit tema maine kahjustamise fakti ning sellest tuleneva kahju suuruse tõendamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta täielikult rahuldamata.
42.Hageja esitas hagiavalduse kahe kostja ehk IS`a ning KOÜ vastu. Hageja leidis, et kostja IS vastutab tema ees kostja KOÜ ainsa juhatuse liikmena. Hageja arvates ei ole võimalik mõistlikult eristada, kas pressiteatega esitas IS valeinformatsiooni enda kui eraisiku nimel või äriühingu KOÜ huvides. Avalikkusele informatsiooni esitamine allub täielikult juhatuse ja osanike kontrollile. Hageja hinnangul puudub vaidlus selles, et pressiteate koostas IS, kes korraldas ka selle avaldamise. IS on juhatuse liikmena pannud toime hoolsuskohustuse rikkumise ning hageja on lähtunud sellest, et samaaegselt võib esitada nõude juhatuse liikme vastu. Juhatuse liikmele ette heidetav tegu on tõendatud pressiteatega. Kostjad leidsid, et IS`a vastu on hagiavaldus esitatud täiesti põhjendamatult. Füüsilise isikuna ei saanud IS olla kuidagi hageja konkurendiks.
43.Kuigi kohus on käesolevas asjas leidnud, et kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ega eksitavat teavet, peab kohus vajalikuks vastata hageja väidetele seoses nõude esitamisega IS`a kui juriidilise isiku juhatuse liikme vastu. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on ta nimetatud isiku vastu nõude esitanud. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et IS oli kostja KOÜ juhatuse liige ning vaidlusalune pressiteade avaldati kostja KOÜ veebilehel. Hageja on viidanud sellele, et kostja KOÜ on hageja konkurent. IS`ale on avaldatud pressiteates viidatud mitte kui füüsilisele isikule, vaid kui KOÜ juhatuse liikmele. Hageja on väitnud, et kostja IS vastutab hageja ees nimelt kostja juhatuse liikmena.
44.ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 187 lõikele 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldajate ees ka deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, mida ta pidi isiklikult täitma selleks, et võlausaldajal ei tekiks kahju (RK TKm 02.11.2007.a nr 3-2-1-90-07, p 13). Võlausaldaja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (RK TKo 22.09.2005.a nr 3-2-1-7905, p 11).
45.Kohus selgitas hagejale kostja IS`a kui juhatuse liikme vastutusega seonduvat oma 03.02.2011.a kirjas hagejale (toimiku lk 45) ning samuti kohtu 25.05.2011.a eelistungil (toimiku lk 67). Kohus selgitas hagejale, et juhatuse liikmel lasub hoolsuskohustus suhetes äriühinguga, mitte suhetes võlausaldajatega Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb tõendada, milline on kostjale IS`ale ette heidetav tegu. Hageja leidis, et kostjale ette heidetav tegu on tõendatud ainuüksi pressiteatega. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Õigusaktid ei näe ette juhatuse liikmele seadusest tulenevat eraldiseisvat ja isiklikku kohustust pressiteadete avaldamisel ja seega ei ole IS rikkunud ühtegi õigusaktist tulenevat kohustust, mille täitmiseks oleks juhatuse liige olnud isiklikult kohustatud. Kostja IS avaldas pressiteate kostja KOÜ juhatuse liikmena ja nimetatud äriühingu huvides. Mistahes kahju tekkimist kostja tegevuse tagajärjel ei ole hageja välja toonud ega tõendanud vaatamata kohtu selgitustele. Hageja on ebaõigesti eeldanud, et juhul, kui juhatuse liige on tegutsenud juriidilise isiku huvides ja esindanud viimast õigustoimingute tegemisel, vastutab juhatuse liige võlausaldaja ees solidaarselt koos juriidilise isikuga. Esindaja poolt tehingu või õigustoimingu tegemine toob õiguslikke tagajärgi kaasa esindatavale, mitte esindajale TsÜS § 115 lg 1 järgi. TsÜS § 116 lg 2 sätestab ühtlasi, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- ja kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud mistahes asjaolusid, millest tulenevalt võiks antud pressiteate puhul tegemist olla kostja IS`a isiklike toimingutega, mis ei ole tehtud juriidilise isiku huvides viimase majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada IS`a ka isiklikult pressiteate avaldajaks.
46.Kohus märgib, et hageja loobus Harju Maakohtu 25.05.2011.a eelistungil oma nõudest osaliselt. Hageja loobus nõudest kohustada kostjaid kustutama veebilehel www.XXX.ee 04.10.2010.a avaldatud pressiteade, kuna nimetatud pressiteade oli kustutatud eelistungi toimumise ajaks. Kostjad ei vaielnud hagiavaldusest osalisele loobumisele vastu, mistõttu võttis kohus loobumise vastu oma 08.11.2011.a määrusega ning lõpetas antud hageja nõude osas menetluse.
47.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude
rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.