Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-14119
Tsiviilasi
OÜ H hagi OÜ G vastu 635,93 euro nõudes
Hagi hind
635,93 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ H (reg.kood xxx) Kostja – OÜ G (reg.kood xxx)
esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Istungil osalenud isikud
20.10.2011.a. kohtuistungil Hageja seaduslik esindaja Š B Hageja nõustaja Vjatšeslav Vassiljev Kostja seaduslik esindaja AS
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja OÜ-lt G OÜ H kasuks 635,93 eurot. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja oma tegevuseks renditud mitteeluruumi pindalaga 60 m2 aadressil XXX, Tallinn. Ruumi kütmine toimub elektriradiaatorite kaudu. Reklaamikampaania ja eelnevate nõustamiste käigus tegi kostja esindaja AS 2010.a novembrikuus ettepaneku paigaldada ruumi kütmiseks gaasikonvektori, millega kütmine pidi olema tunduvalt kokkuhoidlikum kui ruumi elektriga kütmine. Kostja esindaja esitas gaasikonvektor BAXI BRASILIA F8S reklaambrošüüri, kus olid märgitud selle tehnilised iseloomustused. Sealt nähtus, et veeldatud gaasi maksimaalne kulu gaasikonvektoris BAXI BRASILIA F8S moodustab 0,115 kg/tunnis. Esialgsetel arvutustel ja kostja esindaja seletuse järgi pidi ühe gaasiballooni kaaluga 20 kg jätkuma maksimaalse võimsusega käitamisel rohkem kui nädalaks. Hageja tegi kostja esindaja poolt esitatud andmete alusel ruumi kütmise maksumuse matemaatilise arvutuse ja jõudis järeldusele, et kütmine veeldatud gaasiga on tema jaoks kokkuhoidlikum kui elektriga kütmine. Et vältida kostja kui seadme müüja poolt seadmete paigaldamisega seotud võimalikke pretensioone, tegi hageja kostjale gaasikonvektori BAXI BRASILIA F8S müügi-, paigaldus- ja käitusse andmise tellimuse. Äriettepaneku 10-174 alusel 17.11.2010.a tarnis ja monteeris kostja gaasikonvektori BAXI BRASILIA F8S. Tööd teostati 25.novembril 2010.a Kostja tarnis ise gaasiballooni ja lasi gaasikonvektori käiku. 17.11.2010.a arve-kviitungi 10-174 järgi maksis hageja kostjale 9600 krooni gaasikonvektori, paigaldamise ja materjalide eest. 25.11.2010.a arve-kviitungi nr 02/25 järgi maksis hageja kostjale 950 krooni gaasiballooni, gaasi ja kohaletoimetamise eest. Gaasikonvektori keskmisel võimsusel käitamisel lõppes gaas vähem kui 4 ööpäevaga. Seoses ebarentaablusega gaasikonvektorit rohkem ei kasutatud. Vaatamata korduvatele pöördumistele kostja gaasi liigse tarbimise põhjuse väljaselgitamiseks kohale ei ilmunud. Kui hakati välja selgitama veeldatud gaasi liigse tarbimise põhjuseid ja tutvuma kostja poolt hagejale juba pärast konvektori käikuandmist üleantud tootja-tehase dokumentatsiooniga, selgus, et konvektori veeldatud gaasi tarbimine ei ole 0,115 kg/ tunnis nagu väitis kostja vaid 0,218 kg/tunnis e 0,115 m3/ tunnis. Pärast kostjapoolse pettuse avastamist tegi hageja kostjale ettepaneku gaasikonvektori tagastamiseks ning kostjale makstud summade tagasisaamiseks. Kostja nõustus seadmed tagasi ostma 250 euroga (3911,65 krooni). See ettepanek hagejat ei rahuldanud. Hageja on arvestanud maha 4 päevaga kulunud gaasi maksumuse ja leiab, et kostja peab talle tagastama 635,93 eurot (9950 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 635,93 eurot.
Kostja hagi ei tunnista. Eeldusel, et müüdud gaasiseadet ei ole vahepealsel ajal kasutatud on kostja nõus seadme kompromissi korras tagasi ostma hinnaga 250 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit seadme mittevastavuse kohta. Hageja väide, et hageja on korduvalt palunud kostjal seade kohapeal üle vaadata, ent kostja on sellest keeldunud, on ebaõige ja tõendamata. Hageja küll teatas mõni päev peale seadme ostmist, et seadme gaasitarbimine on ülemäära suur, ent ei lubanud tehnikul seadet üle vaadata. Takistades töötajal seadet üle vaatamast, tegi hageja võimatuks seadme kontrollimise, tõendite kogumise ja vajadusel kohustuse täitmise. Lepingust taganeda saaks hageja üksnes juhul, kui kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendatud, et
seade on puudustega, oleks taganemine tühine, kuna hageja ei ole kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi gaasikonvektori ostuks. Selle käigus kontrollis kostja hageja ruumi gaasikonvektori paigaldamise võimalust ning leidis, et nimetatud ruumi on võimalik konvektor paigaldada. -17.11.2010.a pakkumise nr 10-174 alusel (tlk 10) tarnis ja monteeris kostja gaasikonvektori BAXI Brasilia F8S ja gaasiballooni. -24.11.2010 tasus hageja arve-kviitungi nr 01/24 järgi kostjale 9600 krooni gaasikonvektori, paigaldamise ja materjalide eest. 25.11.2010.a arve-kviitungi nr 02/25 järgi maksis hageja kostjale 950 krooni gaasiballooni, gaasi ja kohaletoimetamise eest (tlk 11). - Mõned päevad peale konvektori paigaldamist teatas hageja kostjale, et gaasitarbimine on ülemäära suur. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele Poolte vahel on vaidlus selles kas ostetud gaasikonvektori omadused vastavad lepingutingimustele. Asja materjalidele lisatud asjatundjate arvamustest (tlk 39 ja 40) nähtub, et gaasikonvektor BAXI Brasilia F8S kasutamisel kulub küttena üks balloonitäis gaasi 3-4 päevaga. Nimetatud arvamused on kooskõlas hageja poolt esitatud andmetega, mille kohaselt kulus tal gaasikonvektori kasutamisel balloonitäis gaasi ~4 päevaga. Kuigi asjatundjad on oma arvamuses viidanud ka sellele, et gaasitarbimise kulu sõltub mitmetest asjaoludest nagu näiteks aastaaeg, ruumi suurus, soojapidavus, seadistamine, ruumi ventilatsioonisüsteem jne ei ole kohtu arvates need seisukohad käesoleva asja lahendamisel olulise tähtsusega. Hageja seisukoht, et balloonitäis vedelgaasi kulub 3-4 päevaga, juhul kui kulunormi ühikuks on 0,115 m2/h, on kooskõlas asjatundjate poolt väljendatuga. Asjale lisatud gaasikonvektori BAXI BrasiliaF8S tehnilise dokumentatsiooni väljavõttest (tlk 12) nähtub, et gaasi kulu seadme maksimaalvõimsusel töötamisel on 0,115m2/h (0,218 kg /h). Hageja väidetel esitas kostja temale gaasikonvektori omaduste kohta reklaamlehe (tlk 8), millest nähtub gaasi kulu seadme maksimaalvõimsusel töötamisel 0,115 kg/h ning kinnitas sellist kulumäära ka lepingueelsetel läbirääkimistel. Kohus on seisukohal, et asjas on tunnistaja AR ütlustega tõendamist leidnud, et toimiku leheküljel 8 oleva reklaamlehe sai hageja seaduslik esindaja kostja kauplusest. Tunnistaja TS
ütlused selle kohta, et sellist reklaamlehte ei ole neil kaupluses olnud ei ole kohtu arvates piisavalt veenvad. Tunnistaja TS ütlustest nähtuvalt käis hageja seaduslik esindaja koos sõbraga kostja kaupluses ja võttis seadmete reklaamlehti. Kuivõrd tunnistaja oma ütluste järgi käis oma poega e kostja seaduslikku esindajat kaupluses asendamas ainult siis, kui poeg oli ära s.t tunnistaja kohalviibimine on ajutise iseloomuga, võib sellest järeldada, et tunnistaja ei tea kõiki müügiga seonduvaid sh reklaamlehtedega seotud asjaolusid. Tunnistaja väide, et tegemist on Inglise firma BH, mitte kostja reklaamlehega, et ole veenev. Puudub veenev seletus selle kohta, miks peaks Inglise firmal olema venekeelne reklaamleht. Kostja väited, et hageja ise tegi tlk-l 8 asuva reklaamlehe, kleepides paremale alla nurka kostja andmed, et ole samuti veenvad, arvestades asjaolu, et gaasiballooni tühjenemisest ja sellega seonduvalt kostja poolt esitatud seadme andmete ebaõigsusest teavitati kostjat 4 päeva peale gaasikonvektori ostmist ja käitamist. Asjaolu, et gaasiballooni tühjenemisest teavitati kostjat 4 päeva peale gaasikonvektori käitamist on tõendatud tunnistaja OS ütlustega. Kohus on seisukohal, et tunnistaja OS ütlustega on tõendatud ka hageja väited selle kohta, et enne seadme ostu käis kostja seaduslik esindaja hageja ruumis ja kinnitas, et nimetatud ruumi kütmiseks piisab 3 või 3,5 gaasiballoonist kuus. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Käesoleval juhul on lepingueelsete kohustuste rikkumine selgunud alles peale lepingu sõlmimist ja mõlema poole poolt selle täitmist. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja andis gaasikonvektori tootjapoolse dokumentatsiooni üle enne seadme müügilepingu sõlmimist. Kohus on seisukohal, et pooltevahelist gaasikonvektori müügiga seotud suhtlemist tuleb vaadelda ühtse lepingulise suhtena. Pooltevahelise lepingulise suhte sisuks tuleb lugeda lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Asja materjalidest nähtuvalt tugineb hageja sellele, et ta ei oleks lepingut gaasikonvektori ostuks sõlminud kui kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus täitnud korrektselt oma tõe- ja teatamiskohustust ja avaldanud talle tegeliku gaasikulu gaasikonvektori kasutamisel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et gaasi kulunorm määraga 0,115 kg/h näitab gaasi kulu peaaegu poole võrra väiksemana võrreldes kulunormi määraga 0,115 m2/h. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on lepingust taganenud. Kostja arvates ei ole taganemine kehti, kuivõrd kostjale ei ole antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline rikkumine), lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohtu arvates on tunnistaja OS ütlusega tõendatud, et hageja eesmärgiks gaasikonvektori soetamisel oli vähendada kütmiseks kulunud summasid. Kuna tegelik gaasikulu on umbes kaks korda suurem kui hagejale lepingueelsetel läbirääkimistel kostja poolt väljendati, siis asub kohus seisukohale, et tõendatud on VÕS § 116 lg 2 p-s 2 märgitud kohustuse rikkumine. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja taganemine lepingust on kehtiv. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut, lg 2 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Käesolevast asjas nähtuvalt tasus hageja kostjale lepingu täitmiseks 10 550 krooni. Hageja nõuab kostjalt 9 950 krooni. Hageja on tasutud summast maha arvanud tarbitud gaasi maksumuse. Asjas puuduvad väited selle kohta, et tarbitud gaasi maksumus on suurem. Seetõttu tuleb VÕS § 189 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 635,93 eurot (9 950 krooni). Hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.