Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-11-43012
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.aprill 2012 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
V. T. hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu 454,61 euro nõudes 454,61 eurot
Hagi hind Kohtuistungi toimumise aeg
20.märts 2012
Menetlusosalised
Hageja :
V. T. (IK xxx, eluk.xxx)
Kostja :
Ida-Viru Maavalitsus (RK 70001449,asukoht Keskväljaku 1,Jõhvi ) Ida-Viru Maavalitsuse kantselei jurist M. T. (IK xxx)
Kostja esindaja volikirja alusel
1.V. T. hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu rahuldada. 1.1.Välja mõista Ida-Viru Maavalitsuselt hageja V. T. ́a kasuks 454(nelisada viiskümmend neli )eurot ja 61 eurosenti. 1.2.Hagejal teatada Ida-Viru Maavalitsusele panga rekvisiidid, kuhu temal tuleb hageja kasuks väljamõistetud summa 454,61 eurot tasuda.
Menetluskulud 1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda . 1.1.Hagejal teatada Ida-Viru Maavalitsusele panga rekvisiidid, kuhu temal tuleb hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
13.09.2011 Viru Maakohtusse hageja V. T.a poolt antud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja - Ida- Viru Maavalitsus täitnud hageja ees oma kohustust töötasu väljamaksmiseks summas 454,61 eurot. Võlgnevus tekkis seoses hagiavalduses kirjeldatuga , mille kohaselt 21.06.2011 saadeti IdaViru Maavalitsusest Ida Prefektuurile e-kiri ,millest nähtus Ida-Viru Maavalitsuse soov palgata politseinikke, kes teostaksid Tallinnas laulupeost osavõtjate turvamist. Teiste pakkumiste seas oli ka pakkumine teostada turvamist Laagna Gümnaasiumis ajavahemikus 27.06.2011-03.07.2011.Töötasuks lubati 139,88 eurot miinus maksud. Selle pakkumise kohta on olemas 21.06.2011 Ida-Viru Maavalitsusest Eve East ́i poolt saadetud kiri. Hageja nõustus tingimustega, võttis need vastu ning teatas sellest Ida-Viru Maavalitsusele läbi Ida Prefektuuri juhtkonna . Hageja asus 27.06.2011 kokkulepitud tingimustel Laagna Gümnaasiumis tööle. Seega oli lepingu pakkumus(ofert) hagejani (oferendini) jõudnud ning hageja oli asunud nendel pakutud tingimustel tööle . Kirjalikku töölepingut tööle asumise ajaks sõlmitud ei olnud. Hageja tegi töö eelnevalt kokkulepitud tingimustel . Peale töö tegemist saadeti 13.07.2011 hagejale Ida-Viru Maavalitsusest allkirjastamiseks tagantjärgi koostatud kirjalik töövõtuleping, mille järgi Ida-Viru Maavalitsus kohustus hagejale maksma ühe päeva eest kõigest 69,94 EUR päevas. Poolte vahel sellist kokkulepet varem sõlmitud ei olnud ning hageja selleks hiljem nõusolekut ei andnud. Hageja on pöördunud Eve East poole Ida-Viru Maavalitsuse seisukoha täpsustamiseks, kuid Ida-Viru Maavalitsuse lõplikuks seisukohaks jäi, et töötajale ei maksta rohkem päevatasu kui 69,94 eurot ühe päeva eest. Hageja pangaarvele laekus 24.08.2011 summa 318,92 eurot, millega hageja ei nõustu, kuna kostja rikkus kohustust maksta töö eest rohkem. Puuduolev summa ,so.hagi hind 454,61 EUR on hageja poolt arvutatud järgmiselt : 139,88 x 7 -21% - 318,92 . Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p.1 - le ja 108 lg 1-le. Hageja esitab hagiavalduse lisadena Töövõtulepingu nr 1.3-1.14/6 27.06.2011 ,mis on sõlmitud tellija Ida-Viru Maavalitsuse ja töövõtja V. T.a vahel ; V. T.a avalduse Ida-Viru Maavanemale R. B. ́ile ning vastuse avaldusele ; V. T.a SEB pangatehingute väljavõtte 24.ja 25.augusti 2011 tehingute kohta ; Ida-Viru Maavanema korralduse 19.08.2011 nr.1.1-1/230 V. T.ale töötasu maksmise kohta ; e-kirjad Ida-Prefektuuri ja Ida-Viru Maavalitsuse ametnike vahel
Kostja hagi ei tunnista ,kuna ei ole ise hagejaga läbirääkimisi pidanud.
Kostja pidi ise lepingulise poolena teadma oma õigustest ja kohustustest. Ida Prefektuur ei ole selle lepingulise suhte puhul määravaks vahendajaks. Hageja on 27.06.2011 alustanud tööd ilma lepingu tingimustes kokku leppimata. Hageja oli kogu töö perioodil kindlustatud tasuta ülalpidamisega(ööbimine, toitlustus, transport ). Kostjal ei olnud võimalik teha töövõtulepingu sõlmimisel hagejaga vajalikke toiminguid enne turvateenuse osutamise alustamist, kuna sai Ida Prefektuurist andmed hageja kohta ajal, mil kostja tööpäev oli juba lõppenud ning millisele päevale järgnesid riigipühad ja puhkepäevad. Ida-Viru Maavalitsuse poolt edastati hagejale allkirjastamiseks töövõtuleping Ida Politseiprefektuuri kaudu 08.07.2011 . Kohtule on esitatud poolte vahel sõlmitud tööleping hageja poolt allkirjastatuna, kuid kostjale ei ole hageja ei allkirjastatud ega allkirjastamata töölepingu teist eksemplari tagastanud. Hageja arveldusarvele on kostja poolt üle kantud summa tehtud töö eest, mis on temale makstud välja maavanema 19.08.2011 korralduse nr 1.1-1/230 alusel. Seda korraldust hageja vaidlustanud ei ole. XI Noorte laulu-ja tantsupeo korraldamiseks olid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poolt Sihtasutuse eelarvesse planeeritud kõikidele maakondadele turvakompensatsioonid võrdsetel alustel. Ühe gümnaasiumi kohta oli see summa 139,88 euro päevast. Tallinna Laagna Gümnaasiumis tagasid avaliku korra ajavahemikus 27.06.2011 kuni 03.07.2011 kaks inimest, seega ühe päeva eest 69,94 eurot inimese kohta. Hagejal puudub õiguslik alus kostjalt raha nõuda ,kuna hageja ja kostja vahel ei ole olnud kehtivat töövõtulepingut ,poolte vahel ei ole olnud siduvaid kokkuleppeid, hageja ei ole vaidlustanud maavanema korraldust.
Hageja ja kostja vahel sõlmiti kehtiv leping. Lepingu kaks olulist punkti – töö sisu ja töö tasu olid kokku lepitud. Hageja ei soovi kostjalt kahju hüvitamist, ta ei käsitlenud seda hagis. Tagant järele saadetud töölepingut saab käsitleda ainult lepingu muudatuse soovina. Hageja on küll allkirja lisanud töövõtulepingule, kuid seda ei saa pidada aktseptiks, kuna see ei ole kostjani jõudnud.Ta ei ole lepingut kostjale allkirjastatuna tagastanud. KOHTUISTUNGIL 20.03.2012 Hageja ütleb kohtuistungil , et kui meile oleks selgitatud, et see on inimlik viga , et oleme valesti kokku leppinud, siis oleksime sellest aru saanud. Kui maasekretäri .E E. poole pöördusime, siis ta vastas, et keegi ei ole selles süüdi ja kui te ei ole sellega rahul, minge kohtusse. Kohtuistungil esitab kostja Sihtasutuse juhataja vastuskirja 15.08.2011 maasekretär E. E. turvateenusteks eraldatud raha jagamise kohta, Ida-Virumaa Maavanema korralduse 19.08.29011 nr.1.1-1/230 . Hageja selgitab , et maavalitsus on andnud valet informatsiooni töötasu kohta. Ta saatis bruto töötasu teatise ühe inimese kohta. Hageja ütleb, et on kandnud menetluskulusid. Ta teadis, et varem saadi kolme päeva eest umbes 5000 krooni ja sellepärast ta arvaski, et talle nimetatud summa on sama palju kui eelmistel aastatel. Kostja väidab , et varem oli 51 eurot päev ja nüüd on 69 eurot päev. Hageja ütleb , et ei ole tagastanud lepingut sellepärast , et seda oleks tõlgendatud siis kui nõusolekut . Hageja oleks oodanud kostjalt vea tunnistamist ning siis oleks ta sellest aru
saanud. Ta ütleb , et töötegemise ajal oli tal puhkus ja ta oleks võinud hoopiski koos lapsega puhata. Hageja leiab, et tema tööandja esindaja T.T. kutsumine kohtusse ei ole vajalik. Töö oli juba tehtud kui muudatusi sooviti („kui kõik see juhtus“) Kostja selgitab toimiku lk.7 hagejale ülekande tegija rekvisiite : meil on tsentraliseeritud raamatupidamine, mis asub Viljandis. Kostja viitab VÕS 637 lg 1 ja ütleb ,et see oli mõistlik tasu ja et nad on mõistlikult käitunud. Tegemist on küll kahetsusväärse juhtumiga, kuid kostja jääb oma seisukoha juurde, et nõue on alusetu. Maavalitsus on ka vahendaja rollis. Hageja ütleb , et ei ole olnud varem kursis kohtuistungil esitatud dokumentidega. Ta soovib menetluse lõpetamist.
Kohtutoimikus olevate dokumentidega on leidnud tõendamist ja poolte poolt on tunnistatud teostatuks hageja poolt töö tegemine 27.06.2011 kuni 03.07.2011 Tallinna Laagna Gümnaasiumi hoones asukohaga Vikerlase 16,Tallinn ja koolimaja territooriumil. Hageja töö sisuks oli avaliku korra tagamine. Selles osas pooltel vaidlusi ei ole. Töö tegemise aluseks oli poolte võlaõiguslik kokkulepe, mis sõlmiti poolte vahel perioodil 17-21.juuni 2011 ja mida tõendab poolte lepingueelsete läbirääkimiste pidajate (Võlaõigusseaduse § 14 mõistes ) e-maili teel peetud kirjavahetus, toimiku leht 10-11. Hageja läbirääkija oli tema otsene tööandja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste ning kostja läbirääkija oli Ida-Viru Maavalitsuse maasekretär Eve East. Ida-Viru Maavalitsuse maavanem kui töö tellija ning V. T. kui töövõtja vahetult omavahel läbirääkimisi ei pidanud. V. T.ale Ida Prefektuuri poolt edastatud informatsioon töölepingu objekti, töö sisu , töö aja ning maksumuse kohta oli temale vastuvõetav ning leping sõlmiti vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel seda töölepingu teostamise ajaks töölepinguna kirjalikus vormis allkirjastamata .Olulistes töölepingu tingimustes olid pooled kokkuleppele jõudnud. Tuginedes VÕS§ 9 lg 1 leping oli sõlmitud pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Antud juhtumil oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes : „Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tuginedes VÕS § 9 lg 2-le saab lugeda lepingut sõlmituks ajast ,mil pakkumusele anti nõustumine. Ida-Viru Maavalitsuse maasekretäri Eve East ja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo juhi Tarmo Tammiste kirjavahetusest nähtub (tl 10,11) andis Tarmo Tammiste selle nõusoleku 21.juunil 2011 . Töövõtulepingu kirjaliku vormi saatmist kostja poolt hagejale 08.07.2011 (Ida-Viru Maavalitsuse kirjalikust vastusest hagile tl 29) ei saa käsitleda kui enne töö tegemist sõlmitud töövõtulepingu kirjalikku vormistust, mille tingimustes pooled on kokku leppinud ning millelt puudub formaalses mõttes ainult töövõtja allkiri. Selle töölepingu järele ei ole töövõtja tööd teinud ning seda allkirjastatuna kostjale ka tagasi saatnud. Hageja tegi tööd temaga enne töö tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel ning selles kokkuleppes olid fikseeritud lepingu oluliseimad punktid : töö ja tasu. Samuti oli teada töö tegemise eeldatav aeg – see pidi toimuma XI Noorte laulu-ja tantsupeo ajal. Konkreetne töö alustamise kuupäev teatati hagejale 24.06.2011,kuid see kuupäev ei oma töövõtulepingu sõlmimisel enam tähtsust ,sest muudes olulistes lepingu tingimustes olid pooled juba konkreetselt kokku leppinud. Sealhulgas oli lepitud kokku ka töö teostaja töötasus ,mis pidi olema ühe inimese kohta 139,88 eurot päevas (tl 10) Seega pidi hageja saama töötasu töötatud päevade eest (maha arvestades 21 % tulumaksu) mitte 318,92 eurot (,mis hagejale
on tasutud), vaid 773,53 eurot (bruto töötasuks on 7x139,88eurot, millest on lahutatud töötasult arvestatud tulumaks 21%). Puuduolev hagetav summa on 454,61 eurot(773,53318,92). Mis puudutab Ida-Viru Maavanema korraldust nr 1.1-1/230 19.08.2011 sihtotstarbeliste rahaliste vahendite arvelt töötasu maksmiseks hagejale, siis selle vaidlustamisel hageja poolt ei saanuks olla hagejat rahuldavat tulemust, kuna maavanem sai teha ainult sellise korralduse, mis oli kooskõlas maavalitsusele selleks sihtotstarbeks eraldatud vahendite suurusega ning ei oleks saanud teha korraldust, mis ei oleks olnud kooskõlas sihtotstarbeliste rahaliste vahendite suurusega, st maksta hagejale samast rahafondist rohkem kui vahendeid oli. Küll aga sõlmiti hagejaga leping, mis ei olnud kooskõlas sihtotstarbeliste vahendite suurusega ning milline leping oleks pidanud olema täidetav töö eest tasumisega täiendavalt muudest võimalikest maavalitsuse rahaliste vahendite fondidest. Hageja ei olnud ja ei pidanudki olema teadlik sellest, kui suured vahendid on eraldatud maavalitsusele sihtotstarbega tagada laulupeoliste jaoks avalik kord. Leping poolte vahel oleks pidanud olema sõlmitud tuginedes lepingueelsetele läbirääkimistele, kus kostja poolt lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus oleks tema poolt esitatud tõeseid andmeid väljamakstava töötasu suuruse kohta ühe inimese kohta ,mitte kogu turvatava objekti kohta ,nagu väidab kostja oma vastuses hagile (tl 30). Läbirääkimiste pidaja andis andmeid aga ühele inimesele väljamakstava töötasu suuruse kohta ,milline oluline tingimus oligi aluseks hageja poolt lepingu sõlmimisele. Hageja ütles kohtuistungil, et teistsuguste lepingutingimuste juures ta ei oleks pruukinud lepingut sõlmida. Tal oli puhkus, ta oleks võinud kodus lapsega puhata, kuid pakutud töötasu suurus oli talle väga oluline arvestades tema igakuise palga suurusega, mis on 520 eurot kuus. Kostja viide VÕS § 637 lg 1 ei ole kohane ,kuna töötasus ja selle suuruses oli eelnevalt poolte poolt kokku lepitud. Viidatud seadusesäte eeldanuks poolte kokkuleppe puudumist tasus või selle suuruses. Analüüsides kohtule esitatud dokumente ning kuulanud kohtuistungil ära pooled kohus otsustab tuginedes VÕS § 8; §9; §101 lg1; §108 lg1 ; § 635 hagi rahuldada. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.