Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Lindorff Eesti AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. vastu 568.81 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulu 47.93 euro hüvitamiseks. 29.12.2010 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 30.12.2010. 04.01.2011 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.01.2011.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 16.02.2011 määrusega keeluti hagi menetlusse võtmisest ja edastati kohtualluvusel Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 18.03.2011 määrusega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 15,98 eurot (250 krooni) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 25.03.2011. Esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja 02.06.2007 OÜ-le Raha24 laenutaotluse nr. 2101068044 summale 255.65 eurot (4 000 krooni), tähtajaga 30 päeva ja kohustusega tagastada laen koos lepingutasuga 57.52 eurot (900 krooni). Kostja lepingust tulenevat kohustust ei täinud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 255.65 eurot ja kõrvalnõuded kogusummas 313,17 eurot (sh. intress summas 57,52 eurot ja viivis 255,65 eurot). Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 15,98 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot (750 krooni), kokku 63,91 eurot. (tl. 14-26). Kostja esitas 10. mail 2011.a. vastuse hagile, milles hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ei ole ta isiklikult mingeid laenulepinguid sõlminud. Kostja vastuse kohaselt varastati temalt 2007.a. mais, tema elukohast, dokumendid, sh pangakaardid ning tema poolt oli esitatud avaldus politseisse. Kostja jaoks on arusaamatu, kuidas on laenuandja andnud tema nimele laenu, kui 2007.a. oli tema vastu algatatud 7 täiteasja ning kogu info oli avalik. Kostja teatas, et on nõus sõlmima kompromissi tingimusel, et hageja väljastab talle kõik andmed laenu võtja kohta, sellisel juhul nõustus kostja tasuma põhivõlgnevuse summas 255,65 eurot ja riigilõivu 63,91 eurot. (tl. 31-33). Hageja esindaja esitas 27.05.2011 seisukoha kostja vastusele, milles teatas, et hageja on nõus väljastama kostjale laenulepinguga seotud andmed ning sõlmima kompromissi tingimusel, et kostja tasub põhivõlgnevuse, intressi pool viivistest ja riigilõivu, kokku 504,90 eurot. (tl. 3738)

KOHTUISTUNG

laenulepingust, mille alusel kostja sai laenu 4 000 krooni ehk 255.65 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 30 päeva jooksul, lisaks sellel intressid 57,52 eurot. Kostja on ka varem võtnud OÜ-lt Raha 24 laene, kuid on need tagastanud. Hageja esitas kohtule 02.06.2007 maksekorralduse, millest nähtub, et Raha24 OÜ on K. K. arveldusarvele kandnud üle 4 000 krooni. Kostja kohustus raha tagasi maksma 30 päeva jooksul, lisaks sellele intressid 57,52 eurot. Leping oli sõlmitud veebikeskkonnas, telefon numbriga 56170641 oli registreeritud K. K. aadressil: Kaiavere 1-1, Jõgeva maakond. Telefoni number on registreeritud OÜ Raha24 laenulepingus. Antud numbrit on muudetud 02.07.2007. Esindaja märkis, et praegune vaidlus tuleneb 02.06.2007 laenulepingust. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et raha summas 4 000 krooni ehk 255.65 eurot on üle kantud K. K. pangakontole. Kui kostjal oli kahtlus, et tema pangakaardid on varastatud, siis miks ta kontot koheselt ei sulgenud. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõenditega tõendanud, seega palus esindaja rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja, K. K., hagiga kohtuistungil ei nõustunud ning vaidles hagile vastu. Kostja seletuse kohaselt kohtuistungil oli K. K. ́l sellel ajal arve Hansapangas. 2007.a. maikuus varastati tema elukohast Kaiavere küla, Tabivere vald, Jõgevamaa, osa dokumente ja pangakaart. Telefon jäi alles. Selle kohta on tehtud ka avaldus politseisse. Laenu võttes on kasutatud teist telefoni numbrit. Keegi pole sellele tähelepanu pööranud. Kui telefoni numbrit kontrolliti, siis oli ta juba vahi all. Laenu võtmise ajal vahi all ei olnud, vahi alla võeti K. K. 13.04.2008.. K. K. eletuse kohaselt ei tunne ta arvutit ega oska seda kasutada. Ta arvab, et teab, kes varastas tema tagant ja kes kasutas tema telefoni numbrit laenu võtmiseks. Kostja teatas, et Tartu politseis teatakse, kelle käest on kätte saadud tema panga paroolikaart. Selle inimese nimi on Irma Sütt, elab Tartus. Kuid päris kindel selles kostja ei ole. Kostja teatel on politseisse avaldus varguse kohta tehtud. Mis puutub kontosse, siis selle sulges ta juunikuus. Laenu kostja võtnud ei ole ja raha tagasi maksta ei kavatse. Menetluskulud võib jätta tema kanda.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 6 lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §396 kohaselt: (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. (3)VÕS-is laenulepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS §397 kohaselt: (1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. (2) Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS § 94 sätestatud määr. (3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. (4)VÕS §397 lg.1-lg.3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas. VÕS §401 kohaselt: (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kaalunud kohtule esitatud nõudeid, vastuväiteid, aga samuti tsiviiltoimikus olevaid kirjalikke tõendeid ning poolte seletusi kohtuistungil, kogumis, luges tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel ja õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus luges VÕS §401 lg.1, lg.2 ja lg.3 sätetega tõendatuks, et Raha 24 internetikeskkonnas sõlmitud SMS laenuleping on krediidileping, millega üks isik, Raha 24 OÜ, (krediidiandja) kohustub andma teise isiku, K. K., (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja, K. K., aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kohus luges tõendatuks, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhtumil ei tulene seadusest K. K. suhtes teistsugust olukorda. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et AS Lindorff Eesti hagi K. K. vastu kuulub rahuldamisele summas 568.82 eurot ning K. K.`lt tuleb välja mõista võlgnevus kogusummas 568.82 eurot. Kohus luges tõendatuks, et AS Lindorff Eesti on tõendanud K. K. ́le laenuandmist maksekorraldusega, millest nähtub, et raha laekus kostja, K. K., pangakontole. Laenu võtmise ajal oli K. K. vabaduses, mille tõttu oli K. K. ́l võimalik SMS laenu võtta. K. K. vastuväited, et ta ei tunne arvutit ja ei oska interneti teel laenu võtta, on paljasõnalised ja tõendamata ning ümber lükatud AS Lindorff Eesti poolt esitatud tõenditega, mille kohaselt K. K. võttis Raha24 veebikeskkonnast SMS laenu. AS Lindorff Eesti esindaja seletuse kohaselt on K. K. ka varem korduvalt laenu võtnud ning varasemalt võetud laenud korralikult tagasi maksnud. K. K. vastuväide, et tegelikult võttis laenu Irma Sütt on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus luges tõendatuks, et K. K. Irma Sütt`i suhtes politseisse avaldust teinud ei ole, seoses süüteo toimepanemisega Irma Sütt ́i poolt. Samuti ei ole K. K. vaidlustanud tsiviilkorras hagi esitamisega tema nimele, just kui Irma Sütt ́i poolt võetud laenulepingut ennast.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab AS Lindorff Eesti hagi täies ulatuses, siis kannab hageja menetluskulud kostja, K. K.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja hagiavalduselt 15,98 eurot, 24.03.2011 maksekorraldus). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega puudub kohtul võimalus menetluskulude (õigusabikulude) koheseks väljamõistmiseks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.