Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
27.märtsil 2012.a. Tallinn
Tsiviilasi
KP kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’i 17.08.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 022/2010/9498
Tsiviilasja hind
319,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: KP(isikukood XXX elukoht XXX); Puudutatud isikud: PP(isikukood XXX elukoht XXX); lepinguline esindaja Aile Vaiksaar (Aile Vaiksaar Õigusbüroo, Hariduse 11-17, Tallinn; epost: [email protected]); Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (A.Lauteri tn 5, Tallinn; epost: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-11-42519
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata avaldaja taotlus perearstilt tõendi väljanõudmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
2.Kaebus rahuldada.
3.Tühistada kohtutäitur Elin Vilippus 17.08.2011.a. otsus täiteasjas nr. 022/2010/9498.
4.Kohustada kohtutäitur Elin Vilippus’it uuesti läbi vaatama KP 01.08.2011.a. kaebus, milles KP taotles 08.07.2011.a. sunniraha määramise otsuse tühistamist täiteasjas nr. 022/2010/9498.
Jätta avaldaja menetluskulud kohtutäitur Elin menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Vilippus
kanda
ja
teiste
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 022/2010/9498, milles sissenõudja PP(edaspidi sissenõudja) on esitanud 28.10.2010.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks KP(edaspidi avaldaja)
suhtes. Avaldaja esitas 01.08.2011.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 17.08.2011.a. otsusega rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused 2.Avaldaja on teinud endast sõltuva lapse tervenemiseks, kuid isegi vaatamata sellele laps ei ole paranenud tingitult isa käitumisest põhjustatud korduvatest tõsistest psühhotraumadest ja juba pikka aega kestnud närvipingest. Kohtutäituril oli avaldajale sunniraha määramise küsimuse lahendamisel kaalutlusõiguse teostamisel otsustusdiskretsioon. Täituril on kohustus jälgida võlgniku õiguste piisavat kaitstust. Täitur on avaldajale sunniraha määramise otsusega rikkunud lisaks seadusesätteile ka proportsionaalsuse, erapooletuse ja hea usu põhimõtet ning sekkunud õigusvastaselt avaldaja ja lapse põhiseaduslikult kaitstud õigustesse rohkem, kui see on ühelt poolt menetluse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja teisalt ületades seadusega lubatud määra. Antud juhul puudus kohtutäituril isegi formaalõiguslik alus määrata avaldajale sunniraha TMS § 183 alusel. Samuti palub avaldaja peatada täitemenetluse TMS § 45 alusel, kuivõrd täitemenetluse jätkamine lapse suhtes oleks ilmselgelt mõeldamatu, kuna tema sundimine kohtuda lapsest hoolimatu isaga kahjustaks lapse tervist. Ühtlasi on täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes lubamatu, kuna sunniks avaldajat asetama oma last teda oluliselt kahjustavasse olukorda ning seega ühtlasi jämedalt rikkuma lapse kaitsele suunatud seaduste vastavaid sätteid. Avaldaja palub tühistada 08.07.2011.a. otsus täiteasjas nr. 022/2010/9498 sunniraha määramise kohta ning menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei ole kordagi täitnud täitemenetluse aluseks olevat kohtulahendit (on tahtlikult takistanud isa ja lapse vahelist suhtlust), mille tulemusena ei ole sissenõudja kohtunud oma lapsega juba alates 2010. a juunikuust ehk tänaseks juba üle ühe aasta ja kaheksa kuu. Puudub igasugune õiguslik alus kohtutäituri poolt täiteasjas nr. 022/2010/9498 tehtud sunniraha määramise otsuse tühistamiseks. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 022/2010/9498 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus’i 17.08.2011.a. otsusele täiteasjas nr.
022/2010/9498 (I köide t/l 33-35). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 01.08.2011.a. kaebuse (I köide t/l 25-32).
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 01.08.2011.a. kaebusest. Nimetatud kaebuses palub avaldaja tühistada 08.07.2011.a. sunniraha määramise otsus.
9.Vaidlust ei ole selles, et antud juhul täidetakse täiteasjas nr. 022/2010/9498 Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010.a. kohtumäärust tsiviilasjas nr. 2-09-41000, millisega on määratud kindlaks sissenõudja ja poolte ühise lapse suhtlemise kord (I köide t/l 142-153). Vaidlust ei ole ka selles, et sissenõudja lapsega eelpool viidatud kohtulahendiga reguleeritud korras suhelnud ei ole. Vaidlus on selles, kas avaldaja on sundtäitmist takistanud ning kas sunniraha määramine oli põhjendatud.
10.TMS § 183 järgi kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku § 261 sätestatud korras. Vastavalt TMS § 261 lg 5 võib kohtutäitur sunniraha määrata muuhulgas füüsilisele isikule. TMS § 261 lg 7 järgi sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras. Seega peab kohtutäitur sunniraha määramise eeldusi eelnevalt kontrollima.
11.Kohtule esitatud täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur 19.05.2011.a. koostanud hoiatuse sunniraha määramise kohta (II köide t/l 65-67). Avaldaja on 06.06.2011.a. esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles muuhulgas on palunud täitemenetlus peatada. Avaldaja tugineb oma kaebuses sellele, et on esitanud kohtule 15.09.2010.a. avalduse määratud suhtlemise korra osaliseks lõpetamiseks, kuivõrd lapse tervis ei võimalda suhtluskorda täita. Avaldaja on viidanud eelpool nimetatud kaebuses ka asjaolule, et Riigikohtu 30.05.2011.a. määrusega tsiviilasjas 3-2-1-32-11 rahuldati avaldaja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2010.a. kohtumääruse peale tsiviilasjas 2-10-44813. Seega asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole tõendatud asjaolu, et avaldaja oleks sundtäitmist takistanud ning milline asjaolu on aluseks sunniraha määramiseks.
12.Täitetoimikust nähtuvalt on avaldaja selgitanud kohtutäiturile asjaolusid, mis tingisid täitedokumendi mittetäitmist, sealhulgas on avaldaja esitanud kohtutäiturile tõendeid lapse haigestumise kohta (I köide t/l 112-126, 221-227, II köide 29-48, 112-115). Kohtutäitur ei ole oma 17.08.2011.a. otsuses avaldajale selles osas vastanud, vaid on selgitanud avaldajale üksnes õigust esitada kohtule avaldusi nii TMS § 221 kui ka § 45 alusel. Kohus selgitab, et kooskõlas TMS § 46 lg 2 p 1 võib kohtutäitur ka ise täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Selleks ei pea isik alati ise kohtu poole vastava taotlusega pöörduma. Seda enam, et kohtutäituril oli andmeid selle kohta, et kohtule on avaldaja poolt esitatud avaldus täitmisel oleva täitedokumendiga määratud suhtluskorra osaliseks lõpetamiseks (tsiviilasi nr. 2-10-44813) ning avaldaja on esitanud kohtutäiturile kaebuse sunniraha määramise hoiatuse suhtes (II köide t/l 69-83). Ka nähtub Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt, et avaldaja on esitanud 15.04.2011.a. Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr. 022/2010/9498 peatamiseks TMS § 45 alusel. Nimetatud avalduse menetlusse võtmisest on kohus 25.04.2011.a. määrusega keeldunud põhjendusel, et kohtus on menetlemisel tsiviilasi nr. 2-10-44813, millises vaadatakse läbi avaldaja nõue suhtluskorra osaliseks lõpetamiseks (II köide t/l 168). Seega ei ole kohtu käsutuses tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks avaldaja takistanud sundtäitmist, vaid avaldaja on kasutanud seadusest tulenevaid õigusi. Kohus leiab, et kuivõrd sunniraha määramine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, siis tuleb selle otsuse tegemisel kaaluda kõiki asjaolusid sealhulgas lapse tervislikku seisundit (haigestumist), mis võib olla objektiivne asjaolu täitedokumendi mittetähtaegsel täitmisel.
13.Vastavalt TMS § 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur täitmist kontrollinud üksnes 30.12.2010.a. (II köide t/l 16). Kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas TMS § 179 lg 1 lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega näeb TMS § 179 ette erikorra lahendite täitmiseks kohustuste eripära tõttu. Kohtule esitatud täitetoimikust ei nähtu, et antud juhul oleks vastavaid toiminguid tehtud.
14.Arvestades eeltoodut ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus et avaldaja kaebus kohtutäituri 17.08.2011.a. otsusele tuleb rahuldada. Kuivõrd antud juhul on esitatud kohtule kaebus kohtutäituri otsusele, millisega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse sunniraha määramise otsuse tühistamiseks, siis tuleb eelpool nimetatud kohtutäituri otsus tühistada ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks.
15.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
16.Kohus ei pea põhjendatuks käesoleva tsiviilasja raames rahuldada avaldaja taotlust tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks (I köide t/l 16 p. 2 ja 3), kuivõrd nimetatud tõendite kogumine võib olla põhjendatud tsiviilasja nr. 2-10-44318 läbivaatamisel.
17.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.