Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
28. märts 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-64321
Tsiviilasi
OÜ Tarmeko KV hagi Sognare Interior OÜ vastu tasumata üüri ja kõrvalkulude väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sognare Interior OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja) – Sognare Interior OÜ (RK: 12083623) Vastustaja (hageja) – OÜ Tarmeko KV (RK: 11105089), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
kohaldada hagi tagamise abinõuna kostja võimalike pangakontode arestimist 15 945,14 euro ulatuses Eesti Krediidiasutustes. Taotluse kohaselt võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjale ei kuulu kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara. Hagejale teadaolevalt ei kuulu kostjale ka muud vara, mille arvelt oleks võimalik hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine. Seega on kohtulahendit võimalik täita vaid kostjale majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Hagi tagamise vajalikkus tuleneb ka asjaolust, et kostja õiguseellane on varasemalt käitunud pahatahtlikult. Nimelt on ettevõtte üleandjast Sognare Sisustussalong OÜ kogu oma vara ümber tõstnud uude äriühingusse Sognare Interior OÜ, eesmärgiga teha OÜ Sognare Sisustussalong rahatuks ja pääseda sellega Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-51255 (OÜ Tarmeko KV vs Sognare Sisustussalong OÜ) tehtud otsuse ja määruse täitmisest. Kostja Sognare Interior OÜ loomise eesmärgiks oligi ilmselt jätkata ettevõtte tegevust, kuid vabaneda tekkinud võlgnevustest. Kostja, jätkates talle üleläinud ettevõtte tegevust, kuid mitte täites eelnevalt tekkinud kohustusi, on käitunud pahatahtlikult. Kostjal on võimalik kohtuotsuse täitmise vältimiseks vahetult enne kohtuotsuse jõustumist kanda oma pangakontodelt ära kõik rahalised vahendid, mis muudaks ilmselt kohtuotsuse täitmise võimatuks. Hagi tagamisega ei põhjustata kostjale varalist kahju ja taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna hagi tagamiseks valitud vahend (pangakontode arest hagi esitamise hetke nõudega võrdses summas) ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks.
tekkinud kohustustest (mis on muutnud võimatuks hageja kasuks tehtud jõustunud kohtuotsuse täitmise tsiviilasjas nr 2-09-51255), on põhjendatud kahtlus, et hagi tagamise ulatuse vähendamisel võib kostja hagi rahuldamisel teha kõik võimaliku (oma arvelduskontodel olevad vahendid ära kanda), et raskendada või muuta kohtuotsuse täitmine võimatuks. Lisaks on hagejani jõudnud informatsioon, et kostja tegutseb edasi, kuid esitab arveid HBH Projekt OÜ nime alt, paludes klientidel kauba eest tasuda HBH Projekt OÜ arvelduskontole 221029622413 Swedbank'is. Selline tegevus on samuti vastuolus seadusega ja näitab selgelt, et kostja püüab juba praegu kõrvale hoida hageja nõuete täitmisest; 2) arvestades hageja nõuet (hagi esitamise ajaks 15 945,14 eurot) ning asjaolu, et võlgnevus suureneb iga päevaga (põhinõudele lisandub igapäevaselt viivis 0,05% summast 9315,44 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras summast 2355,32 eurot), on tegemist võlgnevusega, mille puhul saab eeldada, et nõude täitmisel tekivad kostjal raskused. Kohtupraktikas valitseb seisukoht, et juba ainuüksi nõude suurust arvestades on põhjendatud hagi tagamise abinõu (sh pangakontode arest nõude suuruses) kohaldamine (3-2-1-9-10); 3) koormab kasutusel olev hagi tagamise abinõu kostjat väiksemas ulatuses, kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, kuna lisaks tasumata kohustusele 11 670,76 eurot ja viivisele 4274,38 eurot on hageja kandnud menetluskulusid. Hageja on võtnud esindaja, tasunud riigilõivu ja hagi tagamise tagatise. Hagi tagamisega ei põhjustata kostjale varalist kahju ja taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks; 4) ei takista pangakontode arest 15 945,14 euro ulatuses kostjal majandustegevuse jätkamist, sest ülejäävaid rahalisi vahendeid on kostjal võimalik vabalt kasutada. Riigikohus on leidnud, et kostja väited, et hagi tagamine halvab tema majandustegevuse, on asjakohatud. Kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada (3-2-1-9-10). Ka käesoleval juhul tuleb kostjal arvestada hageja nõude rahuldamisega (põhivõla 11 670,76 eurot ja viivise tasumise kohustus on kostjal juba tsiviilasjas nr 2-09-51255 jõustunud kohtulahenditest tulenevalt). Antud juhul, mil hageja on võtnud ette juba teise kohtumenetluse, et kostja käest võlgnevus kätte saada, on hagejal täielik õigus tagatisele, et käesolevas menetluses kohtuotsuse jõustumisel oleks seda võimalik täita; 5) on kostjal võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist raha maksmise või pangagarantii andmisega summas 15 945,14 eurot. Lisaks on kostjal võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist teisega TsMS § 386 lg 1 alusel; 6) on hagi tagamise eesmärk kohtuotsuse viivitamatu täitmise tagamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse (3-2-1-48-04). Kohtuotsused tuleb eelduslikult täita koheselt pärast otsuse jõustumist (TsMS § 461 lg 1). Kohene täitmine saab käesolevas asjas olla tagatud vaid juhul, kui hagi tagatakse; 7) on hageja tasunud tuginedes TsMS § 383 lg-le 11 hagi tagamise tagatise 651,80 eurot. TsMS § 383 lg 1 järgi on hagi tagamise tagatise eesmärk vastaspoolel tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Seega on tagatud kostja kahju hüvitamine, kui selguks, et hagi tagamine kostjale mingisugust kahju tõesti tekitas.
Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Nimetatud sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. TsMS § 378 lg 1 p 2 sätestab hagi tagamise abinõuna kostja vara arestimise võimaluse. TsMS § 378 lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet. Maakohus on hagi tagamise avalduse rahuldamisel juhindunud eelmärgitud sätetest ning valinud põhjendatult TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvatel pangakontodel olevate rahaliste vahendite arestimise. Siinjuures on maakohus õigesti märkinud, et kostjal ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, samuti arvestanud hageja nõude suurust ning hageja esitatud asjaolusid, millised viitavad võimalusele, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on hagi tagamisel lähtunud üksnes hageja huvidest ning jätnud kostja huvid arvestamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja pangakontode arestimine haginõude ulatuses on proportsionaalne, kuna ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Lisaks on kostjal võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist teisega TsMS § 386 lg 1 alusel või tagamise abinõu asendamist raha maksmise või pangagarantii andmisega summas 15 945,14 eurot. Määruskaebuses esitatud väide, et pangakontode arestimine 2400 eurot ületavas osas muudaks küsitavaks tema edasise majandustegevuse, ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Riigikohus on 11.03.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10 asunud seisukohale, et kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada ning seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, mille kohaselt hagi tagamine halvab tema majandustegevuse. Maakohus on võtnud OÜ Tarmeko KV hagi menetlusse ning määruskaebuse esitaja väitele, kas hageja nõue on perspektiivitu või mitte, annab hinnangu maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.