lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-14119/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-14119/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2660
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Gaasiekspert10872238(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-14119

Tsiviilasi

OÜ Hibicus hagi OÜ Gaasiekspert vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

635,93 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2011 otsus

Kohtuistungi toimumise aeg

14.03.2012

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Gaasiekspert apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastustaja OÜ Hibicus (registrikood 10168214, asukoht Lastekodu 19, Tallinn), seaduslik esindaja Šlava Bautšadze Kostja/apellant OÜ Gaasiekspert (registrikood 10872238, asukoht Peterburi tee 90, Tallinn), volitatud esindaja Suido Västra

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 04.11.2011 otsus OÜ Hibicus hagis OÜ Gaasiekspert vastu võla väljamõistmiseks jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu jätta OÜ Gaasiekspert kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud 29.03.2011 esitas OÜ Hibicus hagi Harju Maakohtusse OÜ Gaasiekspert vastu lepingust taganemiseks ja 635,93 euro saamiseks. Hageja kasutab oma tegevuseks renditud mitteeluruumi pindalaga 60 m2 XXXXX. Ruumi kütmine toimus elektriradiaatorite kaudu. Reklaamikampaania ja eelnevate nõustamiste käigus tegi kostja esindaja A S 2010 novembrikuus hagejale ettepaneku paigaldada ruumi kütmiseks gaasikonvektor, millega kütmine pidi olema tunduvalt kokkuhoidlikum, kui ruumi elektriga kütmine. Kostja esindaja esitas gaasikonvektor BAXI BRASILIA F8S reklaambrošüüri, kus olid märgitud selle tehnilised iseloomustused. Sealt nähtus, et veeldatud gaasi maksimaalne kulu gaasikonvektoris on 0,115 kg/h. Esialgsetel arvutustel ja kostja esindaja seletuse järgi pidi ühest gaasiballoonist kaaluga 20 kg jätkuma maksimaalse võimsusega käitamisel rohkem kui nädalaks. Et vältida kostja kui seadme müüja poolt seadmete paigaldamisega seotud võimalikke pretensioone, tegi hageja kostjale gaasikonvektori BAXI BRASILIA F8S müügi-, paigaldus- ja käitusse andmise tellimuse. 17.11.2010 äriettepaneku 10-174 alusel tarnis ja monteeris kostja gaasikonvektori, tööd teostati 25.11.2010. Hageja tasus arve-kviitungi 10-174 järgi kostjale 9 600 krooni gaasikonvektori, paigaldamise ja materjalide eest, arve-kviitungi nr 02/25 järgi maksis 950 krooni gaasiballooni, gaasi ja kohaletoimetamise eest. Gaasikonvektori keskmisel võimsusel käitamisel lõppes gaas vähem kui 4 ööpäevaga. Seoses ebarentaablusega gaasikonvektorit rohkem ei kasutatud. Vaatamata korduvatele pöördumistele kostja gaasi liigse tarbimise põhjuse väljaselgitamiseks kohale ei ilmunud. Kui hakati välja selgitama veeldatud gaasi liigse tarbimise põhjuseid ja tutvuma kostja poolt hagejale juba pärast konvektori käikuandmist üleantud tootja dokumentatsiooniga, selgus, et konvektori veeldatud gaasi tarbimine ei ole 0,115 kg/h nagu väitis kostja, vaid 0,218 kg/h ehk 0,115 m3/h. Pärast pettuse avastamist tegi hageja kostjale ettepaneku gaasikonvektori tagastamiseks ning makstud summade tagasisaamiseks. Kostja nõustus seadmed tagasi ostma 250 euroga (3911,65 krooni). See ettepanek hagejat ei rahuldanud. Hageja arvestas maha 4 päevaga kulunud gaasi maksumuse ja leidis, et kostja peab talle tagastama 635,93 eurot (9 950 krooni). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Eeldusel, et müüdud gaasiseadet ei ole vahepealsel ajal kasutatud, on kostja nõus seadme kompromissi korras tagasi ostma hinnaga 250 eurot. Hageja ei esitanud mitte ühtegi tõendit seadme mittevastavuse kohta. Väide, et hageja on korduvalt palunud kostjal seade kohapeal üle vaadata, ent kostja on sellest keeldunud, on ebaõige ja tõendamata. Hageja küll teatas mõni päev pärast seadme ostmist, et seadme gaasitarbimine on ülemäära suur, kuid ei lubanud tehnikul seadet üle vaadata. Takistades töötajal seadet üle vaatamast, tegi hageja

võimatuks seadme kontrollimise, tõendite kogumise ja vajadusel kohustuse täitmise. Lepingust taganeda saaks hageja üksnes juhul, kui kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendatud, et seade on puudustega, oleks taganemine tühine, kuna hageja ei ole kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks. Esimese astme kohtu otsus 04.11.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ostetud gaasikonvektori omadused vastavad lepingutingimustele. Asjatundjate arvamustest nähtub, et gaasikonvektor BAXI Brasilia F8S kasutamisel kulub küttena üks balloonitäis gaasi 3-4 päevaga. Nimetatud arvamused on kooskõlas hageja andmetega. Kuigi asjatundjad on oma arvamuses viidanud ka sellele, et gaasitarbimise kulu sõltub mitmetest asjaoludest nagu näiteks aastaaeg, ruumi suurus, soojapidavus, seadistamine, ruumi ventilatsioonisüsteem jne, ei ole kohtu arvates need seisukohad käesoleva asja lahendamisel olulise tähtsusega. Hageja seisukoht, et balloonitäis vedelgaasi kulub 3-4 päevaga, juhul kui kulunormi ühikuks on 0,115 m3/h, on kooskõlas asjatundjate poolt väljendatuga. Gaasikonvektori tehnilise dokumentatsiooni väljavõttest nähtub, et gaasi kulu seadme maksimaalvõimsusel töötamisel on 0,115 m3/h (0,218 kg /h). Hageja väidetel esitas kostja temale gaasikonvektori omaduste kohta reklaamlehe, millest nähtub gaasi kulu seadme maksimaalvõimsusel töötamisel 0,115 kg/h ning kinnitas sellist kulumäära ka lepingueelsetel läbirääkimistel. Kohus leidis, et tunnistaja A Ri ütlustega on tõendatud, et toimiku leheküljel 8 oleva reklaamlehe sai hageja seaduslik esindaja kostja kauplusest. Tunnistaja T S ütlused selle kohta, et sellist reklaamlehte ei ole neil kaupluses olnud, ei ole piisavalt veenvad. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt käis hageja seaduslik esindaja koos sõbraga kostja kaupluses ja võttis seadmete reklaamlehti. Kuivõrd tunnistaja oma ütluste järgi käis oma poega ehk kostja seaduslikku esindajat kaupluses asendamas ainult siis, kui poeg oli ära, s.t tunnistaja kohalviibimine oli ajutise iseloomuga, siis võib sellest järeldada, et tunnistaja ei tea kõiki müügiga seonduvaid, sh reklaamlehtedega seotud, asjaolusid. Tunnistaja väide, et tegemist on Inglise firma Brooks House, mitte kostja reklaamlehega, et ole veenev. Puudub veenev seletus selle kohta, miks peaks Inglise firmal olema venekeelne reklaamleht. Kostja väited, et hageja ise tegi leheküljel 8 asuva reklaamlehe, kleepides paremale alla nurka kostja andmed, et ole samuti veenvad, arvestades asjaolu, et gaasiballooni tühjenemisest ja sellega seonduvalt kostja poolt esitatud seadme andmete ebaõigsusest teavitati kostjat 4 päeva pärast gaasikonvektori ostmist ja käitamist. Asjaolu, et gaasiballooni tühjenemisest teavitati kostjat 4 päeva pärast gaasikonvektori käitamist on tõendatud tunnistaja O S ütlustega. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka hageja väited, et enne seadme ostu käis kostja seaduslik esindaja hageja ruumis ja kinnitas, et nimetatud ruumi kütmiseks piisav 3 või 3,5 gaasiballooni kuus. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja andis gaasikonvektori tootjapoolse dokumentatsiooni üle enne seadme müügilepingu sõlmimist. Pooltevahelist gaasikonvektori müügiga seotud suhtlemist tuleb vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks tuleb lugeda lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Hageja tugines sellele, et ta ei oleks lepingut gaasikonvektori ostuks sõlminud, kui kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus täitnud korrektselt oma teatamiskohustust ja avaldanud talle tegeliku gaasikulu gaasikonvektori kasutamisel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et gaasi kulunorm määraga 0,115 kg/h näitab gaasi kulu peaaegu poole võrra väiksemana, võrreldes kulunormi määraga 0,115 m3/h.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja taganes lepingust. Kostja arvates ei ole taganemine kehtiv, kuivõrd kostjale ei ole antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Tunnistaja O S ütlusega on tõendatud, et hageja eesmärgiks gaasikonvektori soetamisel oli vähendada kütmiseks kulunud summasid. Kuna tegelik gaasikulu on umbes kaks korda suurem, kui hagejale lepingueelsetel läbirääkimistel kostja poolt väljendati, siis on tõendatud VÕS § 116 lg 2 p-s 2 märgitud kohustuse rikkumine. Sellest tulenevalt on hageja taganemine lepingust kehtiv. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut, lg 2 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Hageja tasus kostjale lepingu täitmiseks 10 550 krooni, hageja nõuab kostjalt 9 950 krooni. Hageja arvestas tasutud summast maha tarbitud gaasi maksumuse. Asjas puuduvad väited selle kohta, et tarbitud gaasi maksumus on suurem. Seetõttu tuleb VÕS § 189 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 635,93 eurot (9 950 krooni). Apellatsioonkaebus OÜ Gaasiekspert palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Alternatiivse nõudena palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, mille kohaselt OÜ-l Hibicus on õigus saada OÜ-lt Gaasiekspert 635,93 eurot tingimusel, kui OÜ Hibicus tagastab gaasikonvektori BAXI BRAZILIA F8S 2,3 kW ja gaasiballooni sellises seisukorras, nagu need olid 29.11.2010 (4 päeva kasutatud), arvestades normaalset kulumist. Maakohus eksis seaduse kohaldamisel ja otsuse põhjendamisel ning apellant suutis apellatsioonitähtaja jooksul välja selgitada ebaõigete andmetega internetilehe, millel avaldatud ebaõiged andmed hagejale müüdud kauba omaduste kohta on peamine tõend kostja vastu. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväitega, et müügileping sõlmiti gaasikollektori mudeli BAXI BRAZILIA F8S 2,3 kW kohta vastavalt kostja 17.11.2010 kommertspakkumisele, kus ei ole konvektori gaasikulu kohta andmeid esitatud. Kostja ei saaks neid konvektoreid müüa, kui ta tegeleks ostjate eksitamisega. VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud andmed gaasikonvektori kohta olid kostja kaupluses ostjatele tutvumiseks 2010 novembris välja pandud, hagejal oli nendega tutvumise võimalus olemas ja hageja eeldatavasti nendega ka tutvus. Mõlemad pooled olid nõus müügilepingu sõlmimisega ilma konvektori gaasikulu andmeid täiendavalt lisaks juhendile kirjalikult fikseerimata. Kostja täitis kõik müüja kohustused piisava hoolsusega ja hageja väide, et reklaamleht ebaõigete andmetega konvektori gaasikulu kohta oli kostja kaupluses ja kostja sellega oma ostjaid eksitas, ei puutu asjasse. Toimikus on reklaamleht gaasikonvektori gaasikulu ebaõigete andmetega, mille hageja väidab olevat saanud kostja kauplusest. Gaasikonvektoreid tootva firma BAXI Moskva esinduse nimel selgitas sealne tehnikadirektor, et alates 10.11.2006 kuni 24.11.2011 olid need andmed avaldatud selle firma internetilehel. Tõlked kostja kirjast firma BAXI Moskva esindusele ja sealt saadud vastus on lisatud apellatsioonkaebusele. Nimetatud kirjavahetus ja selle tõlge ei ole uued tõendid täiesti uute asjaolude kohta, vaid täiendav selgitus maakohtu menetluses esitatud asjaolude kohta. Internetis avaldatud ebaõigete andmete väljaselgitamine ja nende andmete kustutamine ei ole mõistlik ega kostjale jõukohane kohustus ning selliste andmete tõttu kostjalt hagejale raha

tagasimaksmise kohustuse panemine on vastuolus kehtiva õigusega sõltumata sellest, kas hageja on kostja suhtes tegutsenud pahauskselt või mitte. Maakohus jättis hindamata need tunnistaja T. S ütlused, mis on protokollitud, seetõttu on kohtu järeldus tunnistaja ütluste ebapiisava veenvuse kohta alusetu. Maakohus on ühe hagi rahuldamise põhjendusena välja toonud hageja tunnistaja O S väite, mille kohaselt kostja juhatuse liige esitas hagejale müüdud konvektori gaasikulu kohta ebaõigeid andmeid. Apellant peab nende ütluste ümberlükkamist väga oluliseks ja ainus efektiivne viis seda teha on apellandi seadusliku esindaja vande all antud seletus. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud võlaõigusseaduse müügilepingu sõlmimist ja lepingust taganemist reguleerivaid sätteid. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt oli hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik gaasikonvektori BAXI Brazilia F8S tegelikust gaasikulust ja lisaks sellele ei olnud gaasikulu müügilepingu sõlmimise oluline tingimus. Hageja väitis maakohtu menetluses, et gaasikonvektori ostmise põhjuseks oli vajadus hoida kokku küttekulusid ja müügilepingu sõlmimisel oli oluliseks tingimuseks see, et seadmega saab ühe gaasiballooniga kütta enam kui nädala. Kostja ei ole maakohtus hageja väitele, et gaasikulu seadme müügilepingu sõlmimisel arutati, vastu vaielnud. Hageja väiteid tõendavad tunnistaja O S (lk 57) ütlused, mille kohaselt kostja seaduslik esindaja selgitas tunnistajale ja hageja seaduslikule esindajale kui kaua saab ühe ballooniga kütta ja hageja jaoks oli gaasikulu suurus tähtis. Eeltoodust järeldab kolleegium, et seadme müügilepingu sõlmimisel oli gaasikulu suurus oluline müügilepingu tingimus. See, et 17.11.2010 tehtud kommertspakkumises ei olnud gaasikulu eraldi näidatud, ei tähenda, et selles eelnevalt kokku ei lepitud või et see ei olnud poolte jaoks oluline. Lisaks märgib kolleegium, et selgesõnalise vastuväite, mille kohaselt ei olnud müüdava seadme gaasikulu müügilepingu oluline tingimus, esitas kostja alles apellatsioonkaebuses. TsMS § 633 lg 5 järgi tuleb apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamisel tuua välja põhjus, miks neid ei esitatud esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et kui pool uue asjaolu esitamist ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud väidet maakohtus. Vastustaja väitega nõustunud ei ole. Kolleegiumi arvates on hageja tõendanud, et kostja avaldas enne müügilepingu sõlmimist peetud läbirääkimiste ajal hagejale, et gaasi kulub ühes kuus 3 kuni 3,5 ballooni. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja O S ütlusega. Samuti tulenes seadme reklaamlehelt (lk 8) selline kütusekulu, mis

võimaldas ühe 20 kg ballooniga kütta üle nädala. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja sai reklaamlehe kostja kauplusest, oli tõendatud tunnistajate O S ja A R (lk 55) ütlustega. Seega oli poolte vahel kokkulepe, et müüakse gaasikonvektor, mille kütusekulu ei ületa 3 kuni 3,5 ballooni kuus. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et hagejal oli võimalik tegeliku kütusekulu suurusega tutvuda müüdud gaasikonvektori kirjalikust juhendist. Samas ei ole kaebuses täpsustatud, millal hagejale juhend üle anti. Hageja väitis, et juhend anti talle üle seadme paigaldamisel ja enne seda talle juhendit ei tutvustatud. Kolleegiumi arvates ei ole kostja oma väidet, et hageja võis enne lepingu sõlmimist kirjaliku juhendiga tutvuda, tõendanud. Lisaks on kostja seaduslik esindaja 20.09.2011 korraldava kohtuistungi protokolli kohaselt avaldanud, et tehniline pass antakse kaasa koos seadmega (lk 35), millest saab järeldada, et enne seadme paigaldamist hagejale tehnilist passi tutvumiseks ei antud. VÕS § 217 lg 1 järgi peab müüdav asi vastama kokkulepitud tingimustele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et müüdud gaasiseade ei vastanud kokkulepitud tingimustele, kuna seade kulutas kütust rohkem, kui pooled olid kokku leppinud. Kolleegium märgib, et hageja ei nõudnud mitte ainult seadme eest tasutu tagastamist, vaid nõue sisaldas ka raha, mida hageja oli tasunud kostjale seadme paigaldamise eest. Seadme maksumus oli koos käibemaksuga 4 800 krooni ja ülejäänud kulud koosnesid paigaldamiseks vajalike tarvikute ja töö maksumusest. Kolleegiumi arvates tuleb hageja poolt tehtud kulutusi seadme paigaldamiseks käsitleda kuludena, mis olid tema poolt makstud seoses müügilepingu täitmisega. Hageja soovis kostjalt osta gaasikonvektori ja kostja müüjana võttis endale kohustuse paigaldada müüdud seade hageja poolt näidatud kohta. Seega olid paigaldamiskulud otseselt seotud gaasikonvektori müügilepingu täitmisega ja kolleegiumi arvates on müügilepingust taganemise korral hagejal õigus nõuda ka paigaldamiseks tehtud kulutuste tagastamist. Apellatsioonkaebuses esiletoodud põhjendus, miks olid reklaamlehel ebaõiged andmed, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. Kuna apellant müüs gaasikonvektorit, siis pidi tema kontrollima ja tagama, et seadme kohta avaldatud andmed oleksid õiged. Asjaolu, et tootja BAXI Moskva esinduse internetilehel olid ebaõiged andmed, ei vabasta kostjat vastutusest müügilepingu rikkumise eest. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tõendite hindamisel rikkunud seadust. Kohus on hinnanud tunnistajate ütlusi tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning arvestanud tunnistajate ütluste kaalumisel ka teiste tõenditega ning poolte poolt esiletoodud asjaoludega. Apellant leidis, et maakohtu otsus on ebaõige ka selle tõttu, et kohus ei ole sätestanud otsuses täitmise korda, mis tuleneb VÕS § 189 lg-st 1. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses täitmise korra kindlaks määrata poole taotluse alusel. Toimiku materjalidest ei tulene, et kostja oleks sellekohast taotlust maakohtule esitanud. Seega ei ole apellandi etteheide maakohtule õige. Ka ringkonnakohtu menetluses ei ole kolleegiumi arvates vajalik määrata täitmise korda apellandi poolt taotletud viisil, kuna tingimus kohustuste samaaegseks täitmiseks tuleneb VÕS § 189 lg-st 1 ja hageja ei ole kunagi esitanud vastuväiteid kohustusele müüdud seade kostjale tagastada. Valmisolekut seade tagastada on ta avaldanud kogu kohtumenetluse vältel. Seoses hagi rahuldamisega on TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti jäetud maakohtu menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda.

Ülle Jänes

Fred Fisker

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja