Swedbank Liising AS hagi Jelena Kuznetsova ja OÜ Euroekspert Grupp vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.juuni 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Kuznetsova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13.märts 2012, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248), volitatud esindaja Olavi Järve Kostja Jelena Kuznetsova (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiit Vajak
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6176,95 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.juuni 2011 otsus osaliselt Jelena Kuznetsovalt väljamõistetud põhivõla ja viivise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustati kohtuotsus OÜlt Euroekspert Grupp väljamõistetud võla, viivise ja tema kanda jäetud menetluskulude jaotuse osas.
5.1.Välja mõista OÜ-lt Euroekspert Grupp võlgnevus 6176,95 eurot Swedbank
Liising AS kasuks, millest 1861,19 eurot mõista välja Jelena Kuznetsovalt ja OÜ-lt Euroekspert Grupp solidaarselt.
5.2.Välja mõista OÜ-lt Euroekspert Grupp viivis protsendina põhinõudest (6176,95 eurot) alates 30.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu p-s 5.1. sätestatud määras (7% aastas) Swedbank Liising AS kasuks, millest Jelena Kuznetsovalt ja OÜ-lt Euroekspert Grupp välja mõista solidaarselt viivis 7% põhinõudest suurusega 1861,19 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Hageja Swedbank Liising AS menetluskulud jäävad 30% ulatuses solidaarselt kostjate Jelena Kuznetsova ja OÜ Euroekspert Grupp kanda ja 70% ulatuses kostja OÜ Euroekspert Grupp kanda.
2.Jelena Kuznetsova menetluskulud jäävad 70% ulatuses hageja Swedbank Liising AS kanda.
3.OÜ Euroekspert Grupp menetluskulud jäävad tema enda kanda.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
1.Välja mõista Jelena Kuznetsovalt apellatsioonimenetluse riigilõiv 191,73 eurot riigituludesse.
2.Välja mõista Swedbank Liising AS-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 447,38 riigituludesse.
3.Jelena Kuznetsova ja Swedbank Liising AS on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank Liising AS esitas 30.10.2009 Harju Maakohtule hagi Jelena Kuznetsova ja OÜ Euroekspert Grupp vastu solidaarselt võlgnevuse 96 648,34 krooni (6176,95 euro) ja viivise saamiseks protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr EG000378 p-s 5.1. sätestatud määras (7% aastas).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Evison Grupp ja J.Kuznetsova 13.10.2004 liisingulepingu nr EG000378, mille alusel sai J.Kuznetsova enda valdusesse ja kasutusse sõiduauto Mercedes Benz C240 4-MATIC, ehitusaasta 2004 ja intressimääraga 3,9% aastas, mille eest ta kohustus tasuma lepingus sätestatud makseid, sh intressi, vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. J.Kuznetsova rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed nõuetekohaselt tasumata. Tal on tähtaegselt tasumata arved maksetähtajaga 15.04.2007, 15.05.2007 ning 15.06.2007 - kokku summas 24 213,90 krooni. Hageja saatis J.Kuznetsovale 24.05.2007 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. J.Kuznetsova võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamsega kohustus J.Kuznetsova andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse, mida ta ei teinud, mistõttu pöördus hageja OÜ Reeborn poole. Peale vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-le, kellel õnnestus vara võõrandada hinnaga 264 872,89 krooni. OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 16 409,96 krooni.
3.Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet J.Kuznetsova vastu. Hageja lepingust tulenev nõue J.Kuznetsova vastu koosneb vara jääkmaksumusest 320 897,37 krooni, debitoorsest võlgnevusest 24 213,90 krooni, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 16 409,96 krooni, kokku 361 521,23 krooni, millest lahutatakse vara realiseerimise hind 264 872,89 krooni, seega on J.Kuznetsova võlgnevus hageja eest kokku 96 684,34 krooni.
4.OÜ Euroekspert Grupp väljastas 29.06.2004 garantiikirja nr EG000378, millega ta garanteeris hagejale hageja ja J.Kuznetsova vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate J.Kuznetsova kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel.
5.18.07.2006 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühinesid OÜ Evison Grupp ja AS Hansa Liising Eesti. OÜ Evison Grupp kustutati äriregistrist 17.10.2006. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu. J.Kuznetsova vastuväidete kohaselt nähtub hagiavaldusest, et hagi esitati 13.10.2004 sõlmitud liisingulepingu alusel. J.Kuznetsova võttis aga sõiduauto oma kasutusse juba 30.06.2004, tasus 29.06.2004 liisingulepingu alusel esimene sissemakse ning 29.06.2004 allkirjastati liisinguleping ja garantiileping OÜ-ga Euroekspert Grupp, millest J.Kuznetsoval on säilinud koopiad. Pärast lepingute sõlmimist anti sõiduauto üle J.Kuznetsova elukaaskasele Aleksandr Arhipovile, kes allkirjastas ka liisingulepingu, kuna J.Kuznetsova ise viibis samal ajal Valgevenes. Ka esimese sissemakse tasus sularahas A. Arhipov. 2004.a sügisel helistas A. Arhipovile sõiduauto müüja esindaja Sass Laasik, kes tuletas A. Arhipovile meelde, et dokumentidel
on J.Kuznetsova asemel A. Arhipovi allkirjad, palus J.Kuznetsoval Evison Grupp OÜ-st läbi astuda ja anda lepingule allkirjad, mida viimane ka tegi. J.Kuznetsova usaldas finantsteenuse osutajast lepingupartnerit ega kontrollinud, millised summad ja kuupäevad on allakirjutataval lepingul ja kas need vastavad ka esialgsele lepingule. J.Kuznetsovale on üllatuseks, et tema poolt allkirjastatud lepingul on teine kuupäev ning ka teised summad, samas lepingu number on täpselt sama, kui esialgsel lepingul. Hageja ei esitanud J.Kuznetsovale kontrollimiseks lepingu originaale. Üldteada on asjaolu, et ükski liisingfirma ega ka automüüja ei anna autot enne liisinguvõtjale üle, kui esmane sissemaks on tasutud. Puudub vaidlus, et auto anti A. Arhipovile üle 30.06.2004, mis välistab auto üleandmise 13.10.2004.
7.Liisingumaksete tasumisega tegeles A. Arhipov ja 2007.a tekkisid majandusraskused, mistõttu jäädi paar kuud maksetega hätta. Selle ajani tasuti kõik liisingmaksed vastavalt graafikule. J.Kuznetsova oli A. Arhipoviga parajasti Valgevenes, kui hageja helistas ja palus auto ära tuua, mida J.Kuznetsova lubas koheselt peale Valgevenest saabumist teha ning mida A. Arhipov ka tegi, toimetades auto Saksa Auto platsile. Keegi autole ise järele ei tulnud, millest tulenevalt on hageja vastupidised väited väärad ja haginõuded põhjendamatud.
8.Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, milline oli vara väärtus vara tagastamise ajal. Vara jääkväärtus selle tagastamise ajal ületas liisingu jääkmaksumust ja auto müügihinda. Müügiportaalist nähtub, et aasta vanem, 2003.a valmistatud analoogse varustusega sõiduauto maksis tol ajal enam, kui oli J.Kuznetsova poolt liisitud sõiduauto müügihind. Seejuures ei olnud 2004.a valmistatud analoogseid sõiduautosid üldse müügil. Sõiduauto tegelikuks väärtuseks oli üleandmise hetkel vähemalt 400 000 krooni, arvestades, et 2005.a analoogne auto maksis ca 460 000 krooni ja 2003.a oma ca 340 000 krooni.
9.OÜ Euroekspert Grupp vastuväidete kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Euroekspert Grupp garantiikirja 29.06.2004, kuid liisinguleping sõlmiti 13.10.2004, mistõttu puudub OÜ-l Euroekspert Grupp kohustus täita 13.10.2004 sõlmitud liisingulepingust tulenevaid J.Kuznetsova kohustusi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et OÜ Evison Grupp ja J.Kuznetsova sõlmisid liisingulepingu EG000378, mille alusel sai J.Kuznetsova enda kasutusse sõiduauto Mercedes-Benz C240 4-MATIC, ehitusaasta 2004 ning J.Kuznetsova kohustus vastavalt lepingule tasuma lepingus sätestatud makseid, sh intressi, vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. OÜ Evison Grupp ja OÜ Euroekspert Grupp sõlmisid 29.06.2004 garantiikirja nr EG000378, millega garantii andja garanteeris liisinguandjale liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. J.Kuznetsova tasus lepingus sätestatud makseid, sh intressi kuni 15.04.2007, pärast mida sattus ta makseraskustesse ja hageja ütles liisingulepingu erakorraliselt ennetähtaegselt üles. Liisinguobjekt tagastati A. Arhipovi poolt OÜ-le Reeborn 03.07.2007. Poolte vahel on vaidlus, millal sõlmiti J.Kuznetsova ja OÜ Evison Grupp vahel liisinguleping ja millal anti liisinguese J.Kuznetsovale üle. Samuti on vaidlus sõiduki turuväärtuse üle.
11.On tõendatud, et OÜ Evison Grupp ja J.Kuznetsova sõlmisid liisingulepingu 13.10.2004, millele lisati maksegraafik ja lepingu üldtingimused. Vastavalt liisingulepingu eritingimuste p-le 19 jõustus liisinguleping poolte poolt allkirjastamise hetkel. Liisingulepingu eritingimuste p 21 kohaselt on liisingulepingu osadeks käesolev
liisinguleping, maksegraafik, liisingulepingu üldtingimused ja kõik muud liisingulepingu lisad. Liisingulepingu osadeks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid. J.Kuznetsova poolt kohtule esitatud 29.06.2004 liisingulepingu koopial puuduvad allkirjad ja lisad. Usutav ei ole J.Kuznetsova väide, et ta ei vaadanud 13.10.2004 lepingu allkirjastamisel lepingu kuupäeva ja maksegraafikut. Kui ta ei lugenud enne allkirjastamist lepingut, siis on see tema enda risk. Samuti tõendab lepingu sõlmimist 13.10.2004 asjaolu, et J.Kuznetsova asus 13.10.2004 lepingu lisaks olevat maksegraafikut täitma ning tasus esimese makse 13.10.2004. Seega ei saanud talle kuupäevad märkamata jääda. J.Kuznetsova ei tõendanud, et esimene osamakse summas 10 545,43 eurot tasuti sularahas A. Arhipovi poolt ning et 29.06.2004 leppisid pooled kokku teistsuguses maksegraafikus. Sularaha maksmisel pidi maksja saama tšeki.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et liisinguese anti J.Kuznetsovale üle 30.06.2004. Üleandmise-vastuvõtu akti ei allkirjastanud liisinguvõtjana J.Kuznetsova, samuti puudub märge, et liisingueseme võttis vastu tema esindaja. Sellisel viisil vara üleandmine oli hageja enda risk, mis ei tõenda 30.06.2004 J.Kuznetsovaga lepingu sõlmimist. Vastavalt Maanteeameti Põhja regiooni 06.05.2011 tõendile nr 11-00029/222 oli liiklusregistris vaidlusaluse sõiduki kasutajaks A. Arhipov. J.Kuznetsova kohta puudus 30.06.2004 seisuga igasugune märge registris vaidlusaluse sõiduki kasutamise kohta.
13.Antud juhul ei oma tähtsust, millal leping kuupäevaliselt sõlmiti ja millal sõiduauto J.Kuznetsovale üle anti. Tähtsust omab, et leping sõlmiti ja auto läks tema valdusesse ning ta asus lepingu lisaks olevat maksegraafikut täitma, jäi maksetega viivitusse, mistõttu oli hagejal õigus tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.1.2 leping üles öelda, mida J.Kuznetsova ei vaidlustanud. Samuti oli J.Kuznetsova kohustus vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.5 vara liisinguandjale viivitamatult tagastada. Tema mitteviibimine Eestis ei vabasta lepingust tuleneva kohustuse täitmisest. J.Kuznetsovale tuleb liisingulepingu ülesütlemisega seotud hageja põhjendatud kulud hagejale hüvitada.
14.OÜ Euroekspert Grupp väljastas 29.06.2004 garantiikirja, millega ta garanteeris hagejale hageja ja J.Kuznetsova vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate J.Kuznetsova kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel (VÕS § 155 lg 1). Seega vastutab OÜ Euroekspert Grupp solidaarselt J.Kuznetsovaga kohustuste täitmise eest olenemata sellest, millal leping J.Kuznetsova poolt allkirjastati (VÕS § 155 lg 2).
15.VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt oli lepingu ülesütlemiseni rentnikul kohustus tasuda lepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Liisinguvõtja kohustused tulenevad liisingulepingu ülesütlemise korral VÕS § 367 lg-test 1 ja 4. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste p-st 3.7 kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguandja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Tulenevalt üldtingimuste p-st 7.2 kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu üles ütlemisega.
16.Sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ja seetõttu lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega)
seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Ka siin ei ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul.
17.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 320 897,37 krooni (käibemaksuta). Hageja 19.10.2007 arvest ja konto väljavõttest nähtuvalt müüdi sõiduk 312 550,01 krooni (käibemaksuga) ehk 264 872,89 krooni (ilma käibemaksuta) eest. J.Kuznetsova ei tõendanud vara väärtust tagastamisel hetkel. Portaali www.auto24.ee väljavõte ei tõenda liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto väärtust selle tagastamise hetkel. Pakkumishind ei näita sõiduki väärtust ja ei saa olla tõendiks auto tegeliku väärtuse hindamisel. Sõidukit kasutati 3 aastat, 03.07.2007 vara üleandmise-vastuvõtmise aktil on märge, et „kõrvalistuja poolne tagumine uks defekt ja tahavaate peeglid teist värvi (varastatud)“. Arvestades TsÜS §-s 65 sätestatut, tuleb antud juhul lugeda liisingueseme väärtuseks 264 872,89 krooni (ilma käibemaksuta). J.Kuznetsoval oli võimalus leida ise ostja, kes oleks ostnud sõiduki kõrgema hinnaga. Põhjendatud on vara jääkväärtuse ja müügihinna vahe 56 024,48 krooni ning nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
19.Vara realiseerimisega seotud kulud ilma käibemaksuta, vara tagastamisteenus 2500 krooni, müügieelne tehniline ülevaatus ja remonttööd 666,32 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 13 243,64 krooni - kokku 16 409,96, on põhjendatud kulu. J.Kuznetsova väide, et ta tagastas ise liisingueseme, mistõttu on vara tagastamisteenuse kulu põhjendamata, on alusetu. Hageja saatis J.Kuznetsovale 24.05.2007 ülesütlemisteatise, milles selgitas, et vara tagastamise asjaolude täpsustamiseks tuleb liisinguvõtjal ühendust võtta kirja allkirjastajaga. Kui J.Kuznetsova ei tasunud hagejale teatises nimetatud võlgnevust, pidi ta arvestama sellega, et lepingu p-st 7.5 tulenevalt on tal viivitamatu liisingueseme tagastamise kohustus, mida ta ei täitnud. Üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et vara vastuvõtjaks on OÜ Reeborn esindaja. Seega kasutas hageja vara tagastusteenust ja maksis vastavalt tagastusteenuse pakkuja hinnakirjale ka teenuse osutamise eest raha. J.Kuznetsova tekitas olukorra, kus hageja pidi tagastamisteenuse tellima, kuna ta ei võtnud koheselt hagejaga auto tagastamiseks ühendust, mistõttu on tagastamisteenuse kulu põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele vara realiseerimisega seotud kulud 16 409,96 krooni.
20.Hageja esitas kohtule arved nr 8442963820, 8446657226 ja 8450509072, millised J.Kuznetsova jättis tasumata. Nimetatud arvetest nähtub, et tasumata on põhimaksed 24 213,90 krooni. Kostjad ei vaielnud debitoorsele võlgnevusele vastu, seega on võlgnevus põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
21.Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt viivise protsendina põhinõudest (6 176,95 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu p-s 5.1. sätestatud määras (7% aastas). Arvestades VÕS § 101 lg 1 p-s 6, § 113 lg-s 1 ja TsMS §-s 367 sätestatut ning asjaolu, et kostjad olid võlgnevuse tasumisega viivituses, siis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (6 176,95 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu p-s 5.1. sätestatud määras (7% aastas). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.J.Kuznetsova palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
23.Lepingu ülesöelnud liisinguandja nõude tuvastamiseks ei oma mingit tähtsust asjaolu, millise hinnaga liisinguandja tagasisaadud vara võõrandab. Kõik liisingulepingu üldtingimustes sisalduvad vastavad tingimused on aga tühised. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 3 on oluline tagasiantava vara tegelik väärtus tagasiandmise hetkel ja liisinguvara jääkmaksumus. Hagiavaldusest ei selgu, milline oli selle vara tegelik väärtus üleandmise ajal. Hageja ei esitanud selle kohta ühtegi väidet. Maakohus asus seisukohale, et vara tegelikuks väärtuseks oli selle müügihind ja et J.Kuznetsova esitatud tõendid ei lükka seda seisukohta ümber. Maakohus ei põhistanud, miks avalikus infobaasis olev sedavõrd suur erinevus müügihinnaga ei ole arvestatav.
24.Liisitud auto jääkväärtus selle tagastamise ajal ületas liisingu jääkmaksumust ja ka auto müügihinda. Seda tõendas J.Kuznetsova väljavõttega auto24.ee müügiportaalist, mille ta võttis pärast sõiduki tagastamist. Portaalist nähtus, et analoogse varustusega aasta vanem sõiduauto maksis tol ajal enam, kui oli vaidlusaluse sõiduauto müügihind. Seejuures ei olnud 2004. a valmistatud analoogseid sõiduautosid üldse müügil. Sõiduauto tegelikuks väärtuseks oli üleandmise hetkel vähemalt 400 000 krooni. Kohtu viited kahele pisidefektile ei saanud vara hinda sedavõrd oluliselt mõjutada. Hageja ja maakohus ei tuvastanud sõiduauto tegelikku väärtust, millega nad muutsid hagi nõude arvestuse võimatuks. Maakohtu põhjendused tegeliku müügihinna osas on otsitud ja põhjendamatud.
25.Hagi esitati 13.10.2004 sõlmitud liisingulepingu alusel. J.Kuznetsova võttis sõiduauto liisingulepingu alusel kasutusse 30.06.2004 ja nimetatud lepingut garanteeris OÜ Euroekspert Grupp. Hageja möönis kohtule esitatud seisukohas, et liisinguleping sõlmiti nii 29.06.2004 kui ka 13.10.2004, kuid ei esitanud kohtule kummagi lepingu originaali ega selgitanud nende lepingute omavahelist seost. J.Kuznetsova poolt kohtule esitatud 29.06.2004 liisingulepingu koopia kannab sama numbrit kui hageja poolt kohtule esitatud 13.10.2004 liisingulepingu koopia. J.Kuznetsova tegi kohtule avalduse 13.10.2004 liisingulepingu võltsituse kohta, kuid hageja ei teinud sarnast avaldust 29.06.2004 liisingulepingu kohta. Kõik kaudsed tõendid viitavad sellele, et liisinguleping sõlmiti 29.06.2004. Maakohtu otsuses märgitu, et juunis 2004.a allkirjastatud dokumentidel ei ole J.Kuznetsova allkirja, on selgitatav sellega, et tema äraoleku tõttu kirjutas kõigile dokumentidele alla ja tasus esmase sissemakse A. Arhipov.
26.Maakohus ei arvestanud hageja omaksvõtuga 29.06.2004 liisingulepingu sõlmimise kohta, asjaoluga, et kohtule ei esitatud kummagi lepingu originaali, J.Kuznetsova avaldust dokumendi võltsituse kohta ega ka asjaolu, et hageja jättis täitmata kohtu korralduse esitada lepingute originaalid. Maakohtu järeldus, et liisinguleping sõlmiti 13.10.2004, on ekslik ega vasta tegelikkusele. Kuna faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele, on põhjendamatud kõik haginõuded. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud J.Kuznetsova kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Apellatsioonkaebuses vaidlustab J.Kuznetsova maakohtu otsuse täies ulatuses, st ka osas, millega rahuldati hagi OÜ Euroekspert Grupp vastu. Kuna OÜ Euroekspert Grupp osas tehtud otsus ei riku J.Kuznetsova õigusi, jätab ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. OÜ
Euroekspert Grupp osas on maakohtu otsus jõustunud.
29.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada J.Kuznetsovalt väljamõistetud põhivõla ja viivise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse.
30.Apellatsioonkaebuses vaidlustab J.Kuznetsova maakohtu otsust kahe põhiväitega: 1) liisinguleping sõlmiti 29.06.2004, mitte 13.10.2004, sest 13.10.2004 leping on võltsitud; 2) hageja ei esitanud tõendeid liisingueseme tegeliku vääruse kohta tagastamise hetkel ja kohus lähtus nõude suuruse kindlakstegemisel ebaõigesti sõiduki müügihinnast.
31.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et vaidlusalune liisinguleping nr EG000378 sõlmiti 13.10.2004. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
32.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja täitnud kohtu korraldust esitada liisingulepingu originaal. Hageja esitas 13.10.2004 sõlmitud lepingu originaali kohtule 10.05.2011 ja see asub lahtiselt toimiku I köite kaane vahel, kuna hageja palus selle kohtumenetluse lõppedes tagastada (t lk 108,109). Vaidluse all ei ole asjaolu, et J.Kuznetsova allkirjastas liisingulepingu 13.10.2004 ning et 29.06.2004 ta lepingut ei allkirjastanud. Seega ei ole 13.10.2004 leping võltsitud ja kohus arvestas seda tõendina õigesti.
33.Põhjendatud on apellatsioonkaebus aga osas, milles vaidlustati hageja nõude suurust. Maakohus lähtus otsust tehes liisingueseme müügihinnast ja leidis, et see on liisingueseme väärtus TsÜS § 65 tähenduses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
34.VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal.
35.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tugines nõude suuruse määramisel sellele, et vara realiseeriti hinnaga 264 872,89 krooni (käibemaksuta), mis ei katnud lepingu ülesütlemise tõttu tekkinud kahju ja kulutusi, mis olid kokku 361 521,23 krooni. Vara realiseerimisest saadud summa on tõendatud 23.10.2007 müügilepinguga (t lk 28). Liisinguvõtja poolt sõiduki liisinguandjale tagastamisel 03.07.2007 ja AS-le Saksa Auto müügiks üleandmisel selle väärtust ei määratud (t lk 82).
36.Kostja esitas asjaolu tõendamiseks, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal suurem kui selle müügihind, müügiportaali auto24.ee 12.12.2007 väljatrüki. Selle põhjal väitis kostja, et liisinguese müüdi oluliselt alla tegeliku keskmise turuhinna ja tegelik hind oleks pidanud sõiduki üleandmise hetkel olema vähemalt 400 000 krooni. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esitatud tõendiga ei saa tõendada sõiduki harilikku väärtust. Välistatud ei ole sõiduki turuväärtuse tõendamine ka analoogsete sõidukite
müügikuulutustega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei pidanud hageja, arvestades kostja esitatud tõendit, tõendama, et sõidukit ei olnud võimalik müüa müügikuulutustes näidatud hinnaga. Maakohus rikkus sellega TsMS § 232 lg-t 2, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
37.Riigikohus on mitmetes lahendites (nt nr 3-2-1-33-08) leidnud, et reaalsest müügihinnast võib lähtuda siis, kui liisinguandja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus ning müügihind ei erine oluliselt liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal. Seejuures peab Riigikohus mõistlikuks ja lubatavaks hinnaerinevuseks 10 %. Käesolevas asjas ei ole võimalik eeltooduga arvestada, sest liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal ei määratud. Samuti ei ole hageja tõendanud müügiprotsessi kulgu, mille järgi saaks teha kindlaks, kas vaidlusaluse sõiduki võõrandamisel saavutati parim ja kiireim tulemus, arvestades asjaolu, et sõiduk oli müügis kolm kuud 20 päeva. Ka ei nähtu asja materjalist, et liisinguvõtjat oleks teavitatud hinnast, millega sõiduk müüki pandi või võimalikest hinna alandamistest müügiprotsessi kestel.
38.Kuna hageja ei ole tõendanud sõiduki väärtust selle tagastamise ajal, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda liisingueseme tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemisel kostja esitatud müügiportaali auto24.ee 12.12.2007 väljatrükist (t lk 123). Vaidlusalune liisinguese oli Mercedes Benz C240 4-MATIC, ehitusaasta 2004. Selle ehitusaastaga sõidukit väljavõtte tegemise ajal müügis ei olnud, kuid oli üks 2005.a sõiduk hinnaga 469 000 krooni ja kaks 2003.a sõidukit hinnaga 349 000 krooni ja 290 000 krooni. Arvestades nii aasta vanemate kui ka aasta uuemate sõidukite hindu, on keskmiseks sama tüüpi sõiduki hinnaks kuulutuste järgi 369 333,33 krooni. Kuna müügikuulutustes on pakkumishinnad, mis eeldatavalt ei näita tegelikku müügihinda, tuleb sellest maha arvestada 10% (nn tingimisprotsent), mistõttu oli vaidlusaluse liisingueseme turuväärtuseks ringkonnakohtu hinnangul 332 399,99 krooni (käibemaksuta). Müügiportaali väljavõttest ei nähtu, et sõidukite hinnad oleks sisaldanud käibemaksu. Seega ei arvesta ringkonnakohus eelmärgitud hinnast käibemaksu maha, nagu hageja ringkonnakohtu istungil taotles. Samuti ei arvesta ringkonnakohus maha 10% Riigikohtu lahendite järgi lubatavat hinnaerinevust, nagu hageja soovib. Nimetatud protsenti saab arvestada üksnes müügihinna ja liisingueseme tegeliku väärtuse vahe hindamisel käesoleva otsuse p-s 37 märgitud olukorras. Hageja leiab ekslikult, et nimetatud protsent tuleb automaatselt müügipakkumise hinnast maha arvestada selleks, et leida sõiduki turuväärtus. Müügihinda oleks antud juhul saanud arvestada, kui liisinguese oleks müüdud vähemalt 299 159,99 krooni eest (332 399,99 – 10%), kuid see müüdi hinnaga 264 872,89 krooni. Antud juhul erineb müügihind oluliselt liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal.
39.Arvestades liisingueseme väärtust tagastamise ajal 332 399,99 krooni ning liisinguvõtja poolt võlgnetavat summat 361 521,23 krooni, peab J.Kuznetsova hüvitama hagejale nende summade vahe 29 121,24 krooni ehk 1861,19 eurot solidaarselt OÜ-ga Euroekspert Grupp. Võlgnetavat summat, so liisinguandja kulusid VÕS § 367 lg 1 tähenduses ja lisakulude liike VÕS § 367 lg 4 järgi ning nende suurust J.Kuznetsova ei vaidlustanud. Viivist peab ta tasuma põhinõude summat 1861,19 eurot arvestades alates hagi esitamisest, so 30.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu p-s 5.1
sätestatud määras (7% aastas) solidaarselt OÜ-ga Euroekspert Grupp.
40.Arvestades asjaolu, et hagi kuulub ringkonnakohtu otsusega J.Kuznetsova osas rahuldamisele 30 % ulatuses, kannab J.Kuznetsova hageja menetluskuludest 30% (solidaarselt OÜ-ga Euroekspert Grupp). J. Kuznetsova menetluskulud jäävad 70% ulatuses hageja kanda.
41.Kuna J.Kuznetsovale anti menetlusabi ja ta vabastati 639,11 euro suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel Swedbank Liising AS-lt välja mõista proportsionaalselt hagi rahuldamata osaga riigilõiv 447,38 eurot ja J.Kuznetsovalt vastavalt hagi rahuldatud osale riigilõiv 191,73 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peavad hageja ja J.Kuznetsova täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb neil tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
42.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Mai Grauberg
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.