Tsiviilasi nr.2-10-31411
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number
2-10-31411
Tsiviilasi
ERI OÜ hagi KM vastu võlgnevuse 12 782,33 euro (so 200 000 krooni) ja viivise 12 782,33 euro (so 200 000 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 782,33 eurot (so 200 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERI OÜ (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige AM(XXX) Kostja: KM(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja: Riho F (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kostjale I laenu 2 000 000 krooni 05.03.2007. a ja 1 000 000 krooni 26.04.2007. a. Tagasimakse tähtajaks oli 30.06.2007. a intressimääraga 3% aastas. Laenulepingu tähtaja lõpuks oli intresse kogunenud summas 24 575,30 krooni. 28.02.2007. a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu laenulepingu nõude tagamiseks. Kuivõrd kostja I ei ole oma laenukohustust täitnud, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 200 000 krooni ja seadusjärgne viivis summas 200 000 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
esitamist saab pidada kohustuse olemasolust teatamiseks. Samuti oli kostja laenusaaja juhatuse liige, seega pidi ta olema teadlik äriühingu kohustuse täitmata jätmisest. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Õige ei ole kostja väide, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga, millele rakendub VÕS § 143 lg 2 märgitud rahasumma nõue. Füüsilise isiku poolt sõlmitud käenduslepingud, mis on sõlmitud varem kui VÕS § 143 lg 1 kehtiv redaktsioon jõustus so enne 05.04.2011, ei pea VÕSRS § 11 järgi vastama käesoleval ajal kehtivale VÕS § 143 lg 1 redaktsioonile ning seetõttu ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping tühine. Sellisel juhul tuleb lähtuda tarbijakäenduse ja tavakäenduse vaheteo määramisel lepingu sisust. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja juhatuse liikmeks, seega oli ta huvitatud äriühingu majandustegevusest ning laenulepingu järgi saadu oli tema mõjualas. Seetõttu ei saa pidada käenduslepingut tarbijakäenduseks. Kostja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse täitmise eest samaselt põhivõlgnikuga ning hageja on õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi nõudma kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on nõudnud hagiavalduses üksnes osa põhinõude täitmist, kohus on seotud hagi piiridega. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 12 782,33 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kohustuse täitmise tähtaeg oli 01.07.2007 ja sellest ajast on kostja kohustatud tasuma viivist seaduses sätestatud määras, sest pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Hageja on oma viivisenõude piiritlenud põhinõude suurusega, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 12 782,33 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.