Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-42702
Tsiviilasi
EAS hagi OÜR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 743,53 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja EAS (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Krista K kostja OÜR(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Marko Jaani
EAS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜR(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 12.01.2011.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus keeldus 18.01.2011.a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle Harju Maakohtule. EAS-i esitatud hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt 31.10.2008.a sõlmitud müügilepingu alusel kasekilpi. Kostja pidi kauba eest tasuma 209 477,76 krooni 14 päeva jooksul. Kostja on tasunud kauba eest hilinemisega ja üksnes osaliselt. Kostja on jätnud tasumata 11 633,76 krooni (743,53 eurot). Kostja võlgneb hagejale ka seaduses sätestatud viivist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 743,53 eurot ja viivise 155,10 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole tellinud ega saanud nii palju kaupa, kui arvel nr 6351 märgitud. Kostja tellis hagejalt kaupa 12,551 tm, kuid arvel nr 6351 on koguseks märgitud 13,191 tm. Seega on hageja esitanud kostjale arve 0,640 tm ulatuses suuremana, kui kostja soovis kaupu osta. Lisaks sai kostja kaupa 0,651 tm vähem võrreldes arves märgituga. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja kohustus arve tasuma 14 päeva jooksul arve väljakirjutamise kuupäevast. Seega on hageja viivisearvestus väär. Hageja võimalik nõue muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel arve esitamisest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 821 sätestatule. 29.09.2008.a on pooled sõlminud ostu-müügilepingu nr L454, mille kohaselt ostis kostja hagejalt kaupa koguses 7,584 tm. Hageja esitas kostjale arve nr 6275, milles nõudis tasu 8,308 tm eest. Seega on hageja esitatud arve kogus 0,724 tm ulatuses suurem, kui kostja tellis. Sellest tulenevalt on kostja tasunud hagejale 9742,14 krooni (622,62 eurot) enam, kui kaupa telliti. Hageja ei ole kostjale enamtasutud summat tagastanud. Kostjal on VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda arve nr 6351 tasumisest, kuni hageja on kostjale hüvitanud 622,64 eurot. Kui kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, siis tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega 622,64 euro ulatuses. Kohtu põhjendused 31.10.2008.a arve nr 6351 kohaselt müüs hageja kostjale 13,191 tm kasekilpi kogusummas 209 447,76 krooni. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et kostja tellis kaupa vähem. Samas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaupa tarniti arvel märgitud koguses või vähem. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hageja tarnis kaupa arvel märgitust vähem. Kostja on selle kinnituseks esitanud kauba reaalse saaja D GmbH 12.11.2008.a e-kirja koos lisaga. Lisa kohaselt on kauba tegelikud kogused väiksemad. Kohus leiab, et nimetatud e-kiri ei tõenda usaldusväärselt kostja väidet, et hageja tarnis kaupa väiksemas koguses. 12.11.2008.a e-kirja lisa kuupäevaks on märgitud 14.03.2012.a. 12.11.2008.a e-kirjale ei saa lisada dokumenti, mille kuupäevaks on 14.03.2012.a. Tulenevalt eeltoodust ei tõenda kohtu hinnangul D GmbH e-kiri kostja väidet, et hageja tarnis kaupa arvel märgitust vähem. Seonduvalt kostja väitega, et kostja ei tellinud hagejalt kaupa arvel märgitud koguses, märgib kohus järgmist. Kostja on teinud 28.04.2009.a ja 15.06.2009.a e-kirjadega hagejale ettepaneku koostada võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Eeltoodust järeldub, et kostja on nõustunud kauba tarnimisega suuremas ulatuses ja on nõustunud selle eest ka tasuma. Sellest tulenevalt ei anna asjaolu, et esialgu oli kokku lepitud väiksemas kaubamahus, kostjale õigust tasumisest keelduda.
Maksekorraldustest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 09.12.2008.a 192 000 krooni, 15.06.2009.a 2907 krooni ja 14.10.2009.a 2907 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 11 633,76 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 743,53 eurot (11 633,76 krooni). 31.10.2008.a arve nr 6351 kohaselt oli maksetähtajaks 14.11.2008.a. Kostja on maksetähtajale vastu vaielnud ning leidnud, et VÕS § 821 alusel peaks maksetähtaeg olema 30 päeva. Kohus märgib, et lepingu sõlmimise ajal VÕS § 821 ei kehtinud. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leiab, et 14 päeva arve väljastamisest on mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. Seega tuli kostjal arve tasuda 14.11.2008.a. Kuna kostja ei ole arvet tähtaegselt ja täielikult tasunud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud viivise arvestuse, mille kohaselt on 12.03.2012.a seisuga viivise suuruseks 288,03 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole aga sellises summas viivise väljamõistmist taotlenud. Hageja on esitanud nõude viivise summas 155,10 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis summas 155,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 898,63 eurot. Kostja on esitanud hageja nõude vastu tasaarvestuse avalduse summas 622,64 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 29.09.2008.a lepingu nr L454, mille esemeks oli 7,584 tm kasekilpi. 03.10.2008.a arve nr 6275 kohaselt on hageja nõudnud kostjalt 8,308 tm eest tasumist summas 131 915,09 krooni. Pangakonto väljavõttest selgub, et see summa on kostja poolt ka tasutud. Kostja leiab, et ta on hagejale 622,64 eurot enam maksnud. Hageja nõustus, et kaupa tarniti rohkem kui kostja tellis, kuid märkis, et kogu arvel nr 6275 märgitud kaup on kostjale tarnitud. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega. Hageja on esitanud kostjale arve nr 6275, milles nõudis 8,308 tm kasekilbi eest 131 915,09 krooni tasumist. Kostja on selle tasunud. Kohus leiab, et arve tasumisega on kostja nõustunud kauba tarnimisega suuremas koguses. Puuduvad tõendid, et kostja ei oleks selles koguses kaupa saanud. Sellest tulenevalt on alusetu kostja väide, et ta on hagejale 622,64 eurot rohkem tasunud. Samuti on põhjendamatu kostja tasaarvestuse avaldus. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.