Harju Maakohus Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks 05.04.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht 2-11-2457 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
AAS AB(AAS ABEesti filiaali kaudu) hagi AB vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 2224,64 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AAS AB(AAS ABEesti filiaali kaudu, XXX, XXX), volitatud esindaja Lea Pau esindajad Kostja KÜ XXX (XXX), volitatud esindaja Peeter Malve Kirjalik menetlus poolte nõusolekul, varasemalt suuline Menetluse liik menetlus 15.02.2012, osalesid hageja esindaja L. Pau ja kostja esindaja P. Malve
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Ööl vastu 27.02.2010 kukkus Kiili 11, Tallinn asuva hoone katuselt lumi hoone ette parkinud sõiduki Honda Civic reg.m XXX peale, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduki katus, esiklaas, salongivalgustus ja piilar. Juhtunud fikseeris ka Munitsipaalpolitsei, fotod on tehtud sündmuse ajast. Päev enne juhtumist algas sula ning lume kukkumine katuselt 26. ja 27. veebruaril oli sagedasti esinev juhtum. Hageja registreeris neil kahel päeval üle 10 juhtumi kuis hoone katuselt kukkus lumi sõidukitele. Sõiduk oli kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas kannatanule Sampo Pangale taastamisremondi maksumuse 2224,64 € tasumisega remondifirmale. Kindlustusvõtja omavastutus oli 191,73 €. Kõik remonttööd olid seotud vaidlusaluse juhtumiga. Sõiduki lagi oli mõlkis, seega oli vaja vahetada laepolster, klaasipuhasti sai kahjustada kukkunud purika tõttu ja see tuli asendada, korrosioonitõrje on hädavajalik, tavaline protseduur juhul kui sõidukil vahetatakse detaile, sest uued detailid ei ole korrosioonitõrjevahenditega töödeldud. Koos katuse vahetusega pidi vahetama ka katuseliistud, esiklaas oli purunenud ning kui see vahetati, ei saanud vana klaasliistu sinna jätta, katus oli deformeerunud ulatuses, mille tõttu tuli see välja vahetada koos katuseliistudega, mis olid ka kahjustatud. Lisaks oli salongi sattunud klaasipuru ja seega vaja auto ka salongipuhastust. Kostja oli kohustatud koristama XXXhoone katuselt lund ja tagama ohutuse ja seega vastutab katuselt kukkunud lume tagajärjel tekkinud kahju eest. Kindlustusvõtja nõue on hagejale üle läinud. Hageja palus kostjalt kahju hüvitamist 16.08.2010 saadetud pretensiooniga vastavalt 01.09.2010, mida kostja ei aktsepteerinud ega hüvitanud kahju. Tagasinõude esitamise aeg ei tähenda seda, et kahju juhtumit poleks esinenud. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 2224.64€ ja viivise VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud 15.02.2012 menetlusdokumendis täpsustas viivisenõuet ja palus välja mõista viivise 02.09.2010- 15.02.2012 eest kokku 264,36 € ja alates 16.02.2012 VÕS § 113 lg 1 määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: poliis XXX, DU ütlused, Munitsipaalpolitsei akt, VEAS arve 3423565 ja hinnapakkumine 02.03.2010, kindlustushüvitise taotlus, sõiduki ülevaatuse akt, fotod, pretensioon 16.08.2010, kostja 02.09.2010 vastus, EMHI ilmavaatluse andmed perioodil 26.02-27.02.2010, Honda Civic registreerimistunnistus, maksekorraldus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnitanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõendamata on, et kahju tekkis just XXX asuvalt elamult langenud lume tõttu vaidlusalusele
autole. Teadmata on fotode tegemise aeg. Auto võis saada kahjustada muul ajal muus kohas ning vaid sündmuse fikseerimiseks on kutsutud munitsipaalpolitsei. Kahju juhtumist ei ole ühistut varem kunagi informeeritud. XXX elamul on lamekatus ja sellelt ei saa kukkuda lumi alla. Rõdu varikatusel on näha lund, mitte purikaid. Lumi on katusel alles, sealt ei ole näha mingit puuduvat osa (mis oleks nagu varema alla kukkunud). Auto vigastusi arvestades pidanuks see asuma otse katuseräästa all, kuid sõidukit ei ole võimalik selliselt selle maja ette parkida. Kui lumi oleks kukkunud väidetaval ööl autole, pidanuks sellest kukkumisest tekkinud heli ka kuulda olema korterites ja mõni elanik oleks seda heli kuuldes saanud ka kontrollida juhtunut. Tuule käes oli õhutemperatuur miinuses ja seega ei saanud lumi sulada ja katuselt alla kukkuda. Arvestades seda et sõiduk oli kindlustatud, pidi olema sellel ka signalisatsioon, mis pidanuks tööle hakkama kuni omaniku reageerimiseni. Kuid selliselt sündmust ei ole andmeid. Autost on tehtud fotod kaugemal, peale selle ei võinud maja sissepääsu juurde autostid parkida. Kahju võis olla tekitatud mõne isiku poolt, kes autost mööda läks. Kahju ulatus on liiga suur: õnnetusega ei ole seotud laepolstri, klaasipuhasti, korrosioonitõrje, sisepuhastus, esiklaasi liist, katus ja katuseliistud. Kui laepolster lõhuti mahavõtmisel remondid käigus, siis ei vastuta sellest eest kosja, samuti ei pidanud välja vahetamata katust ja –liiste, vaid neid remontima. Tõendid: EMHI tuulekülma andmed vastu 27.02.2010. Kohtu põhjendused VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §127 lg 4 järgi vastutab isik teisele isikule tekitatud kahju eest siis, kui kahju tekitamise ja isikul kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Lisaks peab kahju tekitamine olema õigusvastane ning kahju tekitaja olema kahju tekitamises süüdi VÕS §1050 järgi, kui seadusest ei tulene, et isik vastutab süüst olenemata tekitatud kahju eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuselt lume ja jää eemaldamist eesmärgil tagada turvalisus. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Kohtule esitatud kindlustuslepingu poliisiga nr XXX on hageja tõendanud, et tema juures oli 27.10.2010 kindlustatud sõiduauto Honda Civic reg nr XXX. Vaidlus puudus pooltel selle
üle, et sõiduki omanik 27.02.2010 oli AS Sampo Pank, kes on kantud ka sõidukite registrisse vaadeldava auto omanikuna (registreerimistunnistus, lk 87). Kohtus ülekuulatud tunnistaja DU ütluste kohaselt parkis ta XXX asuva maja ette ca 1,5 m kaugusele majast vaidlusaluse auto. Sellest, et autole kukkus (jää-) või lumekamakas peale, teatas talle majas töötav valvur, kellel on elanike telefoninumbrid ja kes teab, kes millise autoga sõidab. Ütluste kohaselt on maja 13- ne korruseline ja viimase rõdu kohal on katus (rõdukatus), millel oli lumi ja kuna maja on kõrge, siis parkides seda lund katusel ei näe. Autole kukkunud lumi ehk nn jäätükk oli suhteliselt suur ca 5-10 kg. Kui ta oli juhtunust teada saanud, parkis ta auto kohe teise kohta ja hommikul helistas politseisse kust suunati edasi munitsipaalpolitseisse. Viimane tuli ka kohapeale ja tunnistaja näitas ametnikule juhtumi asukohta. Tunnistaja kinnitas istungil näidatud fotodel seda, et tegemist on juhtumi aegse olukorraga, st vaidlusaluse maja viimase korruse rõdu katusel oli lumi. Viidatud fotodelt (lk 9) on näha, et maja viimase rõdu kohal on katus (vt lk 9 parempoolne ülemine foto), millel on lumi veidi üle serva. Ütluste kohaselt oli kamakast üks osa kukkunud auto katusele ja osa oli maas. Ütluste kohaselt oli ilm juhtumi ajal lörtsine, st kui õnnetus juhtus, oli järsku läinud sulaks (tunnistaja: miinus läks plussi). Tunnistaja ütluste kohaselt kukkus veel üks tükk jääd maha tema kõrvale ajal kui ta parajasti auto juurde tuli. Kohtule esitatud Munitsipaalpolitsei õiendi kohaselt fikseerisid nad 27.02.2010 kl 9.30 avaldaja teate selle kohta, et XXX hoone katuselt kukkus sõidukile XXX lumi, jää, mis kahjustasid sõidukit, patrull käis koha peal, fikseeris sündmuse, tegi fotod ja et tolleks hetkeks oli sõiduk pargitud teise kohta. Õiendi kohaselt ei olnud munitsipaalpolitseil pädevust väärteomenetluse algatamiseks. Tunnistaja ütlused ja munitsipaalpolitsei õiendis kajastuvad andmed langevad kokku nii sündmuse fikseerimise ajas (27.02.2010.a. hommik), et kohtule esitatud fotod tegi elamust ja vigastada saanud sõidukist munitsipaalpolitsei, et kahjustada saanud sõiduk oli pargitud munitsipaalpolitsei ametnike tuleku ajaks teise kohta, et tunnistaja näitas ka juhtumi asukohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud tunnistaja ütluste ning Munitsipaalpolitsei õiendiga, et vaidlusalune juhtum leidis aset öösel vastu 27.02.2010 XXX elamu ees, mis fikseeriti hommikul kl 9.30. Esitatud fotodelt on näha, et XXX elamu viimase rõdu katusel on lumi, mis ulatub veidi üle serva. Hinnates fotodel nähtavat ning tunnistaja ütlusi lume kukkumisest autole ja maja viimase rõdu katuselt tema kõrvale maha, leiab kohus, et hageja on tõendanud, et autole kukkus lumekamakas peale XXX asuva elamu viimase rõdu katuselt. Tunnistaja ütles, et sündmuse toimumise ajal oli väljas lörts, õhutemperatuur oli plussis. Hageja esitatud EMHI õiendi (lk 57-58) kohaselt oli õhutemperatuur Eestis 26.-27.02.2010 plussis (lk 57-58), sj oli 27.02.10 kl 1:00 öösel õhutemperatuur plussis. Ehkki märgitud temperatuur ei oma vaidluses olulist tähtust sündmuse tuvastamisel (lumekamaka kukkumine rõdu katuselt autole), kinnitab see kaudse tõendina seda, et lumi sulas ning sellest tekkinud libeduse tõttu kukkus osa sellest raskuse tõttu alla sõidukile. Kostja esitas tõendina väljavõtte EMHI andmeist selle kohta, et tuule käes oli samal ajal endiselt temperatuur miinuses (lk 92).
Viimane väide on iseenesest tõene, kuid märgitu ei lükka ümber seda, et elamu rõdu katusel hakkas lumi sulama ning osa sellest (kamakas) kukkus sõidukile peale. Üldteada on see, et ka 2010.a. talv oli lumerohke ning seega puudub kohtul alus kahelda selles, et lumi oli XXX elamu rõdu katusel, kust see tekkinud libedusest kukkus alla. Seda, et tegelik õhutemperatuur oli 27.02.2010 öösel plussis, tõendas hageja tema poolt esitatud ülalviidatud EMHI vastavate andmetega. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid sellest, et sündmus poleks kirjeldatud ajal ja viisil aset leidnud või oleks leidnud aset muul viisil, muus kohas, muul ajal, mis võiks välistada kostja vastutuse. Kohus leiab, et vaidlusaluse rõdukatuse näol on tegemist katusega sõltumata selle eraldi asetsemisest üldisest katusest. Seetõttu ei ole tegemist viidatud katuse osa näol mitte korteriomandi reaalosaga, vaid korteriomandite kaasomandite mõttelise osaga, mille majandamist ja haldamist teostab ühistu ja mis hõlmab KÜS § 2 lg 1 järgi endas kolmandatele isikutele kahju ärahoidmise kohustust. Kostja ei ole ka tõendanud, et elamu katuselt oleks lumi ja jää eemaldatud ehk kostja oleks täitnud oma vastavat hoolsuskohustust ehk järginud käibes vajalikku hoolt, mis välistaks tema vastutuse kahju tekitamises. Tunnistajate ütlustest ja esitatud fotodest nähtub, et sõidukil oli esiklaasi vigastus, katus mõlkis. Seega on tõendatud, et sõiduk sai kahjustada ning AS-le Samp Pank kui omanik sõiduki vigastuste tõttu kahju (kahju ulatusele annab kohus hinnangu edaspidi). Kuna asjas on tõendatud, 1) et XXX elamu viimase korruse rõdu katuselt kukkus vaidlusalusele sõidukile lumekamakas, mille tulemusel sai AS Sampo Pank sõiduki vigastuste näol kahju, 2) et kostja ei ole täitnud kohustust hooldada elamut selliselt, et katuselt kukkuv lumi/jää ei tekitaks teistele isikutele (või et lumi/jää ei kukuks katuselt üldse alla), varale kahju, siis on tõendatud VÕS § 128 lg 4 järgi põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja käitumise ehk käibes vajaliku hoolsuskohustuse mittejärgimise vahel. Eeltoodu tõttu on kahju tekitamine AS-le Sampo Pank õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 järgi. Eeltoodu tõttu on kostja vastutav tekitatud kahju eest. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanule kahju, mis on tõendatud remonti teostanud VEAS-le vastava sõiduki remonditööde ja osade eest tasu maksmisega 23.03.2010 (korraldus 8835, 23.03.2010, lk 88), siis on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue kahju eest vastutava isiku ehk kostja vastu. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja
hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja leidis, et põhjendatud ei ole kulud katusele, -liistudele, laepolstrile, esiklaasile, liistule, korrosioonitõrjele ja sisepuhastusele. Kohtule esitatud fotodelt (lk 7-8) on näha, et vaidlusaluse sõiduki katus on mõlkis, esiklaasil on ulatuslikult vigastatud. Ülevaatuse aktist (lk 6) nähtub, et vigastada on saanud katus, esiklaas, salongi valgustu, piilar. AS VE hinnapakkumisest ja arvest (lk 10, 40) nähtuvad tööd ja vajaminevad detailid selleks, et parandada sõiduki katus, vahetada esiklaas koos sinna juurde kuuluvate liistude, laepolstri vahetamise ja aknapuhastajatega ning koos tööde käigus vajaminevate ja kuluvate abimaterjalidega nagu liim, kinnistustarvikud. Esitatud hinnapakkumisest ja arvest ei nähtu, et need tarvikud, materjalid, tööd oleksid vajalikud sõiduki muude osade parandamiseks, asendamiseks, remontimiseks. Viidatud tööd ja materjalid puudutavad sõiduki katust, esiklaasi, seega on kulutused salongi katusealuse ehk laepolstrile, vastavatele lae - ja ning katuseliistudele ning klaaspihusti vahetamisele põhjendatud. Kohtul puudub alus kahelda VEAS kui professionaalse ettevõtja hinnapakkumises ning arves kajastatavate tööde ja materjalide ulatuses ning nende seoses auto vigastuste ulatusega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et selle hinnapakkumisega on hageja tõendanud kahjuna seda, et sõiduk vajas puhastamist, mis on ilme, sest sõiduki esiklaas sai kannatada. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, et remonditööde tõttu tuli sõidukile teha parandatud osa(de) korrosioonitõrje vältimaks sõiduki parandatud osadele korrosioonikahjustuste edaspidist tekkimist. Seega on hageja ülaltoodud pakkumise ja arvega tõendanud VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 järgi sõiduki parandamise mõistlikke kulusid, mille kandmisega on tagatud VÕS § 127 lg 1 järgi kahju eelse olukorra ennistamise. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kahju ulatus 2224,64€ on tõendatud ja põhjendatud. Kuna kostja ei ole hagejale viidatud kulutusi 2224,64€ ulatuses ära tasunud, on hagejal VÕS § 1043, § 1047 lg 1 p 7, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 132 lg 3, § 492 lg 1 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist ning viidatud 2224,64 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise pretensiooni 16.08.2010 (lk 11), milles palus kahju hüvitada 01.09.2010 (selles vaidlus puudus). Seega andis hageja kostjale VÕS § 82 lg 2 viimase lause alusel tähtaja kohustuse täitmiseks ning kohustus muutus VÕS § 82 lg 1, 7 järgi sissenõutavaks 01.09.2010. VÕS § 113 lg 1 koheselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates viivist. Kuna kostja ei ole hüvitist maksnud, on kostja viivituses ja hagejal on õigus nõuda võlgnetava kahjuhüvitise tasumisega viivitamise tõttu kostjalt VÕS §113 lg 1 järgi (seaduses sätestatud määras) viivist, milleks on VÕS § 94 sätestatud määr ja millele lisandub 7% aastas. Hageja palus välja mõista viivise perioodi eest 02.09.2010 kuni 15.02.2012 kokku 264,36 €. Kostja ei ole vaidlustanud viivituse aega, viivise määra ega selle arvestust. Seega on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 järgi 264,36€ põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb kostjalt välja mõista alates 16.02.2012 protsendina põhivõlast ehk 2224,64 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
Menetluskulud, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1,2 järgi põhinõude hind 2224,64 €. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.