Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.12.2011 esitas Time Finans AB Tartu Maakohtule hagi Tene Mahlapuu vastu 1075,66 euro nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 06.10.2008 laenulepingu, mille lisana olnud Laenulepingu Üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 21 000 krooni (1342,14 eurot), mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama Laenulepingu Üldtingimustes toodud tingimustel. Hageja andis vastavalt laenulepingule laenusumma 21 000 krooni kostjale 08.10.2008. Pooled leppisid vastavalt Lepingule kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Hageja saatis 11.09.2010 kostjale meeldetuletuse, et tal on jäänud osamaksed tagastamata ning täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, ja avalduse, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja on tasunud laenu tagastamise ja laenu intressi makseid kokku summas 1221,26 eurot, millest laenu põhisumma tagastamiseks on arvestatud 586,36 eurot, 551 eurot on arvestatud laenu intressi tasumiseks, 41,54 eurot on arvestatud meeldetuletusteadete katteks ning 42,36 eurot on arvestatud sissenõudekulude katteks. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Samuti ei tasunud kostja võlgnevust ka inkassomenetluse raames. Vastavalt nimetatud laenu tagastamise maksegraafikule kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.11.2008 ja edaspidi iga järgneva kuu 10. kuupäevaks hageja poolt lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades kuni laenu täieliku tasumiseni. Eelpool nimetatud tagasimaksegraafikust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimuste punktile ”Kulud” juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist päevas tagastamisele kuulunud laenult või tagastamata osa summalt määras, mis on võrdne lepingus toodud intressimääraga. Hageja arvestab viiviseid kostjale alates 26.09.2010 kuni hagi esitamise päevani (s.o 28.12.2011). Vastavalt Laenulepingu Üldtingimustes toodud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: laenu põhinõude jääk x viivitatud päevade arv (458) x 0,072 % päevas. Pooled leppisid Laenulepingu punktis ”Kulud” kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 2,0 % kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus muuta intressimäära suurust asjaolude tõttu, mida hageja ei saanud ette näha. Seoses intressimäärade tõusuga rahvusvahelistel rahaturgudel tõstis hageja kostjale väljastatud laenusumma kuuintressi määra 2,46 %-ni tagastamata laenusummalt. Hageja pöördus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuse saamiseks inkassofirma poole. Hageja taotles kostja võlanõude lahendamist viisil, mis oleks võimalikult vähekoormav hagejale ning ka kostjale. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 on otseseks varaliseks kahjuks kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu Üldtingimuste kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma võimalike inkassomeetmete kulud. Inkasso esitas hagejale teenustasuarve summas 111,88 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tekitatud kahju hüvitamist. Pooled leppisid Laenulepingu punktis ”Lepingu lõpetamine” kokku, et kui kostja jätab osamaksed tasumata, annab hageja puuduoleva summa tasumiseks täiendavat tähtaega saates vastava kirjaliku meeldetuletuse. Samuti on pooled kokkuleppinud, et iga saadetud meeldetuletuse eest lisatakse laenule 65 krooni (4,15 eurot). Hageja on kostjale laenulepingu kehtivuse ajal saatnud kokku 10 meeldetuletust, ehk laenule on lisandunud 41,54 eurot.

Hagiavalduse esitamisel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 755,78 eurot, viivised summas 250,36 eurot ja kahjuhüvitise summas 69,52 eurot.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma 23.01.2012 vastuses (tl 40-43) teatas, et ei tunnista esitatud hagi osaliselt. Kostja ei vaidle hagile vastu põhinõude osas. Kostja vaidleb vastu hagis esitatud viivisnõude ja kahjuhüvitise vastu selle ebaselguse ja mittejälgitavuse tõttu. Kostja kinnitab, et on saanud hagejalt 08.10.2008 laenu 21 000 krooni, milline tasuti pangaülekandega kostja arveldusarvele. Kostja märgib, et poolte vahel ei sõlmitud kirjalikku laenulepingut. Seetõttu ei ole õiged hageja viited Laenulepingu Üldtingimuste konkreetsetele punktidele, kuna hageja kodulehel avaldatud Üldtingimustes puuduvad konkreetselt punktid ja paragrahvid. Seoses sellega jäävad esitatud hagiavalduses arusaamatuks ja seega ka tõendamata hageja viited konkreetsetele Üldtingimuste punktidele. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et poolte vahel lepiti kokku viiviste suurus. Mingisugust viiviste suurust poolte vahel kokku lepitud ei olnud. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele seadusejärgne viivis, kuivõrd poolte vahel ei lepitud kokku lepingulist viivise suurust. Kostja märgib samuti, et hagiavalduses märgitud lepingu lisa nr 1 (laenu tagastamise graafikut) ei ole kostjale esitatud ning kostjale teadaolevalt ei ole seda olemas. Hagi faktiliste asjaolude osas vaidleb kostja vastu hageja väitele, et hageja on lepingu üles öelnud. Kostja rõhutab, et hageja ei ole esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemisavaldust.Kostja nõustub küll hagis märgituga, et kostjale on esitatud meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid need ei ole kostja arvates käsitletavad lepingu ülesütlemisavaldusena võlaõigusseaduse tähenduses. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole tasunud võlgnevust inkassomenetluse raames. Kostja on osaliselt tasunud võlgnevust inkassomenetluse raames hageja esindajale OK Debt Collect OÜ-le alates 29.10.2010 igakuuliselt vastavalt hageja esindajaga suuliselt sõlmitud kokkuleppele. Nimetatud tasumised on toimunud pangaülekannetega OK Debt Collect OÜ arveldusarvetele. Samuti on kostja teinud hageja esindajale maksekäsu kiirmenetluses ettepaneku, et tasub kogu võlgnevuse maksegraafiku alusel, mille kohaselt tasuks iga kuu 20.kuupäevaks 32 eurot kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Nimetatud vastuväites tehtud maksegraafikut on kostja põhjendanud asjaoluga, et tal ei ole käesoleval ajal tööd. Samuti puudub ka kostjal vara, mille realiseerimisel saaks võlgnevust hageja ees koheselt kustutada. Lisaks on kostja käesoleval ajal lapseootel, mis ei võimalda ka lähitulevikus hankida tööd. Hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja esitab vastuväite ka hagiavalduses viidatud Üldtingimuste sätetele, mis on võlaõigusseaduse § 42 kohaselt tühised, kuna tegemist on tüüptingimustega ning võlaõigusseaduse eelnimetatud sätte kohaselt on tüüptingimused tühised, kui need rikuvad oluliselt teise lepingupoole õiguste ja kohustuste tasakaalu ning ei vasta headele kommetele. Kostja ei nõustu hagiavalduses nõutava viiviste arvutamise õigusliku alusega ning sellest tulenevalt on viiviste suurus ka vääralt arvestatud. Kostja märgib, et kuivõrd hagiavalduses puudub viiviste arvestuse käik, siis ei ole ka viiviste arvestus jälgitav ning on seetõttu ebaselge. Hageja on lugenud vääralt viivise suuruseks intressimäära. Kostja on juba eelnevalt märkinud, et käesolevas asjas tuleb kohaldada seadusjärgset viivise määra. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud käesolevas asjas tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kõrgemas viivisemääras, kui see on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 94. Järelikult tuleb lähtuda VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäärast, millele lisandub 7 % aastas. Kostja on seetõttu nõus tasuma käesolevas asjas viiviseid 0,02 % põhivõlgnevusest päevas, so 0,15 eurot päevas. Seega nõustub kostja tasuma viiviseid perioodi 26.09.2010 kuni 28.12.2011 eest 68,70 eurot. Kostja võtab õigeks põhivõlgnevuse 755,78 euro ning on seda nõus tasuma maksegraafiku alusel. Kostja palub jätta viivise nõue 250,36 euro ulatuses rahuldamata ning rahuldada viiviste nõue summas 68,70 eurot. Kostja vaidleb vastu kahjuhüvitise nõudele, kuna see on ebaselge ning ei ole jälgitav, kuidas see on arvutatud. Kostja palub jaotada menetluskulud asjas selliselt, et kõik kulud jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole põhjustanud hagi kohtusse esitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 06.10.2008 sõlmitud laenulepingust. Laenulepingu sõlmimine toimus selliselt, et kostja esitas hagejale laenutaotluse, mille hageja rahuldas 25.09.2008. Kostja kinnitas oma allkirjaga laenutaotluses esitatud andmete õigsust ja nõustus laenutingimustega 06.10.2008 (tl 17). Kostja väljendas seisukohta, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku laenulepingut. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-109-11 otsuse p-s 11 selgitanud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohus on seisukohal, et mõlema poole tahe sõlmida laenuleping nähtub hageja poolt kostjale edastatud 25.09.2008 kirjast, milles hageja teatas kostja laenutaotluse rahuldamisest. Kostja kinnitas allkirjaga 06.10.2008 soovi hagejalt laenu võtta. Sellega saavutasid pooled konsensuse. Järelikult on poolte vahel olemas kirjalik laenuleping. Iseenesest on õige kostja viide sellele, et lepingu Üldtingimustes puuduvad konkreetselt punktid ja paragrahvid, mistõttu on põhjendamatud hageja viited Üldtingimuste punktidele (nt hagiavalduses esitatud viide Üldtingimuste punktile 3.1.). Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimused saavad lepingu osaks aga ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-is 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (RKTKo 3-2-1-109-11, p 12). Kohus leiab, et käesoleval juhul on tüüptingimused (lepingu Üldtingimused) saanud lepingu osaks, sest hageja kodulehel on laenutaotluse täimisel võimalik tutvuda Üldtingimustega ning kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et on tingimustega nõustunud. Kostja on oma vastuses võtnud õigeks põhivõlgnevuse summas 755,78 eurot ning vaielnud vastu viivise ja kahjuhüvitise nõudele. Kostja on nõus tasuma viivist summas 68,70 eurot. Hageja on 21.03.2012 toimunud kohtuistungil vähendanud viivise nõuet 100 euroni. Esmalt võtab kohus seisukoha viivise nõude põhjendatuse osas. Hagis on hageja põhjendanud, et vastavalt laenulepingu Üldtingimuste punktile ”Kulud” juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist päevas tagastamisele kuulunud laenult või tagastamata osa summalt määras, mis on võrdne lepingus toodud intressimääraga. Kohus viib hageja tähelepanu sellele, et Üldtingimuste peatükk „Kulud“ all sellist tingimust ei ole. Üldtingimuste „Tasumine“ all on üksnes sätestatud, et makse peab krediidiandjale laekuma igakuiselt hiljemalt maksetähtpäevaks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna antud juhul on lepinguga (st Üldtingimustes) ettenähtud kõrgem intressimäär, siis tuleb vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus arvestab hageja soovi viivist vähendada ning loeb põhjendatud viivise summaks 100 eurot. Teiseks võtab kohus seisukoha kahjuhüvitise nõude põhjendatuses. Hageja õigus nõuda kahjuhüvitist seoses sissnõudekuludega tuleneb VÕS § 115 lg-st 1 ja § 128 lgst 3. Hageja on hagis selgitanud, et kostja poolt juba tasutud summat on arvestatud mh 42,36 euro ulatuses sissenõudekulude katteks. Arvestades seda, et hageja viidatud inkassoarve nr 28433 (lisa 5) on summas 1 425,51 krooni, s.o 91,11 eurot, mitte aga 111,88 eurot, nagu on hagis märkinud hageja, siis sellest summast varasemalt makstud 42,36 euro mahaarvamisel on kahjuhüvitis 48,75 eurot, mitte 69,52 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks kahjuhüvitist 48,75 euro ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o põhinõude summas 755,78 euro, viivise 100 euro ja kahjuhüvitise 48,75 euro ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades seda, et hageja nõue on 755,78 + 250,36 + 69,52 = 1 075,66 eurot ning kohus rahuldab hagi 904,53 euro ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 84,1 % ulatuses kostja kanda ja 15,9 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.